Elbasymyz N.Á. Nazarbaev biylghy Qazaqstan halqyna arnaghan «Bolashaqtyng irgesin birge qalaymyz atty» Joldauynda «2017 jyly memlekettik tildi mengergen qazaqstandyqtardyng sany kem degende 80 payyzgha jetedi. Al 2020 jylgha qaray kem degende 95 payyz bolady. On jyldan keyin mektep bitirushilerding 100 payyzy memlekettik tildi mengeredi» - dep Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili bolyp tabylatyn qazaq tilining qoldanylu ayasyn keneytu mәselesine erekshe mәn berip, ana tilimizge qoldau kórsetip, til janashyrlaryn bir serpiltip tastaghan edi. Alayda, osy jýktelegen mindetti iske asyra alamyz ba? - degen zandy súraq tuyndaydy. Býgingi jaghdaydaghy jauaby bireu-aq: JOQ.

Elbasymyz N.Á. Nazarbaev biylghy Qazaqstan halqyna arnaghan «Bolashaqtyng irgesin birge qalaymyz atty» Joldauynda «2017 jyly memlekettik tildi mengergen qazaqstandyqtardyng sany kem degende 80 payyzgha jetedi. Al 2020 jylgha qaray kem degende 95 payyz bolady. On jyldan keyin mektep bitirushilerding 100 payyzy memlekettik tildi mengeredi» - dep Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili bolyp tabylatyn qazaq tilining qoldanylu ayasyn keneytu mәselesine erekshe mәn berip, ana tilimizge qoldau kórsetip, til janashyrlaryn bir serpiltip tastaghan edi. Alayda, osy jýktelegen mindetti iske asyra alamyz ba? - degen zandy súraq tuyndaydy. Býgingi jaghdaydaghy jauaby bireu-aq: JOQ.

Sebebi, óz qandastarymyz basym aimaqtarda memlekettik tildi mengergenderding sanyn arttyru mýmkin bolghanymen, ózge últ ókilderi tyghyz qonystanghan soltýstik, soltýstik-shyghys oblystarda (Shyghys Qazaqstan, Qaraghandy, Qostanay, Pavlodar,Soltýstik Qazaqstan, Aqmola oblystary) búl mindetting oryndaluyna kýmәnimiz bar. Oryndalghan kýnning ózinde memlekettik tildi mengergenderding sany 70-75 payyzdan aspaydy. Sebebi, birinshiden elimizdegi til sayasatynda osy ónirlerding últtyq qúramy eskerilmegen. Ekinshiden 50-60 myng halqy bar qalalar (Shahtinsk, Temirtau, Rudnyi, Semey, Arqalyq, Ridder, Ekibastúz, Aqsu, Abay t.b) men audandarda til mәselesimen ainalysatyn bólimderde 1-2 maman ghana júmys isteude. Onyng ózinde olargha mәdeniyet pen dene shynyqtyru jәne sport bólimderin qosaqtap qoyghan. Tilmen ainalysatyn maman birese mәdeniyettin, birese sporttyng sharalaryn ótkizuge júmsalyp shaqshaday basy sharaday boluda. 2010 jylghy memlekettik qyzmetshilerdi qysqartu nauqany da til mamandarynan bastaldy. Keybir memlekettik organdarda til bólimderi tolyghymen jabyldy, al keybir mәdeniyet, tilderdi damytu, dene shynyqtyru jәne sport bólimderinde til sayasatymen ainalysatyn maman mýldem joq, shtattan tys qyzmetshi retinde kelisimshart boyynsha qyzmet etude. Baghdarlama qabyldanghan song amal joq ony qalay bolmasyn oryndau qajettiligi tuyndaydy, biraq mamandardyng joghary jaqqa esep beru ýshin tazaday statistikamen ainalysuyna tura keledi. Toqsandyq, jartyjyldyq, jyldyq esepterde kórsetkishter men payyzdardy jasandy sifrlar arqyly tapsyrady. Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghynda qazaq tilining qoldanylu ayasyn keneytu baghytynda birtalay is atqaryldy. Búny eshkim joqqa shyghara almaydy. Alayda, osy jyldar aralyghynda atqarylmay qalghan sharalar úshan-teniz. 2004 jyly elimizding barlyq oblystarynda tilmen tikeley ainalysatyn til basqarmalary qúrylghan kýnnen bastap qoldarynan kelgenshe, óz qúziretteri shenberinde biraz júmys atqardy. Seng qozghaldy. Barlyqtarynyzgha mәlim Elbasymyz jogharyda atalghan Joldauynda «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyna qol qoydym» - dedi. Al endi osy baghdarlama men algha qoyghan maqsattardy oryndau jәne til sayasatyn pәrmendi týrde nasihattau ýshin oblystardaghy til mәselesimen ainalysatyn mamandardyng sanyn kóbeytip, is-sharalargha bólinetin qarajattyng kólemin arttyru qajet, sebebi aldymyzdaghy 10 jyl ishinde atqarylatyn sharalar kýni keshe ayaqtalghan Tilder baghdarlamasyndaghy is-sharalardan eki-ýsh ese artyq bolu kerek. Sonda ghana Elbasymyz jýktegen mindetter men 95 payyzdyq kórsetkishke jetuimiz mýmkin...

El bolyp, jalpy qogham bolyp ana tilimizding taghdyryna alandaushylyq bildirip, til mәselesimen ainalysyp jýrgen mamandardyng sanyn arttyru jóninde eldin, kýnning amanynda óz elimizde tilge degen qúrmetti osydan bayqaugha bolady.

Jan aiqayymyzdy estirte almay jýrgende, keybir aqparat kózderinde «optimizasiya» jasau degen jeleumen oblystardaghy tilderdi damytu basqarmalaryn qysqartady degen qaueset tarap ýlgerdi. Eldin, kýnning amanynda óz elimizde tilge degen «qúrmetti» osydan bayqaugha bolady. Búl ne? Tilge degen mazaq pa, әlde endi ghana qarqyn alyp kele jatqan tilimizge tosqauyl qoy ma?... Álde qazaq tiline qarsy jasalyp otyrghan sabotaj ba?

Býgingi qoghamnyng kózi ashyq, kókiregi oyau, sondyqtan tilge qarsy jasalatyn barlyq әreketterge jauap beretin qauqary bar...

Semey qalasy

«Abay-aqparat»