Bir soraqy janalyq jariya boldy, keshe. Talqylaugha túrarlyq taqyryp bolsa kerek. Aqmola oblysynyng әkimi Mәlik Myrzalin jayly sóz etemiz býgin.

Ózi basqaryp otyrghan ónirdi damytudyng starategiyalyq josparyn jasaugha sol Mәlik Myrzalin (Aqmola oblysynyng әkimi) deytin әkimning miy jetpey, Reseyding Últtyq Akademiyasynan akademikter shaqyrypty. Ákimdikte qabyldap, әlgilerge әleumettik-strategiyalyq jospar týzuge kómektesetini ýshin aqjarma alghasyn aitypty.

Aqmola oblysynyng әkimdigi búl aqparatty resmy jariyalady. Maqala taqyryby: «Aqmolalyqtardyng әl-auqatyn jaqsartu maqsatynda».

Al әlgi akadmekter qaydan keldi deysiz ghoy... Olar RF Últtyq auylsharuashylyq akademiyasynan, Resey Preziydenti janyndaghy Memlekettik basqaru úiymynan kelgen.

Olar Aqmola oblysyn damytudyng 2025 jylgha arnalghan әleumettik-ekonomikalyq josparyn týzuge kómektesedi eken. Ákim Mәlim Myrzalin olardy oblystyq әkimdikte qabyldaghan. Sóitip, birlesip júmys isteu jóninde sóilesken. Álgiler Aqmolany 2025 jylgha deyin damytu turaly qújatty әzileuge kómektesetin bolyp kelisken.

Ákim men onyng qonaqtarynyng bir-birine aitqan iltipat sózderi mine:

«Osynday iri oqu orny men post-kenestik elderge ghana emes, dýniyejýzine bedeli bar úiym bizding ónirimizdi damytugha kómektesetini ýshin sizderge alghys aitugha rúqsat etinizder. Búl baghdarlamanyng maqsaty – qanday da bir sandardy kóbeytu emes, Elbasy Joldauynda aitqanday, aqmolalyqtardyng әl-auqatyn jaqsartu bolyp tabylady», - depti Mәlik myrza Myrzaliyn.

Óz kezegi kelgende KSRO GhA Akademiygi, RF ÚGhA Akademiygi, rektor, Reseyge enbegi singen ekonomist Abel Aganbegyan da qarap qalmapty.

«Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev óte aqyldy jәne bolashaqqa baghdar jasay alatyn Kóshbasshy. Ol 2050 jylgha Joldau jasady. Múnday júmys әlemde tek ekeu ghana», - depti.

Reseyding korporativtik basqaru Jogharghy mektebining diyrektory Sergey Kalendjyan deytin bireui de әriptesining sózin jalghap: «Sózsiz, bizding birlesip әzirleytin qújatymyz oblys túrghyndarynyng ómirin ózgertetin bolady. Óitkeni, biz ónirding geografiyalyq jәne geosayasy jaghyn da qamtimyz», depti.

Sóitip, Myrzalinning attay qalap aldyrtqan akademikteri  oblystyng әleumettik-ekonomikalyq jaghdayymen tanysuda bastap ketipti. Al endi ónirdi damytudyng strategiyasyn әzirleu ýshin әlgi Resey ghalymdary oblys territoriyasyn mindetti týrde zerttep shyqpaq eken.

Neni zertteydi deysiz ghoy, aitayyq. Anyghy professor Aganbegyan aitypty. Ónirde bar resurstardy zertteydi eken. Mysaly, oblystaghy altyn qoryn, dәndi-daqyl óndirisin, sonyng ishinde eksporttyq óndiristi zertteydi eken. Sóitip, qorytyndy shygharady-mys. Biz búny aidan alyp, oidan shygharghan joqpyz. Ákimdikting resmy sayty jazdy.

Endi janaghy akademikter kimder? Sol turaly az-kem aqparat jazayyq.

Abel Gezevich Aganbegyan. Últy armyan. Jasy 86-da eken. Sәbetting akademiygi, ekonomist. Kezinde Gorbochevting kenesshisi bolghan.

Aytpaqshy, Aganbegyan Preziydent Nazarbaevtyng qabyldauynda 2005 jyly bolypty. Preziydentting jyl sayynghy Joldaularyn múqiyat oqitynyn sol kezding ózinde-aq aitqan, Abel ata.

Biyl nauryzda Preziydent Nazarbaev «Bes әleumettik bastama» úsynghany belgili. Sol kezde saparlap jýrip Qyzylordagha barghan Abel Aganbegyan qalanyng «qaryshtap damyp» ketkenine kózi sýisinip, «5 jyldyng ishinde búnday ózgeris jasaghan birde-bir qalany kórgen joqpyn» depti.  Sóitse, әlgi Akademik Aganbegyan Qyzylordany damytudyng 2013 jylghy strategiyasyn jasaghan eken.

Sergey Oganovich Kalendjyan. Últy abhaz. Jasy 64-te. Sәbetting akademiygi. Reseyding enbek sinirgen ekonomisti.

Anau Qyzylordany damytu deytin jobagha Aganbegyan aghasy ekeui aralasypty. Strategiyalyq qújat jasaghannyng bireui osy Kalandjyan eken. Endi mine, Qyzylordany qatyryp bolyp, Aqmolagha auysqan kórinedi.

Biri abhaz, biri armyan aghali-inili ekeuding Joldaudy maqtap, joldaghan adamdy madaqtaghan maqalalary internette jetip-artylady eken.

Myrzalin de basqa-basqa emes, aljiyn degen Aganbegyandy toqsangha jeter shaghynda sýirep әkelgen eken. Ol jalghyz jýrsin be, 65-ke ayaq basqan inisin ertip kepti. Sóitip, qos qariya Aqmolany gýldendiruding josparyn týzip shyqpaq eken.

Ol ýshin Aqmolynyng týkpir-týkpirin erinbey kezip, altyn qorynan bastap astyq alqabyna deyin aralap kórui kerek eken taghy.

Sheteldik ghalymdardyng qazaq ghalymdarynyng júmysy men tabysyna auyz salyp jýrgeni búl ghana emes.  Ana bir jyly BjGhM Ghylym komiyteti kóp jariyalana bermeytin bir derekting betin ashqan edi. Sóitsek, sol kezding ózinde Qazaqstangha shaqyrtylghan sheteldik ghalymdardyng sany 5 myngha juyqtap qalghan edi. Búl 2016 jyldyng aqparaty.

Ol ol ma, ótken jyly elimizge akademiygi bar, doktory bar, úzyn-yrghasy 277 sheteldik maman kelipti. Sonyng 240-y búrynghy Kenestik elderden eken.

Mine, búl resmy aqparat. Shetelden ghalym, akademiyk, professor shaqyramyz. Dese de ózimizde de ghalym joq emes. Jas ghalymdar kóbeyip keledi deymiz taghy.

Mәlik Myrzalinge qayta oralayyq. Sóitip, týiindeyik.

Aqmola astyqty alqap. Ónirdi sol asta-tók astyqpen de bayytugha bolady. Senbeseniz, Kulaginnen súranyz. Bizde bilikti ekonomister bar. Olardyng bilim-biligi Sәbetting kәrisýiek, qubastarynan әldeqayda joghary. Olardy tipti salystyrugha kelmeydi. Tipti shetelding bilgishterin shaqyrsyn delik. Shaqyrghanda da býgingi kýnning ahualyn biletin jasyraqtaryn shaqyrsa kәni?!

Mәlik myrzanyng aljyghan shal Aganbegyannan aqyl súraghany qay sasqany? Álde ózi basqaratyn ónirdi damytudyng josparyn týzuge Myrzylin myrzanyng miy jetpey me? Solay-au, әitpese Aqmolany damytudy jasy toqsangha tayaghan Aganbegyannan súrar ma edi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz