Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4338 12 pikir 15 Qazan, 2018 saghat 12:25

Býgingi moldalardyng taktikalary әbden eskirdi

Orta ghasyrlarda Orta Aziyada bilimning damuyna birden bir yqpal etken túlgha aqsaq Temirding úrpaghy Úlyqbek bolghan. Úlyqbekting eng ýlken jetistigi dep Samarqanda observatoriya saldyryp, astronomiyany zertteuge kýsh salghan tarixy enbegin ataugha bolady. Úlyqbek observatoriyasy zamanynda aumaqtaghy eng bilimdi mamandardy jinaghan keremet zertteu ortalyghy boldy.

Mening oiymsha Úlyqbekting dәrejesin asyrghan taghy bir novatorlyq qasiyeti - ol Buxara men Samarqanda medreseler ashqan. Eng qyzyghy әlgi medreselerdi basqaru ýshin kimdi saylaydy dep oilaysyz?.. Moldany ma?.. Joq, qatelesesiz. Medresening tizginin dinnen bólek filosofiya, astronomiya, muzyka, matematika syndy ghylymdardy jan-jaqty mengergen ghalymdargha bergen. Basshylyq qyzmetke adamdardy diny dәrejesine qarap emes, sol zamandaghy zamanauy ghylymdardy qanshalyqty iygergen bilimine qarap bekitken. Osy әreketi ýshin de tek dinning tarixyn biletin moldalar Úlyqbekke ishtey narazy bolghan. Konservativti oilaytyn, tek dinning tarixy men islamdy biletin moldalardy saylasa kryshasy ketip, elding bәrin arghy dýniyege dayyndaugha kirisip, búl dýniyening ghylymdary matematika men astronomiyany úmytyp ketetinin Úlyqbek sol zamanda-aq jaqsy týsingen ghoy. Osy qasiyeti ýshin de tariyxta moldalar emes, Úlyqbekting aty qaldy.

Býgingi tanda biz de islamdy tek dinning tarixymen týsindirip, tozaq pen júmaqty aita beretin moldalar arqyly emes, Úlyqbekting taktikasymen jýrip, jan-jaqty bilimdi ghalym moldalar arqyly uaghyzdauymyz kerek. Moldalar islamdy Ál Farabiyding traktattary, Ibn Sinanyng enbekteri, Horezmiyding matematikasy, Úlyqbekting astronomiyasy arqyly týsindire biletin jana dengey men talapqa ósui kerek. Sebebi, islam tarixyn aityp birjaqty uaghyzday beretin, saqal men balaqtyng әngimesin aita beretin moldalardyng eski taktikalary әbden eskirdi. Eskirip qana qoymay býkil músylman әlemin әlemdik damudyng kósh sonynda qaldyryp, toqyraugha tyqty. Qazir músylman elderi Afrikadan keyin eng túraqsyz әri artta qalghan meleketterding qatarynda.

Mening týsinigimde islam tek arghy dýniyege dayyndalatyn din emes. Islam ghylymmen tyghyz baylanysty. Eger islamnyng ghylymmen tyghyz baylanysty ekeni ras bolsa islamdy uaghyzdaushy moldalardyng zamanauy ghylymdardan nege xabary joq?.. "Bilse aitady, bilmese nesin aitady?" demekshi býgingining moldalary ainalyp kelip tozaq pen júmaq, toqal men xor qyzdary, balaq pen saqaldyng әngimesin qozghay beredi. XXI ghasyrdaghy texnologiyanyng zamanyna say moldalar da ruxany janghyryp ózderin túlgha retinde ósirui kerek.

Voobshem, biz arabtar sekildi kryshamyz ketpey, islamdy uaghyzdaudyng Qazaqstandyq jolyn qalyptastyruymyz kerek. Ol jol - músylman bolsang Úlyqbektey bol, músylman bolsang Ál Farabiydey bol, músylman bolsang Ibn Sinadan asyp týs, músylman bolsang matematik Horezmiydi basyp oz degen filosofiyagha qúryluy tiyis. Sol kezde biz namaz oquymen qatar zamanauy ghylymdy mengerip, texnologiyalyq revolusiya jasaytyn qazaqtan shyqqan XXI ghasyrdyng Biruniyleri men Ál Farabiylerin tәrbiyelep shygharatyn bolamyz. Al, sodan keyin texnologiyasy damyghan qazaqqa arabtarmen birge býkil músylman әlemi iyilip sәlem salatyn zaman ornaytynyna esh kýmәnim joq!

Bauyrjan Serikbaevtyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5532