- Sәke, «Qazaqfilim» kinostudiyasy men Niu-York kinoakade­miya­synyng arasynda jasalghan kelisim-shartpen Los-Andjeles qalasynda oqu kursynan ótkeninizden habardarmyz. Ónersýier qauym «Gollivudtaghy bizding jigit» dep jolynyzdy tosty. Býgin kinonyng sol  alpauyt ordasynan alghan tәjiriybenizdi iske asyra aldynyz ba?

- Áriyne, «Gollivudta oqydy» degen atyma zatym say bolsyn dep, Sәbitting qoltanbasy deytindey, eshkimge úqsamaytyn dýnie jasap shyghardym. Yaghny rejisserlik debut retinde alghashqy qadam syilaghan túsaukeserim - «Lubovi v krediyt» atty filimimdi - enbegimning jýzege asqany der edim. Óitkeni «Gollivudta oqyp keldi» degen at onay jýk emes qoy. Biraq sol jaqqa barar kezde, qazaqtyng bayaghy kórealmaushylyghy ma, bilmeymin: «Biraz jasqa kelip qalghanda, Sәbit Gollivudqa baryp, ne tyndyrady, jastardy jiberu kerek edi», - degen sózder kóp boldy. Al sonday kezderde: «Ózimdi dәleldeymin, eshkimge úqsamaytyn filim týsiremin», - degen prinsip miymnan eshqashan ketken emes. Negizinde, komediya - óte qiyn janr. Al ony sózsiz týsiru - odan da qiyn nәrse. Allagha shýkir, etken enbegim jemisin berdi. Biraz kino synshylary jaqsy pikirlerin bildirip jatyr. Endi búl tuyndymdy «Shәken júldyzdary» festivaline bәigege qostym...

- Kino әlemine tәi-tәy basqan tuyndynyzgha festivalidan oryn búiyrar ma eken?...

- Sәke, «Qazaqfilim» kinostudiyasy men Niu-York kinoakade­miya­synyng arasynda jasalghan kelisim-shartpen Los-Andjeles qalasynda oqu kursynan ótkeninizden habardarmyz. Ónersýier qauym «Gollivudtaghy bizding jigit» dep jolynyzdy tosty. Býgin kinonyng sol  alpauyt ordasynan alghan tәjiriybenizdi iske asyra aldynyz ba?

- Áriyne, «Gollivudta oqydy» degen atyma zatym say bolsyn dep, Sәbitting qoltanbasy deytindey, eshkimge úqsamaytyn dýnie jasap shyghardym. Yaghny rejisserlik debut retinde alghashqy qadam syilaghan túsaukeserim - «Lubovi v krediyt» atty filimimdi - enbegimning jýzege asqany der edim. Óitkeni «Gollivudta oqyp keldi» degen at onay jýk emes qoy. Biraq sol jaqqa barar kezde, qazaqtyng bayaghy kórealmaushylyghy ma, bilmeymin: «Biraz jasqa kelip qalghanda, Sәbit Gollivudqa baryp, ne tyndyrady, jastardy jiberu kerek edi», - degen sózder kóp boldy. Al sonday kezderde: «Ózimdi dәleldeymin, eshkimge úqsamaytyn filim týsiremin», - degen prinsip miymnan eshqashan ketken emes. Negizinde, komediya - óte qiyn janr. Al ony sózsiz týsiru - odan da qiyn nәrse. Allagha shýkir, etken enbegim jemisin berdi. Biraz kino synshylary jaqsy pikirlerin bildirip jatyr. Endi búl tuyndymdy «Shәken júldyzdary» festivaline bәigege qostym...

- Kino әlemine tәi-tәy basqan tuyndynyzgha festivalidan oryn búiyrar ma eken?...

- Ol jerde qanshalyqty bagha beretinin bilmeymin. Negizi, óz basym, shetelderde bolatyn festivalidargha qatysqandy jón kóremin. Óitkeni Qazaqstanda ótetin konkurstardyng qanshalyqty әdil ótetinine senbeymin. Degenmen, әiteuir jiberdim, «ýmitsiz - shaytan» degen. Bәlkim, búiyrtqany bolyp, shapqan jerine deyin barar.

- Oghan biz de tilektespiz. Áytse de filiminizding ata­uy orys tilinde ja­ryqqa shyqty. Nelikten? Qazaq tilin qomsyndynyz ba?

- Filim atauyna aldanyp, kinoteatrgha qanghalaqtap barghan orys kórermenderine qazaq balasynyng kinony qalay týsire alatynyn kórsettim. Olardy osynday jolmen de ózimizge tartuymyz kerek. Óitkeni mening kinom barlyq últqa da týsinikti. Al taghy da kino týsirsem, ol taza qazaqsha bolatynyna sóz beremin! Osy orayda aitpaghym - bizdegi qazaqsha-oryssha týsirilgen kinolardyng bәrin alyp tastau kerek. Eki tildi aralastyryp, ózderinshe qazirgi zamandy kórsetken bolady, serialdar týsiredi. Mәselen, «Aynalayyn» degen serialdy bir orys ta, qazaqsha bilmeytin qazaq ta kórmeydi. Ony kóretin - qarapayym auyl qazaqtary, al olargha orysshanyng ne keregi bar? «Múzart» ansambli ýsh kýn qatarynan tek qazaqsha әn aityp konsert berdi. Kim ýshin? Óz qazaghymyz ýshin! «Shanshar», «Aldaraspan» syndy óner ordalary ýsh kýn konsert qoydy. Ol da tek qazaq kórermenderi ýshin. Bizding el qazaq memleketi bolghan son, óz últymyz kóretin dýnie jasau kerek.

Men qolyna biylik tiyse boldy, oryssha sóilep shygha keletin adamdargha renjiymin, ruhy oyanbaghany ýshin! Ár qazaq ózin-ózi tәrbiyelep: «Áy, biz qazaqpyz ghoy, nege men, nege mening balam, nemerem oryssha sóileuge tiyis?» - dep oyanuy kerek. Sonday-aq bizde kishkene bayy qalsa, óz tilin úmytyp qalatyndar bar. Tipti meyramhanada dayashy bop jýrgen auyldyng qyzdary: «Zdravstvuyte, chto hotiyte?» - dep tilderin búrap túrady. Sondayda: «Aynalayyndar-au, qazaqpyz ghoy, qazaqsha súramaysyndar ma?» - desem: «Bizge bastyq oryssha sóilender dep talap qoydy», - deydi. Ýlkenderding «70 jyl orystyng bodandyghynda boldyq» dep aqtalghanyna týsinistikpen qaradyq. Al biyl Tәuelsizdigimizge jiyrma jyl boldy, jiyrmagha kelgen jastar qazaqsha bilmeydi. «Bolar bala...», «El bolamyn deseng besigindi týze» degen bar. Sondyqtan, meninshe, qazaqsha bilmeytin jastardy memlekettik qyzmetke almau kerek! Orystargha tiyispey-aq qoyayyq, qazaqsha júmys jasasaq, olar bet búrmay qaytsin?! Aldymen, qazaqtar, ózimizdi týzeyik!

- Sonda sizdi endigi jerde kinorejisserlikke birjolata bet búrdy dep týsinemiz be?

- Men óner adamymyn. Al eng birinshi mamandyghym - akterlik. Yaghny ómir boyy akter bolyp qalatynyma, búl mamandyghymdy eshqashan tastamaymynyma kәmil senemin. Óitkeni osynday dәrejege jetkenim, elge tanylyp, abyroy jinaghanym - akterligimning arqasy.

- Siz osylay kinonyng әuresimen jýrgende, «Taqiya men mafiya» teatry alghashqy ekpininen aiyrylyp qalghan siyaqty.

- Ázil degen jaqsy dýnie ghoy. Al onday jaqsy nәrseni tastap, satiradan boldym, toldym, jetildim dep ketken joqpyn. Ázilge bergenimnen, bermegenim kóp. Degenmen halyq aldyna shyqpaghanymyzgha ýsh-tórt jyldyng jýzi bolyp qalghany ras. 1 mamyrda «Taqiya men mafiya» tea­trynyng kelesi konsertin bermekshimiz. Jaqynda ghana Atyrau jaqqa gastrolidik saparmen baryp qayttyq. Saghynysyp qalyppyz, halyq óte jaqsy qabyldady. Soghan qaraghanda, biraz ýzilis jasaghanymyz dúrys bolghan ba dep oilaymyn. Óitkeni ýsti-ýstine shygha bergende, bәlkim, kórermendi jalyqtyryp aluymyz bek mýmkin edi. Áriyne, biraz suyp ta qalghanymdy bayqadym. Aldaghy uaqytta gastrolidik saparlarmen elimizding biraz qalalaryn aralap, bastapqy qalpyma kelemin ghoy dep oilaymyn...

- Qazir bizde bir-birinen aumaytyn әzil-syqaq teatrlary kóp. Bos kýlki, arzan әzil basym. Búrynghy «Tamashanyn» kishkentay әzilining astarynda batpanday zil jatatyn. Qazirgi әzil-syqaq jep-jenil. Kelisesiz be?

- Biz nege birden jaqsy kóterilip, әuelden tanymal boldyq. Ol halyqtyng kókeyindegisin qozghay alghandyghymyzda! Óitkeni qay әzilimizde de sayasy astar jatty. Ýsh-tórt jyldan beri efirden kesip tastap, kórermen aldyna shyqpay ketuimizding sebebi de - osy. Sol kezderde qoldy siltep: «Qoyayyqshy osymyzdy», - deskenbiz, kónilimiz suyp qaldy.

- Aldaghy konsertterinizde «suyghan kónilmen» júrtty sergite alasyzdar ma?

- Janatbek ekeumizding әzilderimizge halyq qarqyldap kýlmese de, shattanyp shapalaq úratyny belgili. Al men ýshin kórermenning kýlgeninen góri, shapalaq úrghany manyzdy. Biraq búl joly eshkimge tiyispeymiz. Qatty aitatyn esh nәrsemiz joq, «auzy kýigen ýrip ishedi».

- Keybireuler әzilding arzandap ketuin jariyasyz senzuradan kóredi. Al jekelegen synshy-mamandar múny syqaqshylardyng tapshylyghymen týsindiredi. Siz búghan ne aitasyz?

- Ártistik, yumoristik óner qazir kim kóringenning qoltyghynda jýr. Al qazaq әzilderining arzandap ketu sebebin bizdegi telearnalardyng talghamsyzdyghynan der edim. Óitkeni olar kórermenge ne bolsa, sony kórsetedi. Múnday ýrdis tek Qazaqstanda ghana emes, Reseyde de etek aldy. Al Reseyde bolghan jaghday mindetti týrde bizde de qaytalanady. Kezinde Petrosyan sekildi keremet syqaqshylar bar edi. Reseyding qazirgi syqaqshylary anayylyqqa bet búrdy. Osynyng әserinen bizde de arzan dýniyelerge qyzyghu bel aldy. Sonday-aq qazaq jýregine qazir jylauyq әn jaqyn bop ketti. Mәselen, men teledidardan bir klipting basyn kórsem, ayaghy nemen bitetinin bilip otyramyn. Sebebi, klipterdi sujeti bir-birinen aumaytyn jattandylyq mendegen. Sahna - tek has talanttardyng orny. Al qazir ónerding qay salasynda da jenil dýniyeler qaptap ketti. Marqúm Qúdaybergen Súltanbaev aghamyz qanday keremet akter edi. Kempirdi oinaghan kezde, onyng túla boyynan býtkil kempirding bolmysyn kóretinbiz. Sonday-aq «Bauyrjan-shou», «Mafiya men taqiya», «Shanshar» teatrlarynda, Núrjan Tólendiyevting ónerinde shynayylyq bar.

Al bizding KVN-daghylargha qarap, sahna - erinbegenning bәri shygha beretin oryn eken demeske amalyng kem. Osyndaylargha mýmkindik bergen telearnalargha renjiysin. Áriyne, KVN-da da Dastan, Núrdaulet,Túrsynbek syndy ónerli bes-alty jigit bar. Al keyin shyghyp jýrgen balashaghalardyng oiynyn kóruge shydamym jetpeydi.

- Endeshe, kinogha qayta oralayyq: sizding «Qazyghúrt» studiyanyz juyq arada kórermenge ne úsyna alady?

- Qazir tek komediya týsirudi qolgha alyp jatyrmyz. «Hantalapay», «Lubovi v krediyt» filimderinen keyin, Alla búiyrtsa, «Qazaq bayysa...» degen komediyalyq serialdar týsirmekpiz. Jobasyn «Qazaqfilimge» ótkizip te qoydyq. Sonymen qatar «Diplommen -  auylgha» degen atpen kinossenariy jazylyp jatyr. Búl - komediyagha qúrylghan jiyrma eki seriyadan túratyn telehikaya bolyp týsirilmek.

- Otbasyndaghy quanyshynyzdan habardarmyz. Altynay hanym tórtinshi qyzynyzdy ómirge әkelipti. Bauy berik bolsyn!..

- Raqmet! Ózim kóp balaly әke boludy armandaymyn. Ortamyz Kórkem atty qyzymyzben keneyip jatyr. Altynaydyng da, sәbiyding de jaghdayy jaqsy.

- Keyingi kezderi «QR enbek sinirgen mәdeniyet qayratkeri», «Daryn» syilyghynyng laureaty, «Qazyghúrt audanynyng qúrmetti azamatshasy» degen ataqtary bar tanymal әnshi Altynay Jorabaeva «hidjabyn jamylyp, dinge ketti» degendi jii estiytin boldyq...

- Jana aitym ghoy, qazir gazet-jurnaldar da, telearnalar da bolmaytyn nәrseni kórsetip, oiyna kelgendi aitatyn boldy. Nege olar kóshede jalanashtanyp, temeki shegip jýrgen qyzdardy kórmey, týzu jolda typ-tynysh jýrgen, jaqsy jolgha týsken adamdardy sóz etedi. Al Altynay Jorabaeva - óner jolynda bireulerge ýlgi bop jýrgen, óz otbasy, tórt balasy bar, imany kýshti, adal adam. Eger Altynay qúlshylyq jasap jýrse, ol -  ózining jeke basynyng isi.

Men sizge aitayyn: Altynay sahnagha hidjabyn birden kiyip shyqpaydy. Olay istese, halyq odan bet búryp ketui әbden mýmkin. Sol ýshin jaylap qana, yaghny bir ortada ashyqtau jýrse, keybir jerde oramalyn salady.

Sóitip, júrtty birtindep qana izgi qasiyet pen jaqsylyqqa óz әlinshe tәrbiyeleuge ýles qosady. Al týbinde qogham ortasyna hidjabyn jamylyp shyghatyny - aqiqat. Meyli, 5 jyl, tipti 10 jyl, týbinde ol ony alyp keledi.

Ángimelesken -

Ardaq Imanbekqyzy,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 12 (95) 06 nauryz 2011 jyl