Senbi, 2 Nauryz 2024
Bizding sheneunik 8325 5 pikir 19 Qazan, 2018 saghat 16:02

Sokolovanyng sandyraghy men Sýleymenovting sózi nege úqsas?

Adamdar 17 qazandy halyqaralyq kedeylikpen kýres kýni retinde kýntizbege engizgen. Demek, dәl osy kýni ghalymdar men sayasatkerler әlemdegi isher as, kiyer kiyimge jarymay jýrgen jandardyng mún-múqtajyn sóz etedi. Resmy aqparattargha sensek, әlem halqynyng 26.2%-y óte tómen dengeyde ómir sýrip jatqan kórinedi.

Jә, jyghylyp jatyp sýringenge kýlgendey bolmayyq. Álemde kedeyler kóp dep kýletindey Qazaqstan halqynyng shekesi shylqyp ómir sýrip jatqany belgili. Qazba baylyghynyng kóptigi men jer kólemining kendiginen ghalamdy tanghaldyratyn elimizde kóptegen adam ýpi-tapy kýn keship jatyr. Búqaranyng alatyn eng tómengi ailyq jal­a­qy mólsheri men eng tómengi kýnkóris dengeyi, statistikanyng aituynsha, dәl qazir 28,7 myng tengeni qúrap otyr. Dýniyejýzilik bankting tújyrymy boyynsha, әr adamnyng kýndik túrmystyq qarajaty 3.2 dollardan kem bolu —  tabysy óte tómen elding kórsetkishi. Basqasha aitqanda, әlemdegi kedey elding halqynynan sәl ghana joghary degen sóz. Al bizding eldegi eng tómengi kýnkóris dengeyi (28,7 myn) búdan әldeqayda tómen ekenin kórip otyrsyzdar.

Resmy mәlimetter boyynsha Qazaqstan halqynyng 2,6 payyzy kedeyshilikting sheginde ómir sýredi eken. Búl resmy derek. Resmy statistikany qarapayym halyqtyng arasyna mýlde kelip kórmegen, jayly kresloda otyryp alyp joghary jaqqa esep bergishter jasaytynyn eskersek 2,6 payyzy degeni ber jaghy ghana bolyp qalary sózsiz. Bizshe, ailyghyn shaylyghyna jetkize almay jýrgen qazaqtyng kem degende teng jartysy kedeylikting qúiyna batyp jatyr. Taghy da dýniyejýzilik bankting esebine sýiensek, halqynyng kýndik tabysy 5.5 dollardan tómen bolsa tómen tabysty elder qataryna jatqyzylady. Al bizding elde búnday tabys talay adamgha qol jetpes arman bolyp otyr.

Statistika komiytetining mәlimetinshe, Qazaqstanda 2,3 million jaldamaly qyzmetkerding 259,1 myny 45 myng tengeden az tabys tabady eken. Búny az deseniz elimizde 20 myng tengeden tómen jalaqy alatyn adamdar da bar. Al endi eseptey beriniz, dýniyejýzilik bankting mejesi boyynsha biz qanday elder qataryna jatamyz? Jogharyda biz aitqan «qatyryp» esep bergishterge sensek, elimizdegi ortasha jalaqy kólemi 163 myng tengeni qúraydy eken. Ayyna million tengeni sanap alatyn sansyz kóp shendilerding әserinen eldegi az ailyqqa kýn kórip otyrghandar eskerusiz qalyp otyr. Bizding biyliktegiler ýshin statistika «múzday» bolsa boldy.

Azattyq Radiosynyng tilshileri ministrler men deputattardan eng tómengi kýn kóris dengeyi - 28,7 myng tengege qalay ómir sýruge bolatynyn súrapty. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Mәdina Ábilqasymova búl súraqty jauapsyz qaldyrdy. Jauap bere almady ma, әlde jauap beru qajetsiz dedi me, ony ózi biledi. Osy salanyng otymen kirip, kýlimen shyghuy tiyis Madina hanymdy halyqtyng kýn kórisi alandatpaytyn da sekildi.

Al Últtyq ekonomika ministri Timur Sýleymenov halyqtyng túrmysy tómen degenge kelispeytinin jetkizdi. Shynayy jaghdaygha emes, qaghazda jazylghan esepke, statistikagha senetin ministr eng tómengi kýnkóris dengeyi 28 myng tenge bolghanymen, halyqtyng basym bóligi búdan kóp jalaqy alady. Áytpese, elimizdegi ortasha jalaqy kólemi 163 myng tenge bolmas edi degen uәjin aitty. Búl kórsetkishting qalay payda bolghanyna ministrding miy jetpese de, halyqtyng oiy jetip otyr.

«Elbasy 2019 jyldan bastap búl sandy 2 esege ósirudi tapsyrdy. Endi eng tómengi kýnkóris dengeyi 42 myng tengege ósedi. Al 42 myng tengege kóp nәrse alugha bolady dep oilaymyn», - deydi Timur Sýleymenov. Bildey ekonomika ministri eldegi ekonomikalyq jaghdaydan habarsyz bolyp shyqty. Zat baghasy zymyrannyng jyldamdyghymen ósip bara jatqan myna zamanda 42 myng tengege kóp dýnie satyp alugha bolady degeni bilermendik emes endi. Bәrimiz biletindey jalaqy bes payyz ósken kýni zat baghasy men aqyly qyzmetter on payyz kóteriledi.

Qazaq biyligi qúdayynday syilap, ýlgi tútatyn Reseyding ózi mynaday oilamsyz mәlimdemeni keshirmeytinin kórsetti. Atalghan elding Saratov oblysy Enbek, júmyspen qamtu jәne migrasiya ministri Nataliya Sokolova «Zeynetkerler 3,5 myng rublige (19 600 tenge) bir ay toyyp tamaqtana alady» degeni ýshin qyzmetinen quyldy. Sokolovanyng sol sózinen keyin Resey júrtshylyghy ministr búl bastamany әueli ózinen bastasyn dep narazylyq bildirdi. Elding narazylyghynan keyin Saratov oblysynyng gubernatory Valeriy Radaev Sokolovanyng qyzmetten ketetinin mәlimdedi.

Qarap otyrsanyz, Nataliya Sokolova men Timur Sýleymenovting aitqany bir әngime. Ayyrmashylyghy, aldynghysy bir ay toyyp tamaq ishuge 3,5 myng rubli jetedi dese, songhysy eng tómengi kýnkóris somasyna kóp dýiyne alugha bolady deydi. Qayta, reseylikterding jaghdayy bizge qaraghanda toygha barghanday eken. Tek azyq-týlikting ózine júmsaytyn 19 600 tengesi bar. Al bizding elde azyq-týlik, azyq-týlik emes tauarlar, aqyly qyzmet kórsetu, jýrip-túru bәrine 28,7 myng tengeni jetkizuge tura keledi. Al endi salystyra beriniz, Sokolovanyng sandyraghynan Sýleymenovting sózining qansha aiyrmasy bar? Endeshe, barlyq iste Mәskeudi ýlgi tútatyn qazaq biyligi Timur Sýleymenov pen Nataliya Sokolovany salystyrmas pa eken?!

Quanysh Qappas

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 386
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 224
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 558