Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2484 0 pikir 11 Sәuir, 2011 saghat 03:49

Gauhar Qabiyeva: «Ómirde de, ónerde de oinap jýrmiz»

Oblystyq Mahambet Ótemisúly atyndaghy qazaq drama teatrynyng aktrisasy Gauhar QABIYEVA biyl «Jyl aktrisasy» atandy. Búl ataq aktrisanyng «Italiyansha ýilenu», «Syilanbaghan sezim», «Super kelin», «Áy, qyzdar-ay», «Syghan serenadasy» sekildi ózge de spektakliderdegi basty jәne qosalqy rólderdi tapqyrlyqpen somdap shyqqan sheberligi ýshin berildi. «AJ» tilshisi teatr әlemin baghyndyra bilgen daryndy aktrisamen jaqynyraq tanysugha tyrysty.

«ÓNER JOLYNA KEZDEYSOQ KELIPPIN»

- Gauhar, әueli ózinizding tuyp ósken jerinizdi bilsek...

- Men Atyrau oblysy, Inder audany, Eltay auylynda 1978 jyly 16-jeltoqsanda dýniyege kelgenmin.

- Óner jolyna qalay keldiniz?

Oblystyq Mahambet Ótemisúly atyndaghy qazaq drama teatrynyng aktrisasy Gauhar QABIYEVA biyl «Jyl aktrisasy» atandy. Búl ataq aktrisanyng «Italiyansha ýilenu», «Syilanbaghan sezim», «Super kelin», «Áy, qyzdar-ay», «Syghan serenadasy» sekildi ózge de spektakliderdegi basty jәne qosalqy rólderdi tapqyrlyqpen somdap shyqqan sheberligi ýshin berildi. «AJ» tilshisi teatr әlemin baghyndyra bilgen daryndy aktrisamen jaqynyraq tanysugha tyrysty.

«ÓNER JOLYNA KEZDEYSOQ KELIPPIN»

- Gauhar, әueli ózinizding tuyp ósken jerinizdi bilsek...

- Men Atyrau oblysy, Inder audany, Eltay auylynda 1978 jyly 16-jeltoqsanda dýniyege kelgenmin.

- Óner jolyna qalay keldiniz?

- Atam Maqajan Qabiyev degen kisi. Ózi jurnalist әri redaktorlyq qyzmet etken. Inder, Qyzylqogha, Mahambet audandarynyng gazetterinde qalamynyng izi qalghan. Men de atam sekildi jurnalist bolatyn shygharmyn dep oilaytynmyn. Ózim de mektepte qazaq tili men әdebiyet pәnine jaqyn edim. Mektepti 1995 jyly bitirisimmen, jurnalistika fakulitetine týsemin degen oimen Almatygha barugha dayyndaldym. Dәl osy kezde Atyrauda teatr janynan ónerli jastardy qabyldaytyn studiya ashylghan bolatyn. Audandyq mәdeniyet basqarmasynyng joldamasymen sol studiyagha qabyldandym. Jan-jaqtan jinalghan 12 balanyng ishinen beseui irikteldi. Sol beseuding bireui menmin. Onda teatr diyrektory әri bas rejisseri marqúm Shopan Kәribaev aghamyz edi.

Negizinen, әkemning de, sheshemning de jaghynan ónerge jaqyn eshkim joq. Ózim de aktrisa bolamyn, teatr sahnasynda óner kórsetsem eken dep eshuaqytta armandamappyn. Búl jayynda oilanyp ta kórmeppin. Bylay qaraghanda, óner jolyna kezdeysoq kelippin. Teatrgha kelmey túryp, spektakli degendi de kórgen emespin ghoy.

- Sizding kәsibiyliginizge qarap, akterlik mamandyqty oqymaghan degenge eshkim senbeytin bolar...

- Mening diplomymnyng joqtyghyn estigen kisige úyat. Basynda bireuler sony betime basa ma dep ózimdi alghashynda ynghaysyz sezindim. Sol sәtterde osy sózdi aitqyzbas ýshin basqa mamandyqqa ketsem be eken dep jýrgenimde, marqúm akter Tólegen Quanyshev aghamyz meni óz qamqorlyghyna alyp, ónerge baulydy. Men sol kisining shәkirtimin. Qay qyzmette bolsa da, adamnyng iske myghym ekenin jәne eptiligin kórgen kisi oghan ish tartyp túrady, jyly qaraydy. Tólegen agha dúrysyn dúrys, búrysyn búrys dep, úrysyp ta erkeletip te aitatyn. Keyin 1999 jyly túrmys qúryp, 2000 jyly Mәlika esimdi qyzym dýniyege keldi. Al Dina Núrpeyisova atyndaghy muzyka kolledjinde akterlik oqu bólimi ashylghanda, soghan birazymyz qújat tapsyrdyq. Keyin ol oqudy әri qaray jalghastyra almadym. Jaqynda kolledj diyrektory Gýlnәr Manapqyzy Sәduaqasova oquymdy jalghastyrugha úsynys jasaghasyn, qaytadan qújat tapsyrdym.

- Diplomsyz aktrisanyng ónerin әriptesteriniz qalay baghalaydy?

- Qarap túrsam, teatrda mening bir ózimning ghana diplomym joq eken. Almatydan, Astanadan oqudy bitirip kelgen әrtisterding oiynyna qaray otyryp, ózimmen salystyramyn, oiyndaryn taldaymyn. Ózimdi shygharmashylyq jolda ósuim ýshin qayrap, qamshylap otyramyn. Odan bólek, spektaklider jazylghan diskilerdi satyp alamyn, ruhany azyq bolar qosymsha materialdarmen tanysugha tyrysamyn. Eki jyl búryn Reseyding óner ordasy sanalghan Sankt-Peterburg qalasyna bardym. Ol jaqtyng teatrlarymen әdeyi tanystym. Bir qalanyng ózinde jekemenshik teatrlar kóp eken. Eng ýlken Aleksandrinskiy teatryna da bas súqtym. Auzymdy ashyp, kózimdi júmyp qayttym. Onda spektaklider biyletining qúny 5000 tengege deyin barady eken onda. Sol baghamen kirdim. Bir aitatyny, ol jaqta biylet qúny qansha qymbat túrsa da, teatr zaldary lyq toly túrady. Keyde biyletting ózi taptyrmaydy.

- Al bizdegi kórermen mәdeniyetimen salystyrghanda qalay eken onda?

- Ondaghy kórermen mәdeniyeti óte joghary. Bizding ónirmen salystyrugha kelmeydi. Arasy jer men kóktey. Ol jaqta spektakli bastalyp ketti me, bitti, zal esigi tars jabylady. Spektakli ayaghyna deyin bitkenshe eshkim syrtqa shyqpaydy. Jәne, spektakli jýrip jatqanda eshkim de qol soqpaydy. Áytpese, akterding oiyn bólip jiberui mýmkin.

«RÓLSIZ QALGhANNAN QÚDAY SAQTASYN!»

- Ózinizge qanday minezdi keyipkerler únaydy? Qanday ról janynyzgha jaqyn?

- Maghan jattandy rólden góri, qimyl-әreketterge toly, kórermendi birde jylatyp, birde kýldirip otyratyn, ózine de qúbylmaly kónil-kýy syilaytyn rólder únaydy. Júmsaq minezdi, birqalypty, jattandylyqtan qashqym keledi. Mәselen, «Italiyansha ýilenu» spektaklindegi basty keyipker Filumena Marturanonyng róli sekildi rólderge shóldep qalyppyn. Ókinishke oray, ol spektakli sahnadan bir-aq ret kórsetildi. Almatydan oqu bitirip kelgen jas rejisser Aqylbek Shaljanovtyng diplomdyq júmysy edi búl. Dәl qazir ol spektakli toqtap túr.  Biraq, jaqyn arada qaytadan kórermen nazaryna úsynylyp ta qaluy mýmkin. Jalpy, sol Filumenanyng róli ózimning әrtistik qabiletimdi basqa qyrynan tanugha, mýlde bólek, jana obrazda kórinuime kóp septigin tiygizdi. Al «Áy, qyzdar-ay» komediyalyq spektaklindegi ról - alghashqy komediyalyq rólim. Odan keyin «Super kelin» spektaklinde enening ong qoly sanalghan jaghympaz kelinning rólin somdadym.

- Qazir qanday rólderdi somdaghynyz keledi?

- Áriyne, mening oiymda jýrgen rólder kóp. Sonyng ishinde klassikalyq obrazdyng jóni bólek qoy. «Qaragóz» spektaklinde men Qaragózding jengesi Aqbalanyng rólin somdadym. Onda mening kórinetin ýsh-aq sahnam bar. Biraq, sol spektakliding ishine kirip, qyzyghyp ketkenim sonday, Qaragózding sózining bәrin jattap alghanmyn. Tipti mizanssenasyna deyin bilemin. Basynda Qaragózdi Aqnazken Bayjan oinady. Keyin Gýlnúr Qayyrliyeva, jaqynda Shynar Ramazanova somdady. Sonda olardy sol rólge dayyndap jýrgenimde, búl rólding maghan erterek berilmegenine ókindim. Biraq, qazir endi kesh qoy. Kóp rólderding qasynda bir klassikada basty ról oinaghangha ne jetsin? Biz jap-jas kezimizde teatr úzaq jyl kýrdeli jóndeuden ótti. Rejisser de bolghan joq. Jalghyz sol «Mahabbat pen kesapat», «Syghan serenadasy», «Mahambetting bir týni» degen spektaklider boldy. Qazir qatar uaqytta dayyndalyp jatqan spektakliderding bәrinde de qanday da bir ról oinaghyng keledi.  Rólderdi bere berse eken deymin. Ruhany ashtyq bar. Ról oinaghym kelip, qomaghaylanyp túramyn. Rólsiz qalghannan Qúday saqtasyn! Onda kereging joq degen sóz ghoy búl.

«BASPANASYZ JÝRGENDERDING BIRIMIN»

- Qyzynyz aktrisa bolam dese qalay qaraysyz?

- Men oghan mýldem qarsymyn. Ony aghylshyn tili jәne beyneleu ýiirmesine berdim. Aghylshyn tilin bilsen, shetelge shyghasyng dep qyzyqtyramyn. Ózi dizayner bolghysy keledi.

- Akterlardyng ishinde pәtersiz jýrgenderi kóp pe?

- Áriyne, jastardyng barlyghy derlik pәtersiz jýr ghoy. Ózim de sol jaghdaydy bastan keship jýrgenderding birimin. Alatyn jalaqym jaldap túryp jatqan pәterime ketedi. Ártisterding búl jaghdayyn әkimshilik te, mәdeniyet basqarmasy da bilip otyr.  Búiyrsa, pәter de berilip qalar.

- Al eger de bir jekemenshik teatr jalaqysy joghary júmysqa shaqyryp jatsa sizdi, júmys orynynyzdy auystyrar ma ediniz?

- Joq, men búl teatrdy eshtenege aiyrbastamas edim. Biraq, keyde materialdyq qiyndyqtargha tap bolghanda, әrtister bolyp jinalyp,  ózimiz jertóleden teatr ashayyq dep әzil qosyp aityp qoyamyz. Biraq, endi bireu toyyp sekiredi, bireu tonyp sekiredi degendey... óz kýshimizben teatr ashu degen bolmaytyn nәrse ghoy... Qazir bizden de qiyn jaghdayda jýrgender bar. Biz olargha qaraghanda shýkirmiz-au... Osylaysha, ómirde de, ónerde de oinap jýrmiz.

- Ángimenizge rahmet!

Aynúr ASYLBEKQYZY

Suretter aktrisanyng jeke múraghatynan alyndy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5618