Kýres  ónerdin  tóresi, ony  oiynshyqqa,

saudagha  ainaldyrugha  bolmaydy!

(Baluan  Sholaq)

Qazaqstan kýres sporty basqa sport týrlerine qaraghanda kenje  qalyp barady. Kenes  ókimeti  kezinde  Qazaqstan  respublikasynda  tәrbiyelenip, ósip shyqqan paluandar: klassika  kýres  sheberleri  Vladimiyr  Bakuliyn, Valeriy  Rezansev, Anotoliy Nazarenko, Shәmil  Serikov, Jaqsylyq  Ýshkempirov, Anatoliy Kolesov, Knyazi Ahmetov, Dәulet  Túrlyhanov, Yuriy Melinichenko, Baqtiyar  Bayseyitovter, al  erkin  kýres  sheberleri  Amangeldi  Ghabsattarov, Ábilseyit  Ayhanov, Amanjol  Búghybaev, Aleksandr Ivanov, Petr Surikov, Baumbah, Ramazan Núrmanov, Mәlik Nadyrbekov, Jaqsyjol Kórpebaev, Amangeldi Músabekov, Saylau Múqashov, Amangeldi Japparov, Musan Abdulmýsilimov, Serik Alshynbaev, Múrat Mayauyzov, Mәulen Mamyrov, Islam Bayramukovtar  elimizdin  atyn odaqtyq, әlemdik  jәne  olimpiada   jarystarynda  talay  ret  aspangha  shygharghan  edi.

Sol  kezdegi  qazaq  jastary  men  jasóspirimderdin  sportqa  qúlshynystary, onyn  ishinde  kýres  pen  boksqa  degen qúmarlyqtary erekshe  bolatyn. Kenes  ókimeti zamanynda densaulyqty  saqtaugha asa manyz  berilip, memleketting basty baylyghy, tútqasy  retinde, biylikting  tarapynan sportqa  asa qatty  kónil  bólinushi  edi. Mektep  oqushylarynan bastap, pensionerlerge  deyin  «Otandy  qorghaugha  dayyn bol!»  deytin, birneshe satyly  normativter  tapsyrylatyn  uaqyttar, әli  esimizde.

Ótpeli  kezen  ótip, el  jaghdayy  týzelip, ondy-solymyzdy  týgendep  kele  jatqanda  sportqa  da, onyn  ishinde  halqymyzben  birge  atam  zamannan  bergi  jasasyp kele  jatqan  óneri  kýrestin  damuynyn  elimizde jetekshi  oryn  almay kele jatqany  qynjyltady. Qazaqtar  o  bastan  kýres, at  sporty, sadaq atu, nayzalasu, semserlesu  men  sayystar, kókpar  siyaqty batyrlyq pen erlikti talap etetin jekpe-jek  týrlerine qatty  kónil  bólgen. Bayaghyda batyr babalarymyz  jaularymen  jekpe-jekke  shygharda   qarsy  jaqtyn  batyryna: «Alyspaq  kerek  pe, atyspaq  kerek pe, ne shabyspaq kerek pe?!» dep  súrau  salghan. Yaghni  búl  kýres ónerinin  o  bastan Úly Babalarymyzdyng jauyngerlik, batyrlyq  sipatynyn  qúramdas  bóliginin  biri  bolyp  sanalghanynyn  belgisi. Úly Babalarymyz Kiyeli paluandar  dep:

1.«Tayqazandy»  kótergender - Áz Gharab Alatau Batyr jәne Basqarau paluandy  atapty.

2.«Alty-taban» - dep, búlar boylary «Syryqtay», týielerdi iyghyna salyp jýre  beretin alyptardy  atapty.

3.«Qos qaqpaly» - dep, Jonghar – Qazaq  maydanynyn  qaharmany, Abylay Hannyng Bas Batyry Ashamayly Kerey Qanay Datqaúly Qúlanhayyr Hanbas Batyrdy  atapty.

Al  kýshine qarap berilgen paluannyng aldyn:

1. «Týie tartar» – dep ataghan, yaghny búl paluan bir  shaqyrymgha  deyin  týieni  arqalap  baralghan.

2. «Ógiz tartar» - dep, yaghny búl ataqty bir shaqyrymgha deyin  ógizdi  arqalap  barghan  paluangha bergen.

Al Eldin  kez-kelgen  búryshynda  paluandargha  beriletin  shender bylay atalypty:

1. Atan paluan                                  

2. Týie paluan

3. Ógiz paluan

4. Shalys paluan 

5. Qarys paluan                      

6. Qaugha paluan 

7. Jigit beldi  

8. Bala beldi

9. Sәby sinir – dep ataghan eken.

Qazaq  kýresinin  nebir  alyptary, tarihta  qalghan  Úly  batyrlar: Iman Jýsip, Baluan  Sholaq әlemnin  birneshe  dýrkin  chempiony  Qajymúqandar  shyqqan  elde  kýres  ónerinin  basqa  sport  týrlerine  qaraghanda  kóp  biyik  túruy  kerek-aq jәne  búl  ózi erlik pen órlikti biyik tútqan Qazaq halqy ýshin tabighi  zandylyq  bolugha tiyisti qúbylys  bolar  edi.

Qazir, elimizde qanshama kýres mamandary bolsa da taza kýres mektepteri joq. Búrynghyday  talantty  balalardy  izdep  tauyp, olardy  arnayy  mektepterge  tartu  men onyn  ishinde  auyr  salmaqtaghy  paluandar  dayyndau jolgha  qoyylmaghan.

Qalalarda, jer-jerlerde  arnayy  kýres  zaldary  joqtyn  qasy. Kóbisi jalpy  bilim  beretin mektepterding sport zaldaryna ornalasqan. Tipten Shymkentte oblystyng qúrama komandasynyn  jattyghatyn kýres zaly joq. Sport  mektepterinin  kópshiligi  biyiktigi  tómen, búrynghy bala-baqshalardyng jas sәbiyler tәrbiyelenetin  bólmelerine  ornalasqan. Bir jattyghuda paluandardyng qanshama ter tógip, qanshama tekshemetr aua jútatyny belgili. Al múnday biyiktigi 3 metrge jetpeytin bólmelerge kiyeli sport týri kýresti tyghyp tastau degenin, búl bile-bilgenge qylmys! Kýres  ónerinin  kóp  qajyr-qayrat  pen  kýsh  júmsaudy, asqan tazalyqty qajetsinetin sport týrine  jatatyny  belgili. Sanitarlyq  gigiyenagha  say  jattyghulardan  keyin  juynyp-shayynatyn, qazirgi  zaman  talabyna  say  sport  ghimarattary  ýlken  qalalarymyzdyn  ózinde  sausaqpen  sanarlyq, óte  az.

Songhy jyldary, kýresting súlulyghy  men erlik  sipatyn  joghaltuyna  әkelgen halyqaralyq kýres federasiyasy FILA-nyn  erejelerining negizinde, әsirese erkin  kýresting negizgi  әdisteri  parterlerde  jasalyp, paluandar  jylandargha  úqsap, kilem  ýstinde  myng  búralyp aunap  jatatyn. Búrynghy erlik  pen  órlikti  biyikke kóteretin  tóske  jәne  jambasqa  alu, ayaqqa  ótip  kóterip  úru, diyirmen, tobyqtan  shalu, ishten  shalu  siyaqty  әdisterdin  óte siyrek, tipten az  qoldanylylyp ketip edi.

Búl erejelerge asa  beyimdelushilik jastardyn  erkin  kýreske degen  qyzyghushylyghyn  azaytyp, onyn  kósegesin  kógertetin  taktikalar emestigin uaqtysynda  kóre  bilgen  FILA, ótken 2004 jyly Afina  olimpiadasynan keyin, bedeli tizeden  tómen týsip  ketken  kýres ónerin  búrynghyday  joghary  kótergeni  sport  mamandaryna  belgili.

Jәne aita keter  mәselening biri, ókinishke  oray songhy  jyldary  kýres  te, basqa  sport týrleri  siyaqty  kommersiyalanugha  úshyrap  barady. Jattyqtyrushylarymyz ózimizdin  Qazaq elinde jaqsy  paluandardy әlemdik, olimpiadalyq jarystargha dayyndaudyn  ornyna basqa  jaqtan, basqa  elderden  dayyn paluandardy  shaqyryp, olargha  azamattyq jәne  pәter berip, qazaq  elinin  atynan  jarysqa  dayyndaudy  әdetke  ainaldyrghan. Mysaly  klassikalyq  kýres sheberleri  Sur-sumiya - Gruziyadan, Manukyan - Armeniyadan shaqyrylsa, erkin kýres sheberleri  G.Laliyev - Osetiyadan, Mutalibov - Kavkaz respublikalarynyn  birinen, Spiridonov - Yakutiyadan  shaqyrylghan. Sonda búl  qalay? 16 milliondyq Qazaqstanda paluan  úldar tuatyn analar  qúryp  qaldy ma? Shetelderden  dayyn  paluandardy әkeluge sonshama  qarjy  júmsaghansha, sol aqshalargha  ózimizde  nege óz jastarymyzdan  paluandar dayyndamasqa... Álde, múnda biz  bilmeytin basqa  qúpiyalar  bar ma?... Rezervter  dayyndaumen jәne jastarmen  júmys  istep, olardy jarystargha  jiyirek  qatystyryp, tәjiriybe  jinaqtasa, ózimizden de nebir  tamasha  paluandardyn  shyghary  sózsiz. Jәne  aita  keter  manyzdy  mәselenin  biri  jaqsy  jattyqtyrushylarmen  birge  qúrama  komandagha   myqty  psihologtar  da  asa  qajet.

Al, eger bizdin  jattyqtyrushylarymyz, jaqsy  paluandar dayynday  almasa, onda olardyn  ornyna shetelderden myqty  jattyqtyrushylar  shaqyru kerek. Jaqsy  bir  jattyqtyrushy  ondaghan  myqty  sportshylar  dayyndaydy, al  shaqyrylghan 5-6 sportshyn  algha  qoyghan  maqsattaryn  oryndaghasyn, elderine  tayyp  túrady.

Ótken olimpiadada ózbek komandasynyng atynan týsken  Gruziyadan shaqyrylghan erkin kýres  sheberi bergen  súqbatynda  óz elinde  ekinshi  oryn alyp, ózbekter atynan  týsip  chempiondyq syilyqqa  alghan 100 000 myn  AQSh  dollaryn  ózinin  Gruziyasyna  audaratynyn aityp jәne Gruziyanyng patrioty ekenine maqtanyp, ózaghamdardy  býkil  әlem  aldynda  masqarasyn  shyghardy... Mine búl  "qasqyrdy, qansha  asyrasan  da  ormangha  qarap úlityndyghynyn"  keri...

Sporttyn  densaulyq saqtaudaghy ornynan basqa, onyng asa  manyzdylyghy elding atyn  shygharatyndyghy. Jenimpaz  sportshynyn  qúrmetine, sol  elding әnúrany  oryndalady. El Basshymyz basqa elderge barghanda nemese basqa  elding basshylary  elimizge kelgende  oinalatyn  әn úran, sporttyn  ainalasynda  jiyi  oryndalyp, Erlerimiz  Eldigimizdi  býkil  dýniyege  tanytady....

Sporttyn  tek  qana  densaulyq  saqtau men súlulyqqa, Otandy  qorghaugha da  dayyndaytyn  shara ghana  emes, asa  ýlken tәrbie mektebi  ekeni de belgili. Qazirgi  nashaqorlyq  pen  maskýnemdiktin  kóbeygen  zamanynda, jasóspirimder men  jastardy  kompiuter  oiyn  zaldary  men  neshe  týrli  barlarda  temekige  kómilip  otyrudan  da  aryltatyn  sport  alandary  men  mektepterin, ondaghy  sport  ýiirmelerin  kóbeytetin  uaqyt keldi. Respublika túrghyndarynyng densaulyqtaryn kýsheytude  jәne semizdik  pen  jýrek  taghy  basqa  aurulardyn  aldyn  aluda  da,  sport pen  dene tәrbiyesin  damytatyn  halyqtyq jalpy  fizkulituranyng orny  da  erekshe.

Últtyq  sporttyn  týrleri  kýres, sayys, kókpar, sadaq atu, jekpe-jek, at sportyn damytu men olardyng tiyisti  bazalaryn kýsheytu jәne arnayy  kýres  saraylaryn kóptep salu da, býgingi  kýnning  kezek  kýttirmeytin  mәselesine  ainalyp  otyr.  

Osy  ómirimizdin  asa  manyzdy  salasy fizkulitura men sportty, onyn  bazalary  men  sport industriyasyn, sport  kiyimderi  men  qúraldaryn  dayyndaytyn  kәsiporyndaryn,  ghylymiy-zertteu  jәne ortopediya (jasóspirimderding jalpaq taban aurularynyng aldyn alu ýshin) instituttaryn ashyp, olardyn  júmystaryn  ýilestirip  otyratyn, tәuelsizdiktin  alghashqy  ekonomikalyq  qiyn  uaqyttarynda  jabylyp  qalghan  «Fizkulitura  men  sport»  ministrligin qayta ashyp, Sport ministrligi búl aitylghan is-sharalardy odan әri jandandyratyn  uaqyty  keldi  dep  esepteymiz.

Jәne bir kónil bóletin jaghday  naghyz  erler ainalysatyn kýres týrlerimen, auyr atletika  shtangamen nәziktikke, pәktikke, arulyqqa  jaratylghan qyzdarymyzdyng  aynalysa  bastauy... Búl  óz  kezeginde, tabighat pen Úly Jaratylystyn  zanyna qarsy  túrushylyq pen qayshylyq bop  shyghu  emes pe?.. Qyzdargha  mysaly, súlulyq  pen  әsemdik  jarasady. Dýniyege  jana úrpaq әkeluge jәne ardaqty ana  dep atalugha, súlulyqtyn  simvoldary tap-taza inkәrlik pen mahabbat ýshin  jaralghan kórkem beynelerding ornyna, jauyryndary  qaqpaqtay, moyyndary  búqanyn  moyynynday, jylqy  túmsyqty, pil  tirsekti  sportshy  qyzdardy  elestetudin  ózi  tipti, sanagha  auyr... Auyr sport týrlerimen ainalysu, qyzdardy ana  bolu baqytynan  mәngilikke  aiyryp, olardy  kәdimgi  kýsh, yaghny arbagha jegetin júmys  attaryna  ainaldyryp  jiberedi. Halqymyzdyng sanyn kóbeyte  almay  jýrgende, bizge  osynday  erkekshoralar qajet pe? Qyzdarymyzgha  súlu  sporttyn  týrleri, sinhrondy  jýzu  men  kórkem  gimnastika, taghy  da  basqa  sporttyn  әielderge  arnalghan  týrleri  jarasymdy-aq. Oiyna  ne  kelse  sony  istep  ýirengen, shekten  shyghyp, azghyndanyp, búzylyp  bara  jatqan  batysqa  eliktey  beru  eshkimge  abyroy  әpermes... Múnday әueyilikke negizdelgen  ózimbilemdilikke,  ozyq  ýlgili  salt-dәstýrge, búljytpay oryndalugha tiyisti Úly Babalar rәsimine, últtyq bolmysqa negizdelgen últtyq tәrbiyeni,  barlyq  әdemi  naqyshty  qanyq  boyauymen  qarsy qoya  bilgen  dúrys  dep  oilaymyz.

Ilesbek  Bayjanov, Shymkent  shahary

Abai.kz