Býginde qazaq әdebiyetining qabyrghaly qalamgerine ainalghan Qúral Toqmyrzin - bizding jerlesimiz. Oyyl audanynda tuyp-ósip, oblystyq «Kommunizm joly» (qazirgi «Aqtóbe») gazetinde júmys istep, qanattanyp úshqan. Belgili jazushy tayauda shygharmashylyq saparmen tughan jerinde boldy, oqyrmandarmen kezdesuler ótkizdi. Sol joly jazushymen súhbattasudyng sәti týsken edi.

- Qalyng oqyrmangha biraz prozalyq shygharmalar úsyndynyz. Barlyq janrda qalam tarttynyz. Sonyng ishinde romandarynyz da bar. Bir kezde alghashqy qadamynyzdy óleng jazudan bastaghanynyz da esimizde. Aragha sonsha jyl salyp ólenge qayta oralghanynyz...

Býginde qazaq әdebiyetining qabyrghaly qalamgerine ainalghan Qúral Toqmyrzin - bizding jerlesimiz. Oyyl audanynda tuyp-ósip, oblystyq «Kommunizm joly» (qazirgi «Aqtóbe») gazetinde júmys istep, qanattanyp úshqan. Belgili jazushy tayauda shygharmashylyq saparmen tughan jerinde boldy, oqyrmandarmen kezdesuler ótkizdi. Sol joly jazushymen súhbattasudyng sәti týsken edi.

- Qalyng oqyrmangha biraz prozalyq shygharmalar úsyndynyz. Barlyq janrda qalam tarttynyz. Sonyng ishinde romandarynyz da bar. Bir kezde alghashqy qadamynyzdy óleng jazudan bastaghanynyz da esimizde. Aragha sonsha jyl salyp ólenge qayta oralghanynyz...

- Búny oralu dep eseptemeymin. Óitkeni prozany jazyp otyryp,  arasynda óleng jazatynym bar. Búl mening tynysym siyaqty. Bir  úzaq әngime jazyp tastasam, qatty sharshaymyn. Ásirese, men әngime jazghanda sharshaymyn. Roman jazghannan góri әngime jazghan qiyn deytindi estiytin edim búrynda da. Tahauy Ahtanov marqúm da  aytushy edi: «Qúral, sen bayqamaysyn,  roman jazghanda aldyndy oqyp alasyng da, artyndy qaytadan oqyp jalghay beresing shabytyng kelgende. Al әngime auyr», - dep. Sol aitqany ras eken. Roman úzaq bolghannan keyin, asyqpay adamnyng obrazyn jaylap ashasyng bir kezde. Obrazdy ashu ýshin sózding ózining jýiesi bar ghoy, sony paydalanasyn. Sosyn kórkemdikting әr týrli qúraldaryn, búrynnan qalyptasqan dәstýrleri bar, sony molynan paydalana otyryp, ózimning әlim kelgeninshe, sol janaghy adamnyng obrazyn jasaymyn. Sol adamnyng obrazy ózime únasa, әngime bitti dep oilaymyn. Sonda baryp baspagha beremin. Óitkeni әngimening ishinde bir adam, eki adam, ýsh adam әri ketse bes adam bolady. Solardyng әrqaysysynyng qimyly, sóilegen sózi, minezi, sosyn istegen isi erekshelenip, oqyp otyrghan adam kózine elesteterlik dәrejede kórinip túru kerek. Erterekte men «Avtoinspektor Aghybaev» degen әngime jazdym. Negizinen alghanda, mening kóptegen әngimelerim ómirding ózinen alynghan. Ómirde bar adamdy alamyn da, sәl-sәl ózgertemin. Ol Aghybaev degen Saghynaev degen avtoinspektor edi, mysaly.

- Ol adamdy bilemiz ghoy...

- Ony bilesizder, onyng minezi, qanday ekeni, barlyghy janaghy әngime ishinde kórinip túr. Sol әngimeni  ózi de oqyp: «Meni tarihta qaldyrghanyna rahmet!» - dep mening betimnen sýigen edi marqúm. Biraq ol naghyz kýiinde Saghynaev emes, jinaqtalghan obraz. Onyng ishinde birneshe avtoinspektor bar. Biraq Saghynaevtyng kishkentay da bolsa qasiyetteri jýr onda. Minezderi, oqys qimyldary, әsirese, sóilegen sózderi kórinip túr. Sondyqtan da halyq ony «Mynau Saghynaev qoy!» dedi birden. Óitkeni Oiylgha belgili adam edi. Sol siyaqty mening kóptegen әngimelerimmen romandarymnyng keyipkerleri de tiri, bolghan, ómirge qatysqan adamdar. Men oidan shygharyp eshtene almaymyn. Olardy elep, ekshep, kónilding tarazysynan, әbden sýzgiden ótkizgennen keyin, qosatynym bolsa, qosamyn, alatynym bolsa alyp tastaymyn keybir jerlerin. Adamgha belgili dәrejede únaugha tiyisti  únamdy obraz bolsa, oghan endi jaqsylyqtardyng bәrin qosamyn. Al endi oqys nәrseler, adamdar bar ghoy, minezi ózinen ózi shyghyp túrghan, olargha taghy da jamap, basqa bireulerden, ózining qatarlarynan alatyn, qosatyn jaghdaylar bolady. Sosyn sony bir adamnyng basyna әkelip ýiip-tógip, istegen isin, qimylyn barlyghyn somdaymyn. Sonda ol ýlken obraz bolyp shyghady.

- Ángimemiz óleng turaly bastalyp edi ghoy...

- Óleng jazudy men bala kýnimnen bastadym, on eki-on ýsh jasymda  óleng jazdym. Bir qyzyq sezim boldy mende. Mektepte oqyp jýrgenimde bir nәrse ishimdi jaryp bara jatyr osy, ne ekenin bilmeymin. Óleng jattap aityp jýretinmin aldynda. Bir kýni Pushkinnin, sirә, jýz jasqa toluyna arnap shygharylghan bolu kerek, qazaq tiline audarylghan kitaby týsti qolyma. Sonyng ishinde «Patsha selosyndaghy oi» deytin óleni bar. Aldym da oqydym. Sosyn men nege óleng jazbaymyn osy dep oiladym. Sodan «Kolhoz selosyndaghy oi» dep óleng jazdym. Álgi ólenim jiyrma bes shumaq boldy. Sol mezgilde bizding mektepting balalary oqyp, jattap alyp, shulap aityp jýrdi. Sodan mening mektepte «aqyn bala» degen ataghym shyqty. Mektepting múghalimderi meni shaqyryp alyp, qabyrgha gazetin shygharugha jekti. Qabyrgha gazetin shygharamyz, arasyna keybir balalardy ólendetip jiberemiz. Serikbay deytin bala boldy. Mening dosym ózi. Sony synap jazdym bir kýni. Ózi sabaqqa nashar edi marqúm. Keyinnen múghalimder sabaqqa nashar balalardy ilip-qaghyp óleng jazyp ber dep, sonymnan qalmaytyn boldy.

- Sonday sabaqqa zerek, aqyn bala qalay traktorshy bolyp jýr?

- Segizdi bitirgennen keyin әri qaray oqugha jaghday bolmady. Újymshar basqarmasy әueli qúrylystyng oquyn oqy dep jibergen. Osy Aqtóbege keldim, oqugha adam jinalmady, jalghyz men boldym. Sol sebepten kurs ashylmady. Ay jarym kýttim. Aqsham tausyldy. Ol mezgilde de Aqtóbe shaghyn bolghanmen, qala. Bylay-bylay jýrip túru qiyndady. Degenmen osy oqu ornynda búrynnan oqyp jatqan, әskerden kelgen, jastary ýlken, ýili-barandy bolghan saqa jigitter bar eken. Solardyng esebin shygharyp berip kýn kóremin. Ózderining shamalary jete qoymaydy,  sauattary az, tórt-bes synyp bitirgen. Men segiz bitirgenmin, qansha aitqanmen. Sodan әlgiler meni әuliye-kókek qyldy. Tamaq beredi, qonaq qylady. Bir kýni meni osy mekemening oqu isining mengerushisi shaqyrdy. Esepke jýiriktigimdi estigen ghoy jigitterden. Tatar jigit eken, mәn-jaygha qanyqqannan keyin: «Sen eshqayda barma, joghary kursqa attatyp, oqugha qabyldaymyn», - dedi. Biraq qolynan kelmey qaldy. Moldashev deytin diyrektory kónbedi. Amal joq, auylgha qaytugha tura keldi. Ol kýnde jol Shúbarqúdyq arqyly jýredi.  Kelsem, on bes kýn bolghan. Esh kólik jýrmeydi, qatynas joq, boran. Endi ne isteu kerek, tamaq asyrau kerek. Sodan bireu aitty: «Uchiliyshege balalardy alady, tamaghy tegin, kiyimi tegin. Anau Jaqsymay deytin jerge bar», - dep. Sol jerden Ánuar dosym kezdesti. Karshen qúrdasym da sonda oqyp jýr eken. Kórdi de, qoltyghymnan alyp, ayaghymdy jerge tiygizbey әketti. Aytatyndary: «Áyda kettik, tamaq ta tegin, kiyim de tegin. Qazir barghan boyda tamaghyna toyasyn, kiyimin kiyesin». Aytqandary keldi, barghan kýni kiyimdi de, tósek oryndy da berdi. Tamaqqa lyqa toydyrdy. Qanghyp jýrgen jetimge múnan artyq ne kerek? Myna artyqshylyqtaryn kórgesin, traktordyng oquyna týstim de kettim. Bir jyldyq oquyn ylghy tórtpen, bespen bitirip shyqtym. Mening traktorist boluymnyng tarihy sol.

Sonda jýrip te óleng jazdym, aitpaqshy. Balalardyng bәri maghan qyzdargha óleng jazdyratyn.

- Sodan újymshargha qayta oraldynyz ba?

- Qayda qashasyng újymshardan, qashatyn jering joq. Qara júmys, shóp ýiesin, qayda bar deydi, sonda barasyn.

- Traktor qayda? Jana tehnika ol kezde keldi me?

- Kelgen joq, nashar boldy. Baghytjan Kenghanov deytin marqúm brigadiyrimiz boldy. Sol aitatyn: «Biz shuda jippen baylap traktordy jýrgizdik», - dep. Qyryq qúrau, may-su aghyp myna jaghynan saulap túrady. Ony syrtynan shýberekpen baylaysyn. May tegin ol uaqytta, jerge tógilip jatyr. Sóitip jýrgizdik. Men sony on jylgha juyq aidadym ghoy. Sol eki ortada audannyng búrynghy «Stalin tuy», sol tústaghy «Enbek tuy» gazetine júmysqa shaqyrdy.

- Ólenderiniz shyghyp túryp pa edi?

- Shyghyp jattym ghoy. Áueli oblystyq gazette  shyqtym. 1958 jyly oblystyq gazette birden ýsh ólenim jariyalandy. Odan 1959 jyldyng qantar aiynda Múhan- Múhtar Qúrmanalin aghamyz bir top ólenimdi basyp, sәt-sapar tiledi.  Marqúm Júldyzbay aghamyz tólqújatqa týsken qúittay suretimnen qúlaghymdy qalqaytyp suretimdi salghan. Qatarlarym kórip, «Oybay, Qúral aqyn bolyp ketipti», - desti. Sodan mening audandyq gazette eki kýnning birinde ólenim shyghady. Gazet betinen týspedim. Sharuashylyghymyzdyng basshysy Ótekennin: «Traktordyng kólenkesinde jatyp, óleng jazady», - dep renjiytini sonda ghoy.

- Ólenge әueyilenip traktordy jýrgizudi azaytqan shygharsyz?

- Traktordy aidap jýrdim ghoy. Bәige de alyp jýrdim. Traktor shildening ishinde qyzady, qyzbay túrmaydy. Ózi jaman traktor bolsa, eski. Sol qyzghan uaqytta jelge qaratyp qoyyp, salqyndatasyn. Ózing kólenkesinde otyrasyn, jantayyp jatasyn. Qalyng dәpterim bar. Qarap otyrghasyn shimaylamaymyn ba men endi? Sóitip jatqanymda brigadir kelip qalady. Sosyn kóredi, «Qúral óleng jazyp jatyr» dep elge dabyra qylady.

- Sol óleng jetelep aqyrynda audandyq gazetke alyp keldi me?

- Audandyq gazet qyzmetke erte shaqyrdy. Biraq kýnkóriske qiyn bolar dep sheshem qarsy bolyp, bara almadym. Sóitip jýrgende audan tarap ketti. Oiyl audanyn birese Temirge, birese Qobdagha qosty.Gazet júmysyna alghashqy shaqyrghanda barghanymda, jaghday basqasha bolatyn edi. Men 1964 jyly audan qayta ashylghannan keyin ghana audandyq gazetke qyzmetke ornalastym.

- Arada biraz uaqyt ótti me?

- On jyl ótti. Bosqa ketti ghoy, әnsheyinen әnsheyin traktordyng sonynda.

- Degenmen sonyng ózinde de tez kóterildiniz? Audandyq, oblystyq gazetterde kóp ayaldaghan joqsyz ghoy?

- Bes jyldan istedim.

- Ol jyldar paydaly boldy dep esepteysiz be?

- Baspasózdi biluime yqpaly tiydi. Áriyne, oblystyq gazet te, audandyq gazet te jazudy ýiretpeydi. Onyng ýiretetini - ne jazu kerekti. Óitkeni  ol kezde partiya ne jazu kerektigin turalap bizge aitpaydy da, biraq senzurasy bar edi. Soghan qaray jazasyn, soghan kóndigesin. Biraq men partiyany maqtaghanym joq. Maqtamasam da, sharasyzdan aitqan isin istedim ghoy. Partiya keremet, kósem degen sózdi jazbay-aq, enbek adamdaryn, ómirdi jazdym. Ol uaqytta syn jaqsy boldy. Felietondy kóp jazdym. Alpysynshy jyldary «Jylu» degen felietonym «Sosialistik Qazaqstangha» shyghyp, audanda ýlken shu bolghanyn bilesizder. «Syn jәne ózara syn» deytin partiyanyng úrany boldy. Jarghysynda «Partiya ózin ózi synap tazartady, tómennen jogharygha, jogharydan tómenge qaray synau kerek»  degen qaghida saqtaldy. Synaugha shek bolghan joq. Jarghyda partiya komiytetterining birinshi hatshylaryn synaugha da qúqyng bar dep kórsetilgen. Al endi dәl ony synamaghanmen, audandyq partiya komiytetining qatardaghy hatshylaryn, basqa da bastyqtardy dóngelettik qoy talay. Zәresi ketip qorqyp otyratyn biz barghanda. Ol mezgildegi syn myqty edi...

- Jalpy, qazir felieton janry joyylyp ketti. Sirә, býgingi ómirding ózi qajetsiz dep yghystyrdy ma?

- Joq, qajetsiz emes. Ómirge ol óte qajet. Felieton jazugha jurnalister qorqady, birinshiden. Ekinshiden, felietondy baspaydy. Qoryqqanda, týrmege salayyn, atayyn dep túrghan eshkim joq. Biraq tisi batpaydy. Materialdyq iygilikterding kózi túr basshylardy synayyn dese. Mysaly, Preziydent jemqorlyqty synandar dep aityp jatyr. Biraq jurnalister jaza almaydy, kibirtiktep... Abaydyng aitqany bar: «Qartang tartqan adamnan ot azaymaq, Oty azaysa әr isting bәri tayghaq, Sharuang ýshin әr kezde aqyl aityp, Jolyng tayghaq, ayaghyng tartar maymaq», - dep. Kórdiniz be, sol siyaqty qazirgi jurnalisterding ayaghy maymaq bolyp qalghan.

- Partiya mektebinde oqyghan kezde astana qalamgerlerimen aralasudyng  mýmkindigi tudy ma?

- Oqugha barghan son, arada on shaqty kýn ótpey, «Mәdeniyet jәne túrmys» jurnalyna әngimemdi  apardym. Onda Berqayyr Amanshiyn,  Jeken Júmaqanovtar  júmys jasaytyn. Solar әngimemdi oqyp, sýisindi. Ángime «Kiyeli kiyik» dep atalatyn edi. Biraq jurnalda jariyalanghannan keyin, «kiyeli» degen sóz ýshin Ortalyq Komiytet jurnal redaktoryn biraz әurege salyp, qyzmetinen auystyrdy. «Dýniyening dóngelegi» degen әngimem de sonda jariyalandy jәne birden maqtaugha ilikti. Keyin osynday jaqsy әngimeler jazghanym ýshin jazushylar ortasy kýndeuge ainaldy. Onyng kimder ekenin bilesizder. Olardyng jazghandary partiyany maqtaudan basqa týk emes edi. Ishinde ómir joq. Jalpy, men partiyany, kenes ókimetin maqtap  eshtene jazghanym joq. Qazaqtyng ómirin shyndyqpen jazugha tyrystym ylghy da. Sondyqtan da key adamdar, tipti, jazushylardyng ózderi meni onsha únatpady.

- Nege?

- Únatpaytyn sebebi - olardyng jazbaghanyn men jazyp túrmyn. Kýshim jetkeninshe obrazyn ashtym adamdardyn. Oqyrmangha keregi - adam. Oqyghanda kózine adam elestep túruy kerek: minezimen, isimen, aitqan sózimen. Áytpese onyng obrazy ashylmaydy. Menin  «Baytaq» deytin romanym tyng jóninde. Sony bayqatpayyn dep osylay atadym. Otyz myng taralymmen shyqqan edi. Jylgha jetpey satylyp ketti. Sonyng ishinde birneshe somdaghan obrazdarym bar. Ábdirahman deytin baqsy bolyp edi, әkemning qúrdasy. Áke deytin edim, kórshi otyrdyq. Sonyng keybir minezderi alynghan, Rahman baqsy deytin keyipkerim bar. Sol romandy qaytadan shygharsam dep oilap edim. Óitkeni kezinde shygharu ýshin  ókimetke shamaly únamasang da bolmaytyn boldy. Kishkene jalghandyqqa baryp, ózine ózing qiyanat jasaugha tura keledi. Kezinde sol kitabymdy jeti jyl ústady. Bir sóz qazaqsha bilmeytin orys qalamgerine pikir jazdyrdy. Sirә, bireu jazyp bergen bolu kerek. Onyng romandy oqyghan, oqymaghany da neghaybyl. Qalay da shygharmay, ústay túru kerek boldy. Sebebi men tyndy jaqsy degenim joq. Búl mәselelerdi búdan kóp búryn «Qazaqstannyng auyl sharuashylyghy» jurnalynda dýrkin-dýrkin jazyp kótergenmin. Solardy obkomnyng hatshysy Liyvensov oqyp, renjigen ghoy. Qútylu ýshin partiya mektebine jiberdi...

- Óz erkinizben barmaghan ekensiz ghoy...

- Erkimmen emes. Biraq qarsy bolghanym joq, ishtey quandym. Almatygha otbasymdy alyp birden kóshkenim de sodan. Keyin almaytynyn bildim. Ne bolsa da talanymdy sol jaqtan kóreyin dedim.

- Oqu bitirgennen keyin Almatyda qaldynyz. Qalamgerler arasy qalay qabyldady?

- Olar kópshiligi  sonda jýrip, boylarynda daryn bolsa da, bolmasa da, әiteuir, siniskender ghoy. Áli kýnge deyin solay jýrgender bar. Keybireui ataq alyp ketken. Biraq kópshiligining shygharmalaryn oqy almaysyn. Shyn jazushy siyrek. Auyldyng tilin mýlde bilmeydi...

- Al ózinizding únatatyn qalamdastarynyz kimder?

- Kópshiligin oqymaymyn. Maqtalyp jýrgen jastardy ghana oqyp qaraymyn. Jastardyng ishinde jazushylyqty ómirden bastaghysy keletinder bar. Biraq kópshiligi sózdi bilmeydi. Maghynasy әr týrli sózderdi qoldanugha shorqaq. Qalamyna birinshi ilikken sózdi jazady, ekshemeydi. Al ol kirikpey túruy mýmkin, basqa tirkespen ýilesimdi bolugha mýmkindigi  baryn eskermeydi. Mysaly, tayauda bir jazushy Bauyrjan Momyshúlyn maqtap jazdy. Sonda: «Ataghynan at ýrketindey», - degen. Búl ne degen sóz? At neden ýrkedi? Ýlkender: «At jynnan ýrkedi», - dep otyrushy edi. Ne bolmasa sportshylar bir jerge barady, medali alady. Sony «qorjynyna saldy», «qanjyghasyna baylady» dep jazady. «Qylmyskerdi qúryqtady» degen de ýilesimdi tirkes emes. Ol ne, qashyp jýrgen mal ma?

- Songhy jyldary ýsh kitaptan túratyn «Ker zaman» romanyn ayaqtadynyz. Oqigha Qazan tónkerisine deyingi qazaq elining ómirin suretteydi. Endeshe, ker zaman ataluy qalay?

- Zaman әr uaqytta ilgeri basady, ne keri ketedi. Qazaqtyng ilgeri basqan zamany ilgeride ótip ketti. Endi keri basugha ainaldy. Búl keri basu 1731 jyldan bastaldy. Ol donyzgha kelip tireledi. Men әueli sodan bastap jazbaq boldym. Oghan kýshim jetpeydi-au dep oiladym da, Esetting zamanynan bastap kettim.

- Sonda siz orys aralasqan jerden ker zaman dep túrsyz ba?

- Orystyng basqynshylyghy ghoy. Búl - naghyz ker zaman. Keri ketirdi qazaqty, ilgeri bastyrghan joq. Otarlaushylyqqa ainaldyrghannan keyin jerdi tartyp aldy, ony ózderining qara shekpenderine bólip berdi. Qazaqta biylik bolghan joq. Jekelegen batyrlar soghan qarsy kýresti. Olar últtyng oiy, armany, ar-namysy  edi. Kýresuin kýresti, biraq kýshi jetpey qaldy. Ol qaru-jaraqtyng tensizdigi edi. Eger qaru- jaraq teng bolghanda, bizding babalarymyz orysty qiya bastyrmaghan bolar edi.

- Almaty siyaqty әsem shaharda túrsanyz da, jyl aralatyp at basyn elge búryp túrasyz. Saghynasyz ba, әlde jazushylyq tirlik soghan jeteley me?

- Saghynbau mýmkin emes. Sana-sezimi, esi dúrys adam bolsa, eli  әr uaqytta kókeyinde túrady, týsine kiredi. Birge oinaghan dostaryndy úmytpaysyn. Birge, qatar jýrgen qúrdastaryn, solardyng aitqan sózi, qimas sәtteri oiyna keledi. Týsine elin, jering kiredi, keyde shoshyp oyanasyn. Sosyn, jasyng kelip qalghan adam, úiqyng qashyp jatasyn. Kóp nәrseler eske týsedi. Onyng bәrin jaza almaysyn, kýshing jetpeydi...

- Songhy kezde Aqtóbe turaly kóp óleng jazypsyz. Jalpy, osy tughan ónirinizding býgini turaly ne aitasyz?

- Oblys basshylyghyna Elekeng - Eleusin Nauryzbayúly kelgeli sharua ongha qadam basyp, Aqtóbe aimaghy myqtap ózgerdi. Óitkeni búl azamat maghan el ýshin janyn beruge bar siyaqty kórinedi. Ómir kórip ósken jigit. Arghy tegi de myqty. Tekti jerden shyqqan, el qamyn oilaytyn adamnyng soyy bólek qoy qashan da. Qolyna biylik tiygende iz qaldyrsam dep jýrse, erding eri - sol. Jaqsy basshynyng isin halyq ózi-aq aitady. Shalghay audan Oiylgha jol, auruhana salu - sol halyqtyng mýddesi. Jalpygha paydasy tiygendi ait! Bagha soghan qarap beriledi.

Amanqos ORYNGhALIYÚLY.

«Aqtóbe» gazeti 11 mausym 2009 jyl