22 qazanda London qalasyndaghy «Aziya ýii» shtab-pәterinde QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng aghylshyn tilindegi «Tәuelsizdik dәuiri» kitabynyng túsaukeser rәsimi ótti, dep habarlaydy Abay-aqparat turkystan.kz-ge silteme jasap.

Is-sharany QR Túnghysh Preziydenti qory jәne Qazaqstan Respublikasynyng Úlybritaniya Birikken Korolidigindegi jәne Soltýstik Irlandiyadaghy Elshiligi úiymdastyrdy.

Elbasy kitabynyng túsaukeseri biyl kóktemde qordyng bastamasymen Resey Federasiyasynda - Mәskeu jәne Sankt-Peterburg qalalarynda ótti. Sonymen qatar, kitap Minsk, Bishkek, Tbilisy jәne Baku oqyrmandarynyng nazaryna úsylynghan bolatyn.

Tarihy kitaptyng túsaukeser rәsimin Londonda QR Túnghysh Preziydenti - Elbasy qorynyng atqarushy diyrektorynyng orynbasary Igori Rogov ótkizdi. Is-sharagha Parlamentariylerding qarusyzdanu men yadrolyq qarudy taratpau qozghalysynyng teng tóraghasy, baronessa Siuzan Miller, Qazaqstan-Britan qoghamynyng tóraghasy Rupert Gudman, Úlybritaniya Parlamentining deputattary, qoghamdyq qayratkerler, diplomatiyalyq korpustyng ókilderi jәne basqalary qatysty.

«Qazaqstan Preziydentining osy shygharmashylyq enbegi әrbir qazaqstandyq ýshin óte jaqyn, óitkeni elimizding tәuelsiz memleket retinde qalyptasuy jyldaryn kórsetedi. Kitapta elimizde bolghan kýrdeli ýrdiske, betbúrysty sәtterge tereng taldau jasalghan. Sonymen qatar, onda elimizding aldynda túrghan jana mindetter aiqyndalghan. Osynyng barlyghy kitapty naghyz tarihy qújat retinde kórsetedi. Onyng qúndylyghy osynda», - dedi qordyng atqarushy diyrektorynyng orynbasary Igori Rogov.

Onyng aituynsha «Tәuelsizdik dәuiri» kitaby jastar ýshin erekshe paydaly. «Egemendik jyldary qazaqstandyqtardyng erkin, belsendi, ashyq jana buyny keldi. Bolashaqtyng irgetasyn qalau ýshin onyng qaynar kózin, ózining tarihyn bilu kerek. Elding biyiktikke qalay qol jetkizgenin, qanday syn-tegeurinderdi ensergenin týsinui óte manyzdy bolyp tabylady», - Igori Rogov.

Qor Elbasy kitabynyng túsaukeserin shetelde úiymdastyrudy jalghastyrady, kezdesuler Berlinde, Parijde, sonday-aq Braziliada ótedi.

Baronessa Siuzen Miller Qazaqstannyng yadrolyq qarusyz әlem qalyptastyrudaghy naqty qadamdaryn atap ótti.

«Tәuelsizdikting qysqa merziminde Qazaqstan aitarlyqtay jetistikterge qol jetkizdi. Tәuelsizdik jariyalanghangha deyin de 1989 jyly Qazaqstan әlemde túnghysh bolyp synaq poligonyn jabu ýshin yadrolyq synaqtargha qarsy halyqaralyq qozghalysqa jol ashty», - dedi Siuzen Miller.

Kezdesu barysynda tanymal britandyq rejisser Andre Singerding Semey yadrolyq poligonyndaghy synaqtardyng saldary jәne yadrolyq qarusyz әlem qozghalysy turaly «Jel túrghanda» atty derekti filimi kórsetildi.

Abai.kz