Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2142 0 pikir 14 Sәuir, 2011 saghat 05:36

Baqtybay Aynabekov. Advokat izdetken sot otyrysynyng artynda ne túr?

Almaty qalalyq sotynyng tóraghasy T. Bәrpibaevtyng nazaryna!

Advokat izdetken sot otyrysynyng artynda ne túr?

(Ábsattar qara basyn qorghauda, eldegi Islamdy kim qorghaydy?)

Bismillahir Irahmanir Rahiym

Respublika músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy Á.Derbisәlining jeke aiyptau shaghymyna baylanysty osy kókek aiynyng 5 júldyzynda, Almatydaghy Kamenka meshiti manyndaghy eki jerde diny lankester jarylystar jasap, qanshama adam qangha bógip jatqanda, menin  ýstimnen Medeu audandyq soty qylmystyq is qozghady. Osydan bes jyl búryn býkil elge saugha aityp, jalaqysyn 100 000 tengege kóterudi ótingen  Ábsattar («Ábsattar qajy jalaqysyn ósiruge halyqtan rúqsat súrady», «Ayqyn» gazeti) qaydan qarjyly myrza bola qalghanyn  qaydam, sot otyrysyna  eki birdey qorghaushy jaldaghanyn kórgen sudiya D. Ábdihalyqov maghan mindetti týrde advokat jaldau kerektigin týsindirip, sot óndirisin jýrgizudi taghy bir aptagha shegerdi...

Almaty qalalyq sotynyng tóraghasy T. Bәrpibaevtyng nazaryna!

Advokat izdetken sot otyrysynyng artynda ne túr?

(Ábsattar qara basyn qorghauda, eldegi Islamdy kim qorghaydy?)

Bismillahir Irahmanir Rahiym

Respublika músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy Á.Derbisәlining jeke aiyptau shaghymyna baylanysty osy kókek aiynyng 5 júldyzynda, Almatydaghy Kamenka meshiti manyndaghy eki jerde diny lankester jarylystar jasap, qanshama adam qangha bógip jatqanda, menin  ýstimnen Medeu audandyq soty qylmystyq is qozghady. Osydan bes jyl búryn býkil elge saugha aityp, jalaqysyn 100 000 tengege kóterudi ótingen  Ábsattar («Ábsattar qajy jalaqysyn ósiruge halyqtan rúqsat súrady», «Ayqyn» gazeti) qaydan qarjyly myrza bola qalghanyn  qaydam, sot otyrysyna  eki birdey qorghaushy jaldaghanyn kórgen sudiya D. Ábdihalyqov maghan mindetti týrde advokat jaldau kerektigin týsindirip, sot óndirisin jýrgizudi taghy bir aptagha shegerdi...

Respublika músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy Ábsattar Derbisәli  audandyq sotqa jazghan jeke aiyptau shaghymynda meni QR QK-ning 129 babynyng 2 jәne 130 babynyng 2 tarmaqtarynda kózdelgen qylmysty jasady dep  qylmysker etip kórsetkisi kelipti. Búl ókinishke oray el aldynda da, mýbәrәk dinimiz aldynda da úyat jaghday bolyp otyr. Qazaqta maqal bar; «Kóp jýrgen jylan ayaghyn kórsetedi», « Kóp jorytqan týlki terisin syldyrady» degen. Kóz aldynda bolyp jatqan lankester qimylyna bagha beruge uaqyt tappay  otyrghan Ábsattargha da sonyng kezi kelgen shyghar...

Birinshiden, menin  «Qazaqstan Qajylary» diny birlestigining tóraghasy retinde 7 qazan 2010 jyly «Abay.kz.» internet saytyna joldaghan, sonynan respublikalyq tórt-bes BAQ óz betterine kóshirip basqan  «Elbasy N.Nazarbaevtyng nazaryna!  Haziretke hat jazdym, qúlaghdar bol jamaghat.  «Qazaqstannyng Qúrmetti muftiyi» Rәtbek Nysanbayúlyna Ashyq  hatym» oqyp-tanysqan jangha  A.Derbisәlining mýddesi ýshin audandyq sot óndirisinde  qaraytyn mәsele emes, el bolyp talqylap,  búzylghaly túrghan el tynyshtyghy men taghdyryna júrtshylyq  nazaryn audaru bolatyn. Búl - qazirgi tanda Ókimet pen Ýkimettik dәrejede qaraluy tiyis óte jauapty sharua. Sondyqtan da, elimizdegi biz biletin jalghyz din hazireti, «Qazaqstannyng Qúrmetti muftiyi» Rәtbek Nysanbayúly atyna  jazylghan búl Ashyq hatta, ózi júmystan ketken songhy on jyl kóleminde respublika kólemindegi dәstýrli Islam dininde  oryn alyp otyrghan el birligi men qauipsizdigine qater tudyrar óreskel olqylyqtar ortagha salynghan edi...

Qazir Islam әlemindegi birsypyra memleketterde tolqular men tónkerister oryn alyp otyrghanyn barsha halyq kógildir ekran arqyly kórip-bilip, kóp nәrsege kózderi jetip otyr. Basty sebep -  Islam memleketteri bola túra ol elderde imansyzdyqtyng óris aluy. Dini men imany myqty elde esh uaqytta múnday jappay bas kóteruler men masqara kórinister bolmaghan...

Osy orayda bizding eldegi Respublika músylmandary diniy basqarmasyn dinsiz(!) ateist adam, kommunist Á.Derbisәlinin  basqaruymen, elimizdegi Islam  betimen ketip, basqa diny aghymdar orasan zor mýmkindikke iyelik etip, elimizding taghdyryna ýlken qauip tónip otyr.

Osy orayda ótken jyly  «Orda-kz» (№3, 30.07.2010 j.) gazetinde «Diny basqarmany taratu kerek» degen (Sotqa bergish bolsa osy basylymdy nege bermeyd?  Men Ashyq hatta negizinen osy maqalada aitylghan derekti taldadym ghoy. Bere almaydy...B.A.) taqyryppen   Jambyl oblysy Qorday audandyq mәslihatynyng deputaty, dәriger B. Álimbetovtyng jan-ayqayy súhbaty jariyalandy.   Oqyghan adamnyng qúiqa tamyry shymyrlaytyn búl  janayqay-súhbatta, ótken jyldyng 22 mausymynda Aqtau qalasy manyndaghy qatang tәrtipti rejimdegi týrmeden qashyp shyqan 21 tútqynnyng qúqyq qorghaushylargha kórsetken qaruly qarsylyghyn, birneshe kýnge sozylghan әbigerden keyin olardyng basym bóligining qaza tapqanyn, solardyng arasynda Birjannyng óz úly Dәuren Álimbetovtyng qaydaghy bir jat din sodyrlarynyng nasihatyna erip,  qyrshyn jasynda tekten-tekke «shahiyt» bolyp, oqqa úshqandyghyn әngimege ózek etti. Áriyne, jan týrshigerlik ayanyshty da qayghyly jәiyt...

Osy bir qandy oqighagha baylanysty, gazet tilshisining súraghyna oray,  qayghydan qan jútqan әke  óz  әngimesinde  búrynnan da el bilip jýrgen, býgingi tanda eshkimnen jasyrugha bolmaytyn kýrdeli eki mәselening basyn  ashyp kórsetti. Birinshi, qaraly әkening sózine ilansaq, balasy «Allahu akparlap» ózin-ózi jaryp jibergen. Óitkeni, denesining bәri kýl-talqan bolyp shashylyp ketken. Ádette, jәy oq tiygen adamnyng denesi búlaysha shashylyp ketui mýmkin emes qoy. Qisyndy uәj. Sonda búl jigit kim ýshin, ne ýshin, qanday maqsatpen jas janyn «shahiyt» qúrbandyqqa tigip, ózin-ózi jaryp jiberip otyr? Búlardyng artynda qanday kýsh, qanday sayasat  túr?.. Ekinshi, súhbat taqyrybynda aiqaylap túrghanday qaraly  deputat ózi dindar bolmasa da, el ýmit artyp kelgen úiym Respublika músylmandary diny basqarmasyn taratudy talap etedi. Nege?..

Ángimeni alghashqy «Allahu akparlap» ózin-ózi jaryp jibergen mәseleden bastayyq. «Jau joq deme, jar astynda» degen.  Biz oilaymyz, «elimizde bәri tynysh, júrt jappay meshitke baryp jatyr ...», «elding imany kýsheyip kele jatyr» dep. Sonda óz jandaryn kózsizdikpen qúrban etken jastarymyzdyng myna «shahiyt» jarylystaryn elge qalay týsindirip, olardyn  ýreyin qalay basugha bolady? Búryn múnday «shahiyt» jarylystar shet elderde oryn alyp jatatynyn BAQ-tar arqyly ghana bilushi edik, endi óz elimizde, tipti úryqsatsyz jan balasynyng ayaghy jete bermeytin qapastaghy týrmemizding tórinde oryn aluyn kim qalay  úghynady?..Biz songhy jyldary týrmelerde meshitter ashyp, qylmyskerlerdi imandylyqqa  shaqyryp  jýrgende, ondaghy jatqan jankeshtiler osylaysha   bastaryn qosyp, «maqsatty sabaqtaryn» jetildirip, óz bilgenderin qapasta otyryp-aq jýzege asyrugha  dayyndalyp jatsa,  soyqannyng kókesi óz  tóbesin kórsetip túrghany emes pe?  Búl búrynghy bas mufty Rәtbek Nysanbayúly din basynan alastatylghan songhy on jyldyng kóleminde qalyptasqan jaghday.

Ábsattardyng tiytey de bolsa, eli men dini ýshin jany ashityn bolsa, búlaysha qara basynyng qadirin sot jaghalap qorghalaghansha, aldymen din basy retinde ar sotyna ózin salghany jón emes pe? Elde dәl qazirgi tanda kýni keshe Aqtauda, býgin Almatynyng qaq ortasy Kamenka manynda  oryn alyp otyrghan erteni qaterli búl mәseleni menen de búryn Respublikalyq músylmandar diny basqarmasy kóterui tiyis qoy. Olay etuge Ábsattardyng azamatyq ta, patriottyq ta shamasy jetpeytinine kózimiz jetip otyr. Men múny búdan on jyl búryn «Kótere almas shoqpardy qaryna ilme, Ábsattar» («Qazaq eli» gazeti) degen maqalamda naqtyly faktilermen aitqanmyn. Tyndaghysy kelmedi. Din basy dәrmensizdigining zardabyn qazir el men din shegip otyr.

Bizding elimiz - zayyrly memleket. Zang jýzinde din memleketten bólingen. Din qayratkerleri men úiymdary arasyndaghy jazylghan hat diny mәseleler turaly bolghandyqtan, búl mәseleni sotpen emes din qayratkerleri men úiymdary óz ara kelisip sheshkeni maqúl bolatyn. Búghan qosymsha qazir elimizdegi qalyng oqyrman Qúrmetti mufty R.Nysanbaevtyng óz atyna  jazylghan  Ashyq hatqa BAQ-tar betinde beretin jauabyn asygha kýtip otyr. Gazettegi hatqa  qysylyp-qymtyrylmay sotqa jýgingen Á.Derbisәli de óz jauabyn, ne pikirin jazuy kerek qoy. BAQ-tar zang talaptary boyynsha ol jauapty kidirtpey basady.  Osy jauaptar berilip jatsa   el men din aldynda  kimning aiypty, kimning qylmysker ekenin qalyng júrtshylyq sotsyz-aq úghynar edi.  Sondyqtan, Ábsattardyng jeke talap aryzyna baylanysty qylmystyq is qarau sot óndirisi búdan әri  jalghasatyn bolsa, menin  «Qazaqstan Qajylary» diny birlestigining tóraghasy retinde 7 qazan 2010 jyly «Abay.kz.» internet saytyna joldaghan, sonynan respublikalyq tórt-bes BAQ óz betterine kóshirip basqan  «Elbasy N.Nazarbaevtyng nazaryna!  Haziretke hat jazdym, qúlaghdar bol jamaghat.  «Qazaqstannyng Qúrmetti muftiyi» R.Nysanbayúlyna Ashyq  hat»atty maqalama tútastay keshendi saraptama talap etuime tura keledi...

Ekinshiden, «búdan әri sot óndirisi jalghasatyn bolsa» dep kýdiktenip otyrghanym, Ábsattardyng búl jeke shaghymyn 28.02.2011 jyly Almaty qalasy №2 Jetisu audandyq sotynyng sudisy N.Seytova óz óndirisinde qarap,  Á.Derbisәlining sebepsiz sot  óndirisine kelmeuine baylanysty qysqartylghan Qauly alghan jәne alynghan qaulygha 15 tәuilik ishinde Almaty qalalyq sotyna jeke shaghym nemese jeke narazylyq keltiruge bolatyndyghyn eskertken. Búl Qaulyny Almaty qalalyq sotynyng apellyasiyalyq alqa tóraghasy mindetin atqarushy A.Qadyrbaevanyng mening atyma jazghan  jauaby da rastaydy.

Endigi әngime, sol sottyng songhy eki otyrysyna (24 jәne 28 aqpan 2011j.) jeke aiyptaushy Á.Derbisәli nemese onyn  zandy ókili D.Dәuletiyardyng kelmeui jayly. Sottyng ekinshi otyrysynda men sudiyagha zandy talap qoydym.  Ádette syn materiyal BAQ -targha tekserilip baryp basylady. Is sotty bolghan jaghdayda osy talapqa oray aldymen syndy jariyalaghan basylym basshysyn, sonan song baryp qylmysy anyqtalyp jatsa, avtordy jauapqa tartuy tiyis. Onyng ýstine Ábsattar ózining jeke aiyptau arzynda «Júmadaghy jýzdesu», «Qazaqstan» gazeti men menen óz paydasyna yntymaqtastyq negizde 50 000 000 (Elu million) tenge ruhany shyghyn óndirudi talap etipti. Sondyqtan da sot otyrysyna mening osy maqalamdy basqan barlyq BAQ basshylaryn qatystyrudy talap ettim. Sebebi diny basqarmagha qaraytyn meshitterge týsip jatqan esepsiz qayyr sadaqaday tabys qay BAQ-qa   týsip jatyr. Ábsattar talap etken elu milliondy beretindey olarda eshbir mýmkindik joq qoy. Onyng ýstine Ábsattardyng mening maqalama qarsy ózin aqtay alatyn jauabyn baspay otyrghan olar joq. Men sot barysynda oryn alghan  osy ersilikterdi algha tartyp «Abay.kz.» internet saytyna « Elbasyna hat jazdym, qúlaghdar bol jamaghat!» degen taqyryppen N.Nazarbaevtyng atyna  taghy bir maqala jariyaladym. Bәlkim, osydan qaymyqqan bolar...

Ábsattar Medeu audandyq sotyna jazghan songhy shaghymynda Ashyq hatty jariyalaghan BAQ-tardan talap etken ruhany shyghyndy qalys qaldyryp, meni ghana qylmysty jauapqa tartudy talap etip shygha kelipti. Men  Jetisu audanynyng túrghynymyn, BAQ-tardyng qatysy bolmasa, múnday jaghdayda sot ózimning túrghylyqty meken jayym boyynsha qaraluy tiyis. Sondyqtan isti búlaysha zansyz qarau, arnayy tapsyryspen sybaylastyq boyynsha qaralyp otyrghan siyaqty kórinedi maghan. Múnday kýdikting keluine Medeu audandyq sotynyng sudiyasy D. Ábdihalyqov meni 30 nauyryz kýni telefonmen shaqyryp alyp, qolyma 5 kókek kýngi sot otyrysyna povestka ústatty. Ádette sotta is qaralatyn bolsa,  povestkamen  birge shaghym jәne oghan tirkelgen qújattar men dәleldemeler kóshirmesi aldyn-ala aiyptalushygha jiberilushi edi, onday hatty әli kýnge alghanym joq.

Ýshinshiden,     Respublika músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy Ábsattar Derbisәli  jeke aiyptau shaghymynda 2005 jyly 22 sәuir kýni Ontýstik Qazaqstan mamandandyrylghan audanaralyq ekonomikalyq soty Saraghash audandyq prokurorynyng talabymen QMDB filiyaly «Tayaqty ishan» meshiti janyndaghy qyzmeti toqtatylghan «Ubay Ibn Kaab» medresesin ózi baryp qayta tirkeuge aluyn  týsingisi kelgen meni,   qylmysker etip kórsetkisi kelui tym artyq. Búl medresede 2004 jyly tútastay Ortalyq Aziyany dýr silkindirgen әigili Tashkettegi jarylystan song Qibray audanyndaghy milisiya beketinde «shahit belbeuin» iske qosyp, kóz júmghan «Semey jamaghaty» sodyrlyq tobynyng liyderi Isa Eruov alghash diny bilim alghan. Bilim ministrligi medresege qayta bilim beruge úryqsat bergen bolsa, songhy zang talaptaryndaghy qosymshalargha sәikes, olar eng aldymen diny basqarma úsynysyna arqa sýieui kerek. Demek, ministrlikti algha tartyp aqtalghysy kelgen Ábsattar óz jauapkershiliginen esh aqtala almaydy. Onyng ýstine búl saltanat jayly men emes menen búryn jarty jyl boyy qanshama BAQ-tar tereng taldap maqalalar jazdy. Ábsattargha medrese diyrektory Smanovtyng qalay qolyna altyn saghat taqqanyna deyin tәptishtep jazyp, kórsetti. Meniki júrt әlde qashan bilip qoyghan osy jaghdaydy qayyra eske salu  ghana. Bәrin aitpay-aq qoyaiyn,  GEO kz.tv qazaqstan informasiyalyq portalynda 14.06.2010 jәne 15.02.2011 jyly jaryq kórgen eki maqala men Ábsattardyng ózi jetekshilik jasaytyn «Asyl arna» telearnasynyng ótken jylghy 21 mausym kýngi týngi habary búl sózime tolyq dәlel bolady. Búl az bolsa oqighanyng jilik mayyn shaghyp jazghan «Ýsh qiyan» gazetindegi «Mәnsiz mәjilis» (29.10.2010j.), «Buryatskiyding qazaqstandyq bauyrlary» atty maqalagha nazar audarsyn. Osy mәselege qosymsha Ábsattardyng M.Telibekovpen bolghan aitysy jәne sot sheshimimen de  el tanys qoy. Sondyqtan búl mәselege oray maghan taghylar eshbir  aiypty  jaydy kórip otyrghan joqpyn. Sottasqysh bolsa aldymen osy basylymdardy kezinde nege  sotqa bermegen. Bere almaydy...

Á.Derbisәli Respublika músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy bolsa men de sonymen qúqyghy birdey «Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasymyn. Ýstimnen qylmystyq is qozghaytynday men ony úryp-soghyp, ne balaghattaghanym joq. Iship jep qoydy dep jalghan aqpar taratqanym joq. Condyqtan búl sottyng emes, aldymen eki diny birlestik basshylarynyng óz ara kezdesip sheshetin mәselesi. Ábsattar songhy kezde óz qylmysyn respublikalyq qúqyqtyq mekeme oryndaryn orynsyz paydalanu arqyly sheshudi, sóitip shyndyqty aitqan adamdardy zang arqyly qughyndaudy kәsipke ainaldyryp aldy. Oghan kóne qoyatyn zaman ótip ketkenin sezinbeytin siyaqty...

Tórtinshiden, Respublika músylmandary diny basqarmasynyng 23 mamyr 1996 jyly Ádilet ministrligine tirkelgen Jarghysynyng 9 tarau 4-shi tarmaghynda «Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, bas mufty joghary diny bilimi bar, arab tilin jetik biletin jәne din basqaru júmysynda keminde 10 jyldyq tәjiriybesi bar, densaulyghy sharighat ýkimine sәikes keletin adam boluy qajet» dep jazylghan. Biz әlem moyyndaghan qúqyqtyq memleketpiz.    Diny birlestikter men toptardyng zandy qújattary QR Ádilet ministrligine tirkeuden ótken song ol zandy túlgha bolyp sanalyp, onyng búzylmauy zandyq túrghyda qorghalady.  Solay bola túra  2000 jylghy mausym aiynda ótkizilgen Qúryltay ýkimet adamdarynyng aralasuymen Jarghy talaptaryn belden basyp,  basqarma tóraghalyghyna  joghary diny týgili, arnayy orta bilimi de joq, diny basqaru júmysynda on jyl týgili, on kýn de júmys jasamaghan, diny ortagha beytanys, ózinin  kommunistigin qasaqana jasyrghan - ateyst, filolog-ghalym Á.Derbisәlini  zorlap saylattyrdy. Búl - әri zansyzdyq, әri dinimizding órkendeuin on jylgha túralatqan ýlken qatelik boldy. Artynsha-aq dinnen qúq etpeytin  jana dinbasy  ait,  júma namazdaryn ótkize almay dinning de, elding de abroyyn týsirgeni jalpaq júrtqa jariya boldy. Jana dinbasynyng búl diny sauatsyzdyghyna ashynghan respublikanyng on eki imamy "Jana Tóragha jaghdaydy jaqsartty ma? Qazaqstan Respublikasy Preziydenti N.Á.Nazarbaev myrzagha Ashyq hat", "Qazaq Eli" №7, 2001 jyl/  degen  maqala jariyalap, Músylmandar diny basqarmasynda oryn alyp otyrghan osy olqylyqty Elbasy nazaryna salugha talpynys jasady. Hattyng tiyisti jerge jetken-jetpegendiginen habarymyz joq.  Degenmen, búl maqaladan keyin din týgili keudesinde imany bar adam búl orynda otyrmaq týgili, diny ortadan keshirim súrap, әlde qashan óz jónin tapqan bolar edi.   Dýbirli dabyl ayaqsyz qaldy. Qysqasyn aitqanda, qúdaydan qoryqpaghan "qúday jolynda" qalyp, qúday degen «aryzqoy imamdar» qughyngha úshyrap, imamdyq qyzmetterimen qoshtasty. Islam dini jolyndaghy dindarlardy dinsizder aidyn, kýnning amanynda osylaysha degenine kóndirdi. Dinimiz túralady. Dindarlarymyz dәrmensiz bolyp shyqty... Sondyqtan, uaqyt ótip ketti degen syltaudy algha tartpay, osy sot jalghasyp jatsa 2000 jylghy mausym aiynda Jarghy talaptaryn qasaqana búzyp ótken, osy qúryltaydy zansyz ótti dep tauyp, әdil Ýkim shygharudy talap etu kerek shyghar.

Besinshiden, Á.Derbisәli  bolmysynan Islamnyng qas dúshpany. Búghan  jauapty Ábsattardyn  1982 jyly "Mektep" baspasynan jaryq kórgen "Arab әdebiyeti" kitabynan tabugha bolady. Osy kitaptaghy «Qúran - Arab әdeby eskertkishi» degen maqaladan ýzindi keltirelik;

"...Islam negizin salushy Múhammed allanyng әmirin, tilegin jerdegi  adamdargha jetkizushi payghambar dep eseptelinedi. Jalpy islam oquy boyynsha adamzat tarihynda Adam, Núh, Ibrahiym, Músa, Isa, Múhammed siyaqty alty  payghambar bolghan. (Qúrandaghy aty atalghan payghambarlardyng da sanyn bilmegeni me? B.A.). Al  endi osy payghambarlardyng oquy men isin jalghastyrushy ekinshi kezektegi (Ol qanday jәne kim shygharghan kezek? A.B.).  payghambarlar qataryna Múhammed Bibliyanyng keyipkerleri Lút, Ayiub, Qarun, Daud, Sýleyman, Ilyas, Ishaq, Iakub, Iuniys, Idriys,Iusuf, Zakariya, Iahiya, Mariyamdy(?) (124 myng payghambardyng ishinde әielden payghambar bolghan emes. B.A.) jatqyzghan. Ózin úly payghambarlardyng kishisi әri songhysy dep jariyalaghan..."(?)

...Qúran suralary tórt topqa bólinedi. Birinshisine Muhammedtyng ózi qúrastyryp (?!), qúday sózi dep jariyalaghan(?!) suralar (Myna sózimen taza kәpir boldy emes pe?.. Payghambarymyz birde-bir sýreni oidan qúrastyrghan emes. Avtor payghambar ótirik aitady dep otyr. Astapyr Alla! Búl turaly "Naqyl" sýresining 36 ayatynda "Jerding jýzin kezinder de Payghambardy ótirikke shygharushylardyng sony ne bolghanyn kórinder"-dep eskertu jasaydy. Óitkeni, ol elge óte auyr zilzala әkelui mýmkin. B.A.)  ekinshisi jana din nasihattala bastaghan tústaghy, ýshinshisi bolashaq ómirdi suretteuge arnalghan, al songhysy medisinalyq kezenge jatatyn suralar kiredi...

... Qúranda kompozisiyalyq tútastyq joq(?!). (Qúran - múghjiza. Múghjizagha qanday kompozisiya qajet? B.A.). Múhammedtyng uaghyzdary, diny jarlyqtar, dúghalar jәne kýndelikti tirlikke baylanysty zandar jýiesiz ornalastyrylghan. Sonday-aq múndaghy san salaly jәne týrli materiyaldardyng ishinde iuda, hristiyandyq paryzdar (?!)  men músylmandyq pravolar jәne  arabtyng folikloryna (?!)  da kóp oryn berilgen..."

Kitap osylay kete beredi...

Dýnie jýzi  músylmandarynyng ashu yzasyn tudyrghan, sodan bergi jiyrma ýsh jyl (1988j.) kóleminde ózi de óng men týs, óli men tirining ortasynda kýn keship kele jatqan   "Saytany jyrlar" atty  teksizdikten tughan aty shuly romannyng avtory, tegi ýndilik jazushy Salman Rushdidtin  kitaby jaryq kórgennen son, bir jyldan keyin 1989 jyldyng 14 aqpanynda Iran Islam Respublikasynyng ruhany basshysy Ayatolla Homeyny "fatua" jariyalap, Angliyagha jasyrynghan jazushynyng syrtynan ólim jazasyn kesip, basyn bes million AQSh dollaryn baghalaghan edi. Osylaysha óz basyna ólim tilep alghan jazushy óz romanynda  Qúday ilimin týsindirip ketken payghambarymyzgha jala jauyp, "mýminderding anasy" atanghan Aysha, Zeyneb, Mariya t.b. analarymyzdyng attaryn ózgertpey «Djahiliya shaharynyng jezóksheleri» degen at tanady. Búl kitabtyng tolyq mazmúnyn aitudyng ózi tәrbiyesizdik bolar. Degenmen, jazushynyng ólimge kesilgendegi basty kinasy osy -jalghan  jalasy. Aty óshkir sol Salman Rushdidke osynday diny jaza qoldanylghan kezde, sol jazushydan bes jyl búryn dәl sonday pikirmen kitap jazyp, odan da soraqysy Qúrangha til tiygizip, ol maqalasyn shiyrek ghasyr boyy joghary oqu oryndarynda oqytugha úsynyp kelgen Ábsattardy  jauapqa tartu orynyna, Respublika Músylmandary diny basqarmasynyng Tóraghasy etip ústap otyru qay aqylgha sayady? Ábsattardan da diny jauapkershilik súrap, kitabyn el aldyna shygharyp masqaralap órteuimiz kerek emes pe? Bәlkim, Iran Islam Respublikasynyng ruhany basshysy Ayatolla Homeny myrzadan nemese Islam konferensiyasy úiymynan bizge de fatua súrau qajet bolar.

Mine,  elimiz senim artyp otyrghan Músylmandar diny basqarmasy qanday «ghúlamanyn» jәne kimning qolyna ótip ketken. Búl  degen súmdyq emes pe! Qazirgi tanda dәstýrli dinimizde oryn alyp otyrghan osynday naqtyly kemshilikti qalay  jasyramyz. Elden de, dinnen de úyat bolyp otyr!..

El aldynda osynday masqaralyqqa baryp otyrghan Ábsattar, barlyq úyatty jinap qoyyp, sotty qol shoqpar etip paydalana otyryp meni túqyrtyp alghysy keletin siyaqty. Sondyqtan  sot óndirisi barysynda Ábsattardyng osy enbegine keshendi saraptama jasattyryp, joghary oqu oryndarynda kýni býginge deyin oqulyq retinde paydalanyp kelgen «Arab әdebiyeti» kitabyn el aldynda sot sheshimimen órtetetin, Ýkim shygharuyn talap etu kerek bolar.

Altynshydan, Ábsattar Derbisәli «Kazahstanskaya pravda» gazetindegi (21.11.2000j.)  «Islam doljen vozvyshati cheloveka»  degen maqalasynda «Aynabekov Baqtybay Islam partiyasyn qúru turaly úran shaqyrdy» dep jalghan sózben meni masqaralap, aiyptady. Qazaqstanda búlay úran kóterip óz maqsatymen el aldyna shyghatyn  múnday diny birlestik Ádilet ministrligine әli kýnge tirkelmegen. Al  múnday úran shaqyru mening de tarapymnan esh uaqytta bolghan emes. Sondyqtan, búl sot óndirisi odan әri jalghasatyn bolsa,  diny basqarmasynyng tóraghasy Á. Derbisәlige qarsy   QR QK-ning 129 babynyng 2 jәne 130 babynyng 2 tarmaqtarynda kózdelgen qylmysty jasady dep maghan da qayta jeke aiyptau shaghymyn týsiru kerek bolar.  Biraq...  Almatynyng qaq ortasynda kýni keshe Kamenka meshiti manynda respublikalyq músylmandar diny basqarmasyna qarasty "Núr-Mýbәrak" uniyversiytetining týlegi Ruzenbay Chimbetov jetekshilik etken diny lankesterding  jarylysyn oilasam oiym on saqqa jýgiredi... Osy oqighanyng aldyn alumen ainalysugha tiyisti dinbasy qara basyn qorghashtap sot jaghalap jýr, eldegi dinning jayy bolsa mynau. Ne bolar eken týbi? Qiyn... óte qiyn... Alla qayyryn bersin, әiteuir...

Baqtybay AYNABEKOV,

«Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5647