Osy kýnderi qazaq tili emlesining negizgi erejeler jobasy Elbasymyz N.Nazarbaevtyng ýstimizdegi jyldyng 19 aqpanynda bekitken latyngrafikaly jana әlipbii negizinde әzirlenip, talqylau, saraptau júmystarynan ótip otyr. Aldymen emle erejesining tújyrymdamasy bekidi, artynsha A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty ghalymdary emle erejesining alghashqy jobasyn úsyndy. Jana jobagha Últtyq komissiya janyndaghy Orfografiyalyq jәne Ádistemelik júmys toby saraptama jasady (Zerendi kenesi). Saraptamada bayqalghan problemaly tústardy anyqtau ýshin Kókshetau, Qaraghandy, Qyzylorda, Óskemen, Semey, Aqtóbe, Astana, Almaty oblysy men qalalarynda synama-saualnama (aprobasiya) alyndy. Synamanyng nәtiyjesi boyynsha Emle erejesining jobasyna tolyqtyrular men týzetuler engizilip, orfografiyalyq, әdistemelik, terminologiyalyq júmys toptarynyng otyrysynda (Qapshaghay kenesi) ortaq kelisildi. Tamyz aiynda ótken konferensiyada taghy bir etek-jeni jinalyp, kópshilikke tanystyryldy.

Endigi maqsat erejening songhy jobasyn tiltanushy ghalymdar men oqytushy qauymnyng nazaryna beru edi. Sóitip, qyrkýiek aiynyng alghashqy kýnderinen elimizding joghary oryndary kafedralaryna emle erejeleri jobasy joldana bastady. Kafedra oqytushy-ghalymdarynan kelip týsken úsynys-pikirlerge qarap, elimizding tiltanushy ghalymdary emle erejesining alghashqy núsqasynan jappay habardar boldy dep týsindik.

Álipby millionnyng qúraly degen eken, ghasyr basynda bir baspasózde, al jazu-syzu – oqu isi qyzmetkerlerining qos qoldap ústaytyn qúraly bolghandyqtan ghalymdardyng úsynys pikirleri biliktilik pen janashyrlyqtan shyqqanyn bayqadyq.

QAZIR BIZ TARIHY SÁTTERDI BASTAN ÓTKERIP OTYRMYZ.

Shalys qadam, qaghys sheshim bolashaqta emlemizdi qansha týzetuge tyryssaq ta qiyndata beredi. Óitkeni jazu bir jaghynan mazmúndy tanbalaydy, ekinshi jaghynan shartty tanba. Kózben jattalyp, qolmen daghdylanyp ketken jazu normalaryn bir enip ketkennen keyin týzetuding qiyndyghyn tarih kórsetip keledi. Sondyqtan jana jazu normalary jayynda JOO kelip týsken úsynys, pikirlermen kópshilikti habardar etudi jón dep oiladyq. Jana jazudyng tarihy bastaldy.

Aldymen emle jobasynyng alghashqy núsqasyna týzetu, tolyqtyru engizgen úsynystar mynalar boldy: Erejening «Qazaq emlesining negizgi erejeleri» degen atauy «Qazaq tili emlesining negizgi erejeleri» dep ózgertildi. Ekinshi, ýshinshi buynda jazylmaydy delinetin ә, ó, o, u, ú,  әripteri endi «Keybir kirme jәne shettildik sózderding ekinshi, ýshinshi  buynynda da á, o, ó, u, ú, әripteri jazylady: sirá, kiná, samuryq, májbúr, manóvr, parashút, festıvál, banknot" degen eskertumen berildi. Búl shettildik sózderdi iygerip jazugha baylanysty tughan jana emle bolatyn.

Ghalymdardyng Qapshaghay kenesinen keyingi emle jobasyna qazaq sózi úyang dauyssyzdan ayaqtalmaydy dep, bilbort, filolok, redogok, dıalok, kýp (kub), asteroıt, kot (kod), arap, hidjap sózderi qatanmen jazylghan edi. Biraq kóptegen JOO pedagogtary búl erejege qarsy pikir bildirdi. Onyng basty sebebi retinde aghylshyn núsqasyna birtaban jaqyn jaza alatynymyz (dıalog (qazaqsha) – dialogue (aghylshynsha), búl týbirden tughan tuyndy sózder (filolog, filologiya) men qosymsha jalghaghan (filology) kezde týbiri ózgeretini  ataldy. Sondyqtan shettildik sózder sonynda b, g, d әripteri jazylatyn boldy. Sonday-aq qazaq tilinde týbir sózder ýndestik zany boyynsha jazylatyny belgili, degenmen ýndesimning juan-jinishke týri, yaghny til ýndesimi ghana tanbalanatynyn ashyp jazu qajettigi úsynyldy. Búl pikirding qúndylyghy mynada: týrki tilderinde sózderding birynghay juan ne jinishke ýndesimi (balalar, kelinder) bar jәne ekinshilik ýndesim – sózding birynghay erin ýndesimi (ýlkóndór, úrúlar) bar. Ýndesimning eki týrin de tanbalaytyn jazular bar (mysaly, týrik jazuy). Biraq qazaq jazuy A. Baytúrsynúly anyqtap bergen til ýndesimin ghana tanbalaydy. Sondyqtan әriptesterding úsynysy eskerusiz qalghan osy erejeni qalpyna keltirtti. Ereje «qazaq tilindegi týbir sózder til ýndesimi boyynsha jazylady» dep naqtylandy.

Qazaq tilinde birge jazylatyn sózderding birneshe belgileri anyqtalghan edi. Onyng biri – ekinshi synary aralyq, qúmar, jandy, tanu, tanym, jay, hat, qaghaz, aqy, ishilik siyaqty sózder bolsa ataular birge jazylady degen. Biraq qaghaz synarymen keletin barlyq sózder birge jazylmaytyndyqtan búl qatardan alynyp tastaldy da, eskertuge hat sózimen keletin keybir sózderding bólek te jazylatyny kórsetiletin boldy.

Sonymen birge «Kisi esimderi synarlarynyng jigindegi q, k dybystary jәne qatar kelgen dauystylar auyzsha aityluyna sәikes jazylady: Nurǵısa, Aıǵyz, Nurǵaısha, Baıgeldi, Esenǵul, Qaragóz, Kenjáli, Bıbajar, Qojahmet» degen erejedegi Ghaysha, Ghisa sózderi arab tilinen osy túrpatynda engendikten búl erejege say emes dep, alynyp tastaldy.

Taghy bir týzetu bylay boldy: jinishkelik belgisimen (i) jazylatyn sózderding basy men birinshi buynyna jinishke dauystylar jazylyp edi, mysaly, ánsambl, dúbl, rúbl, párol degen siyaqty. Kafedralar pikirlerin saraptaudan keyin ereje «Jinishkelik belgisi (i) bar buyngha jinishke dauystylardyng әrpi jazylady (ansámbl, dúbl, rúbl, paról) dep ózgertildi. Sebebi qosymsha songhy buyngha ýndesip jalghanady.

Kóptegen JOO úsynysy boyynsha p, h әripterine ayaqtalghan shettildik sózderge tәueldik jalghauy jalghanghanda, p, h úyandanbay jazylatyn boldy: arhetıp - arhetıpi, stereotıp - stereotıpi, ketchýp – ketchýpy, sheıh - sheıhy, shtrıh - shtrıhy.

Tilimizdegi kuә, shýbә, kýmәn siyaqty ekinshi buynda ә jazylatyn sózderge barys, kóptik jalghaulary juan jalghanady. Búl kuәsi-nan, kýnәsi-nan degen pozisiyada ala-qúlalyq tudyryp, jazarmandar emle normasynan auytqyp, birynghay jinishke jazyp keledi. Sondyqtan tәueldik jalghauynan keyin de jinishke ýndesimmen jazylatyn bolyp ózgertildi.

Anyqtauyshtyq qatynastan ajyrap, bir zattyng atauy bolyp, osy kezge deyin birge jazylyp kelgen betoramal, shaıqasyq, ıissabyn, atqora sózderin Orfografiyalyq júmys tobynyng mýsheleri sintaksistik sóz tirkesi retinde bólek jazylatyn sózder qataryna shyghardy. «Kisi esimderi iyesining qalauy boyynsha jazylady» degen ereje alyp tastalyndy.

Oqytushy-professorlar talqylauynan taghy mynaday pikirler kelip týsti, atap aitqanda: dauysty dybystar qataryna ı jәne ý әrpin de engizu;

sóz basyndaghy r, l dybystarynyng aldynan u, i dybysy estilgenmen tanbalanbaydy degen ereje qosu;

syi, tyi sózderining emlesi turaly eskertuge myi sózining de qosar әrippen jazyluyn kórsetu;

myı, kiı, qyı, jyı, tiı, iı degen bir buyny sózderde y әrpin qosarmen jazu, al qosymsha jalghanghanda jәne tuyndy sózderde jalang әrippen jazu;

quziret, qudiret, muǵalim, qoshemet, aqiret, qasıet, qadir, kitap, taýqimet, qaziret sózderin birynghay juan ýndesimmen jazu;

-r, -h әripterine ayaqtalghan shettildik sózderge tәueldik jalghauyn jinishke jalghau: sheıhy emes – sheıhi, shtrıhy emes – shtrıhi;

- 2018-jyl, 10-qazan degen jyl, ay tirkesin defissiz beru, óitkeni kýn, apta, ai, jyldar retimen keletini dәleldeudi qajet etpeydi;

- № shartty belgisimen tirkesetin arab sifrly san esimder de defis arqyly ajyratylsa: №82-mektep, №5-buıryǵy, №107-qaýly, №17-kiris.

ýeb siyaqty w-keletin sózderdi v әrpimen jazu;

«prosent» sózin «payyz» dep alu;

shettildik sózderdi jappay ýndesim zanyna say jazu nemese әlipby sheginde tanbalau, yaghny ne parashýt, absalýt, glýkoza, debýt, prodýser, lýks, salýt, valýta, býdjet, býrokratıa, sýjet, býleten, ansambl, dubl, rubl, parol, asfalt dep juan jazu, bolmasa páráshút, ábsálút dep birynghay dybys ýndestigine say jazu;

yo әrpin barlyq pozisiyada birkelki io tanbasymen beru;

s әrpin sóz basynda s-men, sóz ortasynda ts-men beru.

oe, eya  әrip tirkesimen keletin sózderde ı (y) әrpin qosyp jazu: epopeıa, poıetıka;

ng әrip tirkesin saqtap jazu. Biraq búl qatar emle jobasyna engizilmedi

Qazirgi uaqytta Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» ghylymiy-praktikalyq ortalyghy Últtyq komissiya janyndaghy Orfografiyalyq jәne Ádistemelik júmys toby mýshelerimen birlese otyryp,  «Jana qazaq әlipbiyin engizuding alghysharttary jәne emle erejelerin kópshilik talqylau» taqyrybynda týrli әleumettik top ókilderining arasynda aqparattyq-nasihat júmystaryn jýrgizip jatyr.  Ondaghy maqsat – emle janalyqtaryn týsindiru, jana әlipbiymen jazu, oqugha boy ýiretu, júrtshylyqtyng tildik, әlipby sanasyn kóteru, kópshilikpen pikirlesu. Alghashqy nәtiyje jaman emes. Álipby reformasy ong qabyldanghan synayly.

Taghy bir qyzyq: jana emlemen «Til-qazyna» atty alghashqy gazet shyqty. Qysqa da, núsqa qyzyqty aqparattarymen oqyrmanyn tauyp alatyn týri bar. Al qarashanyng 14 kýni jazatyn jalpyhalyqtyq diktant Sizding sauatynyzdy teksermeydi, tek әrqaysymyzgha jana jazugha ótetinimizdi sezindiredi. «Mening әlipbiyim», «mening tilimning jazuy» degen oy qalyptasuyna týrtki bolmaq.

Q.Kýderinova, Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til – qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyn Orfografiya bólimining basshysy, f.gh.d., professor

Abai.kz