Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2234 0 pikir 16 Sәuir, 2011 saghat 06:41

Aygýl Ahanbayqyzy. Qyzyljar atauyn týbi qaytaru kerek

Erke Esilding jaghasynda qanat jayghan, ýsh ghasyrdyng syryn bauyryna basqan Qyzyljar qalasynyng bayyrghy atauyn qaytaru turaly әngime qozghalghanda, qyzylkenirdek bolyp aitysqandardyng pikirinen býrkemelenip jýrgen talay shyndyqtyng beti ashylghanday boldy. Mәsele bireu, qala jalghyz bolghanmen, aitylghan әngime de, ústanghan sayasat ta ekeu bolyp shyqty. Qoghamdyq pikir qaq jaryldy. Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghynyng túsynda qazaqqa qatysty mәselede sonshama jyl sorlatqan iydeologiyada әli de solqyldaqtyng bary angharyldy. Mәsele jergilikti halyqtyng mýddesine say bolmay, sayasatqa deyin jetip, kýrdelenip ketti. Keudelerine sary shýberek baylap «túyaq serpigenderge» revolusiya auyly alys bolsa da, qyrghiqabaq jasap baryp tizginin tartty. Bizdinshe búl shulatpay-aq sheshile salatyn mәsele siyaqty bolyp kóringenimen, qatpary tym qalyng bolyp shyqty. Al «el, jer iyesi - ózim» dep otyrghan júrt oiynyng astarynda el tarihyna degen qúrmet, tughan jerge degen sýiispenshilik, qalagha ejelgi atauyn qaytarsaq degen arman-maqsattyng ghana jatqany anyq. Sondyqtan sәuirding 18-inde ótetin Halyqtar Assambleyasynyng HÝI sessiyasynda búl mәsele qalay da qaraluy kerek dep bilemiz. Búl memlekettigimizdi terendetude ýlken is bolar edi. Óitkeni «Jerding aty - elinning haty». Býgin bәsendep túrghanymen, Qyzyljar ýshin qiyn kýres әli toqtaghan joq.

Erke Esilding jaghasynda qanat jayghan, ýsh ghasyrdyng syryn bauyryna basqan Qyzyljar qalasynyng bayyrghy atauyn qaytaru turaly әngime qozghalghanda, qyzylkenirdek bolyp aitysqandardyng pikirinen býrkemelenip jýrgen talay shyndyqtyng beti ashylghanday boldy. Mәsele bireu, qala jalghyz bolghanmen, aitylghan әngime de, ústanghan sayasat ta ekeu bolyp shyqty. Qoghamdyq pikir qaq jaryldy. Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghynyng túsynda qazaqqa qatysty mәselede sonshama jyl sorlatqan iydeologiyada әli de solqyldaqtyng bary angharyldy. Mәsele jergilikti halyqtyng mýddesine say bolmay, sayasatqa deyin jetip, kýrdelenip ketti. Keudelerine sary shýberek baylap «túyaq serpigenderge» revolusiya auyly alys bolsa da, qyrghiqabaq jasap baryp tizginin tartty. Bizdinshe búl shulatpay-aq sheshile salatyn mәsele siyaqty bolyp kóringenimen, qatpary tym qalyng bolyp shyqty. Al «el, jer iyesi - ózim» dep otyrghan júrt oiynyng astarynda el tarihyna degen qúrmet, tughan jerge degen sýiispenshilik, qalagha ejelgi atauyn qaytarsaq degen arman-maqsattyng ghana jatqany anyq. Sondyqtan sәuirding 18-inde ótetin Halyqtar Assambleyasynyng HÝI sessiyasynda búl mәsele qalay da qaraluy kerek dep bilemiz. Búl memlekettigimizdi terendetude ýlken is bolar edi. Óitkeni «Jerding aty - elinning haty». Býgin bәsendep túrghanymen, Qyzyljar ýshin qiyn kýres әli toqtaghan joq. Aldaghy uaqytta da әrtýrli qoghamdyq úiym men mekeme ókilderining pikirin jariyalap otyrudy jón kórip otyrmyz.

Pikirlerding alghashqy bir parasy bylaysha órbidi:
Gerolid BELGER, jazushy-audarmashy:

- Men ózim sol ónirding azamatymyn. Esil boyynda, qazaq auylynda óstim. Bizding auylda nemese manaydaghy basqa auyldarda eshuaqytta eshkim «Petropavl» degen ataudy aitqan emes. Bәri «Qyzyljargha bardym», «Qyzyljarda oqyp jýrmin», «»Qyzyljardan kele jatyrmyn», - dep sóileytin. Biraq sóite túra onyng Petropavl ekenin de biletinbiz. Ol ne degen sóz? Petropavl hristian dinining eki әuliyesi. Bireui - Petr, bireui - Pavel. HÝIII ghasyrda salynghan qorghanys qala. Sodan Petropavl bolyp ketken. Al mening kózqarasyma kelsek, ekeuine de qarsylyghym joq. Qazaq qaysysyn tandasa, men de sony qúp alamyn. Qyzyljar bolsa da, Petropavl bolsa da, ekeuine de kóngen adammyn. Biraq bireuler Qyzyljar dese, eki kózi qyzaryp aiqúlaqtanyp shygha keledi, men múny qúp kórmeymin. Sheshetin - uaqyt, sheshetin - halyq, sheshetin -Ýkimet. 
SERGIY Ákey, Pravoslav shirkeuining arhiyepiskopy:

- Biz, Qazaqstanda túratyn pravoslav dinining ókilderi, qazaqtyng mәdeniyeti men tiline búrynnan ýlken qúrmetpen qaraymyz. Qalanyng qazaqsha atauy túrghanda basqa qolaysyzdyq sezinbeymiz. Sýiispenshilikpen paydalanamyz, qoldanamyz. Basqa da taza qazaqsha ataugha ie eldi-meken ataularyna shirkeu qyzmetkerleri, episkoptar eshqashan da «óte qazaqsha bolghandyqtan, bizge qiyn bolyp jatyr, sondyqtan auystyrayyq» dep aitqan emes. Biz, pravoslavtyqtar, bәri de mindetti týrde bizge ynghayly bolyp, basqa tilge auystyrylsyn dep qynjylys tanytatynday qolaysyzdyq kórip túrghan joqpyz. Qazaqsha atauyn qoldanyp jýrip jatyrmyz. Biraq mening oiymsha, búl mәselenin, yaghny qala atauynyng oryssha atyna, dәlirek aitsaq, tarihy atyna keybir qazaq bauyrlarymyzdyng ne sebepti kónil tolmastyghy tuyp jatqanyna týsinbeymin. Qaranyzshy, Petropavlovsk qalasynyng qazaqsha aitugha qolayly Petropavl degen atauy bar emes pe? Biz de óz aramyzda sóileskende «Petropavlovsk» demeymiz, Petropavl deymiz. Sondyqtan qala atauyn ózgertuge eshqanday sebep kórip túrgham joq. Halyqtar arasynda, últtar ishinde, memleketke degen qúrmet pen sýiispenshilik bolsa, bir-birimizge qyryn qaratatynday jayt bolmauy kerek. Eger tarihy atauyn qaytaru turaly әngime qozghalsa, men sózsiz keliser edim, biraq búl jerde onday mәsele emes. Áriyne, men búl mәselening mamany emespin, biraq maghan týsindirgenine qaraghanda, Petropavl qalanyng tarihy aty. Búl - halyq erkindegi, Ýkimet erkindegi, sharua. Biraq eshtenege qaramastan qalanyng atyn auystyru kerek degenge negiz joq dep oilaymyn. 
Ludmila HOChIYEVA, Mәjilis deputaty:

- Búl mәseleni eng aldymen qalalyq mәslihat qarauy kerek. Sheshim qabyldaghan son, ministrlikting onomastika jónindegi komissiyasyna joldauy tiyis. Óitkeni biz qúqyqtyq memleketpiz, sondyqtan bәri zang ayasynda sheshimin tapsa ghana, eshkim ókpelemeydi. Búl bir kýnde sheshile salatyn mәsele emes. Qyzyljar-Petropavl atauyna qatysty mәselening qozghalyp kele jatqanyna qanshama jyl boldy. Úmytylyp bara jatyp, qayta kóterilip otyruy әdetke ainalghan. Sondyqtan jergilikti qalalyq әkimshilik dúrys júmys isteui kerek. Meninshe, búl eng aldymen, tarihshylardyng júmysy. Petropavl atauy berilgenshe eldi-meken qanday bolyp edi, Qyzyljar dep nege ataldy, ataudyng ózi qaydan shyqty, osy mәselelerdi tarihshylar jaqsylap zerttep, nәtiyjesin halyqtyng da, biylikting de kózi jetetindey etip, әdemilep túryp týsindirip berui kerek. Óitkeni búl óte nәzik mәsele. Qyzyljar degen atau da tekten tek, auadan payda bola salghan joq qoy. Búl qazir etnikalyq mәseleden góri memlekettik mәselege kóbirek úqsap ketti. Sondyqtan tarihshylar zertteu qorytyndysyn halyqtyng qúlaghyna qúya berse, sóitip birte-birte olardy dayynday berse, búl jayt sózsiz sheshimin tabady dep oilaymyn. Qala atauyn ózgertkennen ózgelerge jaman bir nәrse jasalayyn dep jatqan joq qoy. Sol sebepti nelikten, nege, ne ýshin ózgertemiz degen mәseleni tarihshylar men әkimshiliktegiler jaqsylap túryp týsindirip berse ghana, qarsy bolyp jýrgenderding auzyna qúm qúiylar edi. 
Georgiy IORDANIY, grek mәdeny ortalyghynyng jetekshisi:

-Búl mәseleni kýrdelendiruding qajeti joq. Jergilikti halyq ne deydi, qanday tandau jasap, neni qalaydy, soghan baylynysty sheshimin tabuy tiyis. Petropavl bola ma, әlde Qyzyljar dep auystyra ma, oghan syrttan aralasyp, yqpal jasaudyng qajeti joq. Qala túrghyndarynyng ótinishi men qalauy eskerile otyryp, jergilikti onomastikalyq komissiya sheshimin shygharuy kerek.

«Halyq sózi» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5656