Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
3666 3 pikir 16 Qarasha, 2018 saghat 11:24

QazÚU-de “Jan  jyluy” atty әn-jyr keshi ótti

17-qarasha - halyqaralyq studentter kýni. Osyghan oray, elimizdegi eng bedeldi oqu orny  әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq Uniyversiytetinde “Jan  jyluy” atty әn-jyr keshi ótti.

Búl kesh – uniyversiytet rektory Ghalymqayyr Mútanovtyng studentterge arnaghan tartuy boldy. Kesh barysynda rektordyng ólenderi oqylyp, onyng sózine jazylghan әrtýrli janrdaghy әnder elimizge belgili estrada júldyzdarynyng oryndauynda shyrqaldy.

Jalpy, búl últtyq uniyversiytet jastargha tek bilim berip qana qoymay olardyng ruhany kemel túlgha bolyp qalyptasuyna da kónil bóledi. Oghan dәlel, Mútanovtyng bastamasymen jýzege asyp jatqan jobalar. Solardyng biri – “Aynalandy núrlandyr” jobasy. Búl bastama boyynsha studentter jyl sayyn tal otyrghyzyp, jetimder ýiine, qarttar ýiine baryp kómek kórsetip keledi. Osylaysha, ainalany izgilikpen núrlandyrudy maqsat tútqan.

Gh.Mútanovtyng taghy bir bastamasy – “QazÚU studenti oqugha tiyis 100  kitap” dep atalady. Múnda qazaq әdebiyeti men әlem әdebiyeti klassikterining ýzdik shygharmalary toptastyrylghan. Osylaysha uniyversiytet basshylyghy studentterge Abaydyng qara sózderi, Ál-Faraby traktattary, Shekspiyr, Tolstoy, Turgenov shygharmalaryn  oqytu arqyly  tek bilim emes, tәrbie berudi de jolgha qoyghan. Jәne, osy atalghan 100 kitaptyng audio núsqasy da jaryq kórgen bolatyn.

Sonday-aq, “Men jastargha senemin!” atty respublikalyq festivali ótkizu de jyl sayynghy dәstýrge ainalghan. Búl festivalidyng maqsaty – basqa qalalardaghy JOO studentterine QazÚUda oqugha mýmkindik beru. Qazaqstannyng týkpir-týkpirindegi studentterding bir-birimen tәjiriybe almasuyna jaghday jasau.

Sonymen qatar, “Ónegeli ómir” seriyasy boyynsha elge enbegi singen túlghalar turaly kitaptar shygharu da iygi dәstýrge ainalghan. Uniyversiytet osy arqyly  әr saladaghy ghalymdar men jazushylardyn  ghibratty  isterin jastargha ýlgi etip keledi.

Al, túnghysh qazaq jurnaly “Ayqap” tyng qayta týleui – tek uniyversiytetting ghana emes, jalpy qazaq ruhaniyatynyng jetistigi deuge bolady.  Múhamedjan Seralinderden bastau alghan ghasyrlyq tarihy bar búl basylym -  qazir uniyversiytet basshylyghynyng qoldauymen әr ay sayyn jaryq kórip keledi.

Osynday isterding úiytqysy bolghan  Gh.Mútanov ta qoly qalt etkende óleng jazady. Alayda, onyng ólenderine syn aityp, kәsibiylik izdeytinder bar. Aytuynsha, ol ózin eshqashan aqynmyn dep eseptemeydi. Jay ghana, kónilding keybir sәtterinde qolyna qalam alyp, oiyn óleng arqyly jetkizgendi únatady eken.

Osy orayda shygharmashylyghy turaly rektordyng ózinen súraghanymyzda, jauap beruden bas tartty. Sóitip, Gh.Mútanovtyng ólenderi turaly osy uniyversiytetting filologiya fakulitetining dekany Ómirhan Ábdimanúlynan súrap kórdik. Ol kisining aituynsha, uniyversiytetti basqarghan rektorlardyng ishinde ólenge den qoyghan basshylar siyrek bolypty.

Ómirhan Ábdimanúly, QazÚUdyng filologiya fakulitetining dekany:

-Qazaq – aqyn halyq. Ángime kәsiby aqyndyqta emes. Ómirge kelgen әr adamnyng oiy bolady. Mútanov ólenderi - ózindegi túnyp jatqan oidyng týiindi shyndyghy. Ekinshiden, boyyndaghy tylsym syrdyng syrtqa shyqqan túnyghy. Sodan keyin, adam boyyndaghy sezimning úlylyghyn pash etu. Mine, ol kisi sol oiynda bar nәrseni jazady. Ángime onyng klassika boluynda emes, adam ózi ýshin jazuy kerek. Al, kәsiby aqynnyng jóni bólek. Ol óleng ýshin jazady. Ólendi óner ýshin tudyrady. Al, búl kisi әueli ózi ýshin jazady. Ol oidyng aqyny. Eng әueli oy aitqysy keledi. Mine, osy túrghydan baghalaugha bolady.

Býginde Gh.Mútanovtyng әrtýrli taqyryptardaghy ólenderi qazaq tilinen bólek, orys, ukraiyn, parsy, týrik, әzirbayjan, aghylshyn tilderine de audarylghan kórinedi. Al, qazaq tilindegi birneshe ólenine belgili sazgerler әn jazypty.

Týiin: Aldaghy  2019 jyldyng 15-qantarynda qasiyetti qara shanyraqtyng qúrylghanyna 85 jyl tolady. Osy uaqyt ishinde uniyversiytetting jetken jetistikteri az emes. Eng basty jetistigi - qazaq qoghamyna enbegi singen talay túlghalardy tәrbiyelep shygharuy. Onday túlghalar әli de shyghady.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588