«Jankýierlik ótili» mol jasamys oqyrmandarymyz әigili gruzin kommentatory marqúm Kote Maharadzening jaghymdy bariton dausyn әli úmyta qoymaghan bolar. 17 qarashada onyng tughanyna 90 jyl toldy. Tómendegi súhbatty ol dýniyeden óterinen bir jyl búryn bergen eken. Biz sәl yqshamday audardyq.

– Kote Ivanúly, akterlerding bәri birdey shygharmashylyq karierasynyng shyrqau shaghynda sport kommentatory bola bermeytinine kelisersiz...

– Áriyne. Sport sholushysy bolu mening de ómirlik armanym bolghan emes, degenmen soghan aparatyn sebep-saldarlardyng jas kezimde-aq angharylghany ras. 1959 jyly men sport taqyrybynda «Eki rekord» atty piesa jazgham. Pәlendey alyp bara jatqan eshtenesi joq, әitse de, teatrlarda ol on shaqty jyl boyyna ýzbey qoyylyp jýrdi... Sonday-aq student kezimde biraz basketbolmen ainalystym. Jastar arasynda Gruziya chempiony atandym, Tbilisiyding «Dinamosynda» oinadym. Men institutty ayaqtaghan kezde komandagha kileng boyshang jigitter qabyldana bastady da, 180 sm-ge әreng jetetin boyymmen alysqa bara almaytynymdy ózim de týsinip, birjola teatrgha auystym.

– Sizding alghashqy reportajynyz, qatelespesek, 1957 jyly efirge shyghypty.

– IYә. Sol jyly Tbilisiyge basketboldan AQSh qúramasy keldi. Oiyndy kim jýrgizui kerektigi jóninde әngime qozghalghanda, bireuler meni úsynypty: «tili jatyq, ózi akter, әri basketboldy da tәuir biledi» dese kerek. Túnghysh reportajym asa sәtsiz shyqpaghandyqtan bolar, kóp úzamay meni futbol matchyn («Dinamo» Tb – «Zeniyt») jýrgizuge de shaqyrdy. Al 1960 jyly búl paqyrynyz býkilodaqtyq arenagha shyghyp ketti. Vadim Sinyavskiy auyryp qalyp, «Pahtakor» – «Dinamo» Tb oiynyn orys tilinde Ortalyq teledidardan men jýrgizuge tiyis boldym. Áuelde aksentimnen úyalyp, bas tartyp edim, mәskeudegiler «basqa eshkimning ynghayy bolmay túr, bir jolgha qútqara gór!» dep ótindi. Sodan beri 40 jyl boyy «qútqarumen» ainalystym.

– Óziniz óte nashar biletin sport týrinen reportaj jýrgizip kórip pe ediniz?

– Onday jaghdaygha men 1972 jylghy Olimpiyalyq oiyndarda tap boldym. Olimpiadanyng endi qyzyp jatqan shaghynda Nikolay Ozerov ayaq astynan Kanadagha – KSRO hokkeyshilerining joldastyq kezdesulerine úshyp ketti. Ertenine kommentatorlar brigadasy әdettegidey lezdemege jinaldyq. Bәrimizding de kónil-kýiimiz jaqsy. Shetimizden kezekti jarystargha bólip jatyr: «Eremin – anda, Sparre – mynda, Semenov – anda, al Maharadze (sәl ýnsizdikten son) – boksqa». Men ózimdi bokstan mýlde beyhabarmyn dey almaymyn, biraz gruzin boksshylaryn biletinmin. Biraq odan reportaj jýrgizu? Búl degeniniz naghyz arsyzdyq qoy! Al «búl sportty men onsha bilmeytin edim» dep qalay aitasyn? «Onda Olimpiadagha nemenege keldin?» dep birden bas salmay ma bәri?..

Amal joq, boksqa barugha tura keldi. Reportaj bastaldy. Abyrjyghanym sonshalyq, basym myn-dyn, ne aityp, ne qoyghanymdy ózim týsinbeymin. Qarsylastardy tanystyryp jatyrmyn: «Ringting sol jaghynda – Finlyandiya boksshysy Keskiynen, ong jaqta – kongolyq Nkua Motu». Ekeuining de shorty aq, biraq birining jeydesi qyzyl da, ekinshisiniki kók eken. Aq-qara týsti teledidardan qyzyl men kókti aiyru qiyn shyghar dedim de, kongolyqtyng nómirining 352, al findikining 172 ekenin habarladym. Odan sayyn naqtylay týskim kep, boksshylardyng birining jeydesinde bir aq syzyq, ekinshisinde qos jolaq bar ekenin de aityp tastadym. Sonda da toqtaytyn emespin: kelesi minutty qarsylastardyng shúlyghynyng týsin týsteuge arnadym. Sodan keyin baryp miyma birdene jetti... Ne dep oilaysyz?

– Boksshylardyng qúryghanda bireuining negr ekeni me?

– Sol...

– Búdan keyin reportajdargha tynghylyqty әzirlenetin bolghan shygharsyz?

– Menen «reportajgha qalay dayyndalasyz?» dep júrt jii súraydy. Men týk te dayyndalmaymyn. Bәlkim, kerisinshe, ómir boyy dayyndalatyn shygharmyn. Áyteuir kórermenderdi tanghajayyp tapqyr sózben tang qaldyrudy maqsat tútyp, týni boyy kitap aqtarmaytynym anyq. Kabinagha da qúshaq-qúshaq qaghaz, gazet aparmaymyn, mening aldymda әdette oiyn teng ayaqtalsa (nemese komandalardyng biri útsa) әri qaray ne bolatyny jazylghan bir paraq qaghaz ghana jatady. Al qalghan mәlimetting bәri sening basynda boluy tiyis. Eger әlem chempionatyn alsaq, kem degende 200 futbolshy turaly aqparat jadynda jattalyp túruy kerek.

– Sizdi jankýierlerding óte jaqsy kóretinin qalay týsindirer ediniz?

– Bilmeymin. Bәlkim, júrtqa mening aksentim únaytyn bolar. Bәlkim, basqa nәrse... Men әiteuir kommentatorlyq kabinagha eshqashan ashulanyp nemese bireuge renjip kelmeymin, býkil reportaj boyyna bir komandanyng nemese oiynshynyng atyna kekesin, keleke sóz aityp, bilgishsinip otyru degen mende mýlde bolmaydy. Kommentator әdil de meyirimdi boluy kerek. Sonday-aq ol óz auditoriyasynyng erekshelikterin de eskergeni jón. Elu jyl boyy birde-bir ret jol erejesin búzbaghan niu-yorktik bir taksisten sol tabysynyng sebebin súraghanda, ol: «Búghan tang qalatyn týk te joq: men aldymda kele jatqan nemese ózimdi basyp ozyp bara jatqan kólikterding jýrgizushilerining bәrin jyndy dep eseptedim de, soghan say әreket ettim», – depti. Bizding júmys ta sol siyaqty: reportajdy milliondaghan «jyndylar» tyndaydy, eger sýiikti komandalarynyng atyna bir orynsyz syn aitylsa, olar kommentatordy týtip jeuge shaq qalyp otyrady.

– Sizdinshe, Maharadzeni KSRO halqynyng qay әleumettik toby erekshe jaqsy kórdi?

– Sóz joq, әielder. Onyng ishinde, basym bóligi – eneler. Birde Mәskeude, Yashinning mereytoyynda stadionda túrmyn, maghan qarsy bir әdemi orys qyzy kele jatty. Qolynda – bir deste gýl. Tayap kelip, gýldi úsyndy da, «betinizden sýnge bola ma?» dep súrady. «Áriyne» dedim. Sýidi, men kóktemgi qarsha erip kete jazdap, әri qaray ne bolaryn kýtip túrmyn. Sóitsem, ol súluym: «Bilesiz be, sizdi mening enem óte jaqsy kóredi, myna gýldi sol kisi berip jiberdi», – dep qarap túr... Ras, mening ýy sharuasyndaghy әielder arasynda abyroyym joghary boldy. «Eger әlgi gruzin jýrgizetin bolsa qaldyr, әitpese basqa arnagha auystyr!» dep teledidar aldynda qojayyndaryna qyr kórsetkenderding talayynan hat ta algham.

– Áyel zatynyng sizge degen ystyq yqylasy nege baylanysty eken?

– Ony, bәlkim, Sofikodan súrap kórgen jón bolar. Ol ekeuimiz bir spektaklide oinap jýrip tabystyq. Bәri de kýtpegen jerden boldy. Ol kezde ekeuimizding de basymyz bos emes edi ghoy.

– Onda mahabbattarynyzda asa romantikalyq renk bola qoymaghan shyghar?

– Qaydaghy romantika, qayta kriminaldyq renk basymyraq boldy ma deymin: eki jaqtan da talay kedergiler jasalyp, kóp qinalghanymyz ras.

– Al futbolda jaghymsyz jayttargha kóp keziktiniz be?

– Keziktim. Kenes dәuirinde bәri de boldy ghoy. Qazir únamaytyny – tóreshilerdi kim kóringenning tildey beruge erkindik alghany. Reseyding bir sporttyq gazetinen «tóreshi – orys komandasyn orgha jyqqan jendet» degen sózdi oqyghanym bar. Búl – kenestik kezende qúlashyn keng jayghan orys shovinizmining býgingi kórinisi emey, nemene?..

– Osy pikirinizdi joqqa shygharugha tyrysayyn: onda nege 1982 jylghy әlem chempionatyndaghy kenes qúramasynyng eng sheshushi oiynyn jýrgizu gruzin kommentatoryna jýkteldi?

– Ol úzaq әngime. Ispaniyada ótken sol chempionatta Vladimir Maslachenko Germaniya – Aljir matchynan reportaj jýrgizuge tiyis boldy. Ol ýshin Volodya sonau it arqasy qiyandaghy Hihongha baruy kerek edi. «Onsyz da kimning útatyny mәlim qyzyqsyz oiyngha bola jerding týbine baram ba?» dep ol qayta-qayta ahylap-ýhiley bergen son, onyng ornyna men baratyn bop kelistim. Al Aljiyr, esinizde bolsa, nemisterdi jenip ketti. Osydan song Mәskeu «sen sensasiya tudyra alady ekensin» dep, KSRO qúramasynyng oiyndaryna da meni jiberetin boldy. Álgi ózing aitqan sheshushi matchtan (polyaktarmen) reportaj jýrgizgenimning sebebi sol.

Áytpese men ýshin bәri de sәtti bastalyp edi. Ekinshi toptyq kezende maghan «S» toby týsti – Italiya, Braziliya, Argentina. Búdan artyq ne kerek? Kimdi qalay tildeymin deseng de ózing bilesin: Maradonany búzaqy deysing be, Djentiyleni bandiyt, Falikaony gomoseksualist...

– Qalay-qalay?

– Qaljyng ghoy. Áyteuir múnda «osylay desem, Mәskeu ne dep qalady...» dep qylpyldap otyrmaysyn. Áytpese KSRO qúramasynyng oiyndarynda әr sózin abaylap júptap, saq sóilep otyratyn Kolya Ozerovtyng halin men bilmeydi deymisin. Álgi polyaktarmen oiynda men de ózimdi Kavkazdyng aqbas shyndarynyng ýstinde erkin qalyqtap jýrgen qyransha sezine qoygham joq. Ómirimdegi eng solghyn reportajym sol bolghan shyghar dep oilaymyn.
Ol kezde biz ýnemi qysymgha úshyrap jatatynbyz. Eshqashan atyn aityp, ózin tanystyrmaytyn bir adam (ony biz, kommentatorlar, «mister Iks» dep atap ketkenbiz) Mәskeuden naushnik arqyly «olay aitpa, bylay ait» dep, ýnemi әr sózimizden astar izdep otyratyn. 1972 jyly men Erevannyng «Araraty» men nemisting «Kayzerslauterni» arasyndaghy qarymta matchtan reportaj jýrgizdim. Birinshi taym bitken kezde naushnikten «siz nege qayta-qayta armyan futbolshylary dey beresiz?» degen narazylyq estildi. «Ne, armyan futbolshylary ekeni ótirik pe?» dep edim, «armyandar ekeni ras, biraq biz «kenes futbolshylary» dep aituynyzdy qatang talap etemiz» dep eskertti «mister Iks».

Al 1981 jylghy Kubok iyelerining kubogy jarysynyng finalynan jasaghan reportajym ýshin men tipti sógis aldym. Úmytpasam, teletranslyasiya sonynda men bylay dedim: «Dәl qazir Tbilisiyde, Gruziyanyng kóne astanasynda ne bolyp jatqanyn kózge elestetuding ózi qiyn! Búl – gruzin futbolynyn... (bayaghy eskertu esime týsip ketti) jәne býkil kenes futbolynyng asa iri tabysy!». Biraq bәribir keyin meni shaqyryp alyp, «gruzin futboly» degen tirkesting astarynda ne jatqanyn tergep-tekserip, bәle boldy...

Men әu bastan Mәskeumen jaqsy bolmadym. Ondaghylar Maharadzening tikeley reportaj kezinde efirden «kenes gharyshkerleri Grechko men Romanenko keshe Jer sharyn ainalyp shyqty» ispetti aqparatty ómiri aitpaytynyn birden týsindi. Sosyn mening zyghyrdanymdy qaynatqany – Memteleradio sport redaksiyasy jana basshylyghynyng «kommentariynosti» degen stilidi bizge kýshtep engizuge tyrysuy. Onyng ne ekenin bilesiz be? Bylay. Oiyn qyzyp jatyr, qos qaqpanyng aldynda da kezek-kezek qauipti sәtter tuyndauda, jankýier bitken janyn qoyargha jer tappay túr, al kommentator bey-jay da beytarap dauyspen «4+4+2 shemasyn ústanghan bapkerding súnghyla taktikasy túrghysynan kelgende, ortalyq shabuylshynyng is-әreketi oghan belgili dәrejede ýilespey jatqany angharylady» dep mingirlep otyruy kerek. Búdan asqan byljyraq bola ma? Men oiyn qanday qarqynda ótip jatsa, jankýierding jan-dýniyesin de soghan layyq ahualda ústap otyruym kerek emes pe?

– Onda sizding negizgi kredonyzdy anyqtap alayyq. Siz futbol mamanysyz...

– Men eshqanday da futbol mamany emespin. Jalpy, jurnalister – futbol mamandary emes. Eng sorly degen jattyqtyrushynyng ózi búl oiynnyng taktikasyn, tehnikasyn jәne metodikasyn әlemdegi eng talantty degen jurnalisten әldeqayda jaqsy biledi. Shynym osy: men futboldy bilmeymin. Keybireuler súrap jatady: «eger sizge Tbilisiyding «Dinamosyna» bapker bol dese, barar ma ediniz?» dep. Men qalay bapker bolamyn, ol mening qolymnan kelmeydi ghoy! Al keybir jurnalisterding materialdarynan әldeqanday bir әlsiz klubty jattyqtyryp, ony әlemdik dengeyge kóterip jiberuge degen ansardy angharu qiyn emes. Narsissizm degen jurnalister qauymy arasyndaghy eng qauipti dert qoy.

– Jalpy, sizding sýiikti bapkeriniz kim?

– Nodar Ahalkasi. Áriyne, men ony әlemdik dengeydegi maman dep aita almaymyn, degenmen onyng ózin ózgelerden erekshelep túratyn birneshe qasiyetteri bar-tyn. Mәselen, talantty oiynshylardy tap basyp tany bilu qabileti. Kezinde Zaur Svanadzeni Kutaisiyden alyp ketkeli kelgende, ondaghylar «oybay-au, ol bizde de jarytyp oinap jýrgen joq qoy!» dep shalqasynan týse jazdapty. Al kelesi jyly sol Svanadze tbilisiylik «Dinamonyn» qúramynda eurokuboktarda jarqyldap jýrdi.

Maghan Valeriy Lobanovskiy de qatty únaydy, tek onyng «oyynda eng bastysy – nәtiyje» degen deviyzin jaqtyrmaymyn. Áytse de, onymen qarym-qatynasym óte jaqsy boldy. Meni «Blohiyn, Lobanovskiy jәne basqalar» atty filimning týsiru júmystaryna shaqyrghanda әdepkide tang qalghan edim: filim ukrain futboly jayynda, al kommentator nege Gruziyadan? Biraq maghan «bәri de kelisilgen» desti. Kiyevke úshyp keldim de, 16 kýn boyyna... densaulyghymdy qúrtumen ainalystym. Negizi, Lobanovskiy eshqashan ishpeytin, biraq sol kezde onyng qalay ishkenin kórseniz! Sóitsem, Valeriy Vasiliyúlynyng tanys fizikteri óte kóp bolatyn, solardyng biri «omyrtqadaghy stronsiydi ketiru ýshin eng abzaly – araq ishu» dep kenes beripti. Ári Chernobyli apatynyng da әseri joyyla qoymaghan uaqyt edi, sondyqtan kez kelgen mәselege asqan kәsibiylikpen kirisetin bapkerding onysyn týsinuge bolady. Onyng ýstine, múnday «emdik proseduradan» Lobanovskiy asa qatty qinala qoyghan joq, al mening jaghdayym, kerisinshe, jaman boldy. Endi... eki apta araq ishu onay ma? Áyteuir ózimdi «kýn ótken sayyn mening de omyrtqamdaghy stronsiy azayyp jatqan shyghar» dep júbatqan boldym... Atalmysh kezdesulerding bir nәtiyjesi – men Lobanovskiymen ýsh saghattyq (!) telesúhbat jasadym. Súhbat taspagha jazylyp bolghan son, rejisser maghan: «Sizdi nege arnayy aldyrghanymyzdy endi týsindiniz be? Basqalarmen ol 15 minuttan artyq sóilespes edi!» – dep sybyrlady...

Sәken Sybanbaydyn

Facebook-tegi jazbasy

Abai.kz