Ekinshi jol - óktemdik.

Osy revolusiyanyng ekonomikalyq bazasy óndiristik kýshter men óndiristik qatynastardyng arasyndaghy qarama-qayshylyqtan tuyndaydy.

Monarhiyalyq Kapital jәne baylar tabighy rentadan tabysty joghaltyp alghannan keyin, tauar óndirushilerden sharualardan, júmyskerlerden jәne tauar óndirushi aktivterining iyelerinen (kapitalisterden) tabysty tartyp ala bastaydy.

Múnday jaghday qalay jәne qashan oryn alady.

Múnaydan týsetin payda tómendep, múnaydy óndiru jәne ony tasymaldau ózindik qúnynan kishkene joghary, salyqtardy qosa eseptegenge deyingi dengeyge jetse onda tónkeris ýshin tirek payda bolady. Tura osynday jaghday múnay baghasynyng tómen týspeuinen de oryn alady. Kiristing kóp mólsheri sheteldikter diviydendtterine jәne syrtqy qaryzdy jabu ýshin ketedi. Birinshi jәne ekinshi jaghdayda Qazaqstangha tabighy rentadan týsken aqsha kólemi qogham ishinde taratylghanda nólge jaqyn bolady.

Ekinshi jol - óktemdik.

Osy revolusiyanyng ekonomikalyq bazasy óndiristik kýshter men óndiristik qatynastardyng arasyndaghy qarama-qayshylyqtan tuyndaydy.

Monarhiyalyq Kapital jәne baylar tabighy rentadan tabysty joghaltyp alghannan keyin, tauar óndirushilerden sharualardan, júmyskerlerden jәne tauar óndirushi aktivterining iyelerinen (kapitalisterden) tabysty tartyp ala bastaydy.

Múnday jaghday qalay jәne qashan oryn alady.

Múnaydan týsetin payda tómendep, múnaydy óndiru jәne ony tasymaldau ózindik qúnynan kishkene joghary, salyqtardy qosa eseptegenge deyingi dengeyge jetse onda tónkeris ýshin tirek payda bolady. Tura osynday jaghday múnay baghasynyng tómen týspeuinen de oryn alady. Kiristing kóp mólsheri sheteldikter diviydendtterine jәne syrtqy qaryzdy jabu ýshin ketedi. Birinshi jәne ekinshi jaghdayda Qazaqstangha tabighy rentadan týsken aqsha kólemi qogham ishinde taratylghanda nólge jaqyn bolady.

Eger jogharydaghy mysaldy eske týsirsek, halyqtyng tútynuy 100 danany qúraydy. Onyng 10 danasy jergilikti tauar óndirushilermen óndiriledi,  al 90 danasy tabighy rentadan týsedi (múnay satu). Sәikesinshe, halyqtyng tútynuy 100  danadan  10 danagha bir-aq týsedi. Endi tek últ óndiretin tauardy ghana paydalanugha bolady. Osy jaghdayda Monarhiyalyq Kapital jәne baylar óndirilgen tauardy iyemdenip, qogham arasynda qayta bóledi.

Endi, Qazaqstan qalay tónkeris jolyna deyin jetetinin kóreyik.

1-sebep:

Múnay baghasynyng týsui. Eger múnay baghasy múnaydy óndirgen ózindik qúnyna, salyqtardy qosa jaqyndap týsetin bolsa, ol mysaly 20-27 doll./barr, jәne osy qalypty 2 jylday saqtap túrsa,  biz tónkeristik jaghdayda bolamyz.

2-sebep:

Shiykizat qorymyzdy aqyryndap Qytaygha 60%-80% beremiz. Nege? Qytaylyq kompaniyalar múnaydan týsken az diviydentke kelisedi, AQSh kompaniyalaryna karaghanda, jәne Evropa men AQSh-qa qaraghanda Qytayda múnay tútynuy kýnnen-kýnge ósude. Ol bizding Kaspiydegi qosymsha múnaydy satugha mýmkinshilik beredi.

Búl Monarhiyalyq Kapitaldyng Qytaymen kelisimge otyruyna alyp keledi. Qytay múnaydan az diviydendti aludyng arqasynda, tabighy rentanyng úlghangy Monarhiyalyq Kapitalgha payda bolghan resurstardy últty qamtamasyz etuge júmsaugha mýmkinshilik beredi.

Qytay múnaydy baqylaugha ala otyryp myna baghyttar boyynsha jyljidy.

1. Múnay arqyly  satyp alynghan ónimderding jәne onyng taptardyng arasynda bólinui Qytayda óndirilgen.

2. Ol qytalardyng qúrylystardy satuyn qoldap Qazaqstannyng óndiristik quattaryn iyelenedi.

3. Ol Qazaqstan biyliginen Qytaydan kedergisiz júmys qolyn әkeluge mýmkindik alady.

4. Elektr, gaz kompaniyalary men basqa da monopolisttik kompaniyalardy satyp alu.

5. Qazaqstannyng qarjy jýiesin satyp alu

Osydan son, Qytay múnaydan týsetin budjetti azaytu maqsatymen investisiyalardy kóbirek qúidyng arqasynda nemese basqa joldarmen Qazaqstangha múnaydan týsetin tabystardy tómendete otyryp ýkimet mýshelerin satyp alady.

Búl  Qazaqstandy tónkeristik jaghdaygha alyp keledi.

Ózindik róli bar, taghy bir faktor. Monarhiyalyq Kapitalmen óndiris pen auyl sharuashylyghyna salynghan aqsha nәtiyjesi nólge ten.

Yaghni, Monarhiyalyq Kapitaldyng zauyttyng qúrylysyna baghyttaghan aqsha kólemi osy zauyt shygharatyn ónimneng alghan paydasyna qaraghanda әlde qayda kóp. Zauyttyng birshamasy biraz uaqyt júmys istep ózining júmysyn toqtatady. Sebebi onyng sapasy men baghasy sәikes kelmeydi. Enbek ónimdiligi qúlaydy, óitkeni onyng ekonomikalyq negizi әrdayym tehnologiyalardy janalaugha jәne az uaqytta kóbirek ónim shygharugha yntalandyrmaydy.

Osynyng barlyghy  últtyq-burjuaziyalyq  tónkeristin  bazasy  bola alady. Onyng qalay órbuine baylanysty Qazaqstan da tәmәmdaydy. Múndaghy  maghyna qay tap sayasy biylikti  qolyna alady, nәtiyje soghan  baylanysty bolady degen sóz. Aldyn ala sayasy biyliki ala alatyn jәne ony ústap túra alatyn tap qanday bolu kerek ekendigin sipattap kóreyik.

Sipattamalar mynaday:

1. Ózin-ózi úiymdastyra alu jәne últtyq kólemde úiymdastyra bilu;

2. Oiyndaghyny jýzege asyru ýshin qarajatynyng boluy;

3. Artynan jýrip otyratyn iydeyanyng nemese iydeologiyanyng boluy;

Endi biz osy sipattamalar boyynsha taptardy saralaymyz.

Feodal - sheneulikter

1. Ózin-ózi úiymdastyra alu jәne últtyq kólemde úiymdastyra bilu. - Bar.

2. Oiyndaghyny jýzege asyru ýshin qarajatynyng boluy. - Bar.

3. Artynan jýrip otyratyn iydeyanyng nemese iydeologiyanyng boluy. - Bar.

Memleketti kýsheytu iydeologiyasy jәne qaruly kýsh arqyly óz aimaghyn keneytui. Myqty memleket qúru iydeologiyasy jәne jeke bastyng qyzyghushylyghyn el qyzyghushylyghyna baghyndyru. Kóp jaghdayda ózining etnikalyq tobyn qoldau. Sәikesinshe, últshyldyq emes, últjandylyq ústanym «óziniki-bóten».

2. Kapitalister.

1. Ózin-ózi úiymdastyra alu jәne últtyq kólemde úiymdastyra bilu. - Bar.

2. Oiyndaghyny jýzege asyru ýshin qarajatynyng boluy. - Bar.

3. Artynan jýrip otyratyn iydeyanyng nemese iydeologiyanyng boluy. - Bar.

Bayytu iydeologiyasy. Jana jerlerdi jaulap alu, qaru kýshimen emes, sauda ekspansiyasymen. Ol shyghynsyz әri ónimdi. Kapitaldyng qyzyghushylyghyn qorghaytyn memleket qúru. Memlekettin qyzyghushylyghy ishki tauaróndirushilerding qyzyghushylyghymen ýndesedi. Memleket qyzyghushylyghy jeke adam qyzyghushylyghyna baghynady. Tek óndiris qúraldary bar - magazinder, restorandar, zauyttar, basylymdar jәne t.b.   jeke adam qyzyghushylyghyna ghana baghynady. Óz etnikalyq tobynyng qyzyghushylyghyn qorghau ghana emes, sonymen qatar Otan dep sanaytyn  barlyq últtyng ókilerining qyzyghushylyghyn qorghau. Yaghni, últaralyq iydeologiya.

3. Proletariat.

1. Ózin-ózi úiymdastyra alu jәne últtyq kólemde úiymdastyra bilu. - Bar.

2. Oiyndaghyny jýzege asyru ýshin qarajatynyng boluy. - Joq.

3. Artynan jýrip otyratyn iydeyanyng nemese iydeologiyanyng boluy. - Bar.

Adam adamdy kanaudy dýniyejýzilik dengeyde joy. Enbek etetin kópshilikting mýddesin qorghaytyn memleket qúru. Últaralyq iydeologiya.

4. Qyzmetkerler (ziyaly qauym).

1. Ózin-ózi úiymdastyra alu jәne últtyq kólemde úiymdastyra bilu. - Joq.

2. Oiyndaghyny jýzege asyru ýshin qarajatynyng boluy. - Joq.

3. Artynan jýrip otyratyn iydeyanyng nemese iydeologiyanyng boluy. - Joq.

Múnda biraz týsindirip óteyik. Tap sekildi qyzmetketkerler biylikti ústaugha qauqarsyz. Biraq, búl qyzmetkerlerding ishinde ózining artynan adamdardy tarata alatyn kóshbasshylar joq degen sóz emes. Osy taptan shyqqan myqtylar basqa tapqa sýienip sol taptyng qyzyghushylyghyn qorghady. Mysaly:

1. Leniyn. Marks, Staliyn, Kastro, Che Gevara - proletariattyn.

2. Linkolin, Adenauer, Ruzvelit - kapitalisterdin.

3. Gitler, Mussoliny - baylardyng jәne kapitalisterdin.

5. Sharualar.

1. Ózin-ózi úiymdastyra alu jәne últtyq kólemde úiymdastyra bilu. - Joq.

2. Oiyndaghyny jýzege asyru ýshin qarajatynyng boluy. - Bar.

3. Artynan jýrip otyratyn iydeyanyng nemese iydeologiyanyng boluy. - Joq.

6. Ózine ózi júmys isteytinder jәne deklassirlengen element.

1. Ózin-ózi úiymdastyra alu jәne últtyq kólemde úiymdastyra bilu. - Joq.

2. Oiyndaghyny jýzege asyru ýshin qarajatynyng boluy. - Joq.

3. Artynan jýrip otyratyn iydeyanyng nemese iydeologiyanyng boluy. - Joq.

Elde biylikti ústaytyn eki tap qana bar. Olar: baylar jәne kapitalister.

Kelesi Qazaqstandaghy tónkeris últtyq sipatta bolady. Yaghni, sheteldikterding boluyna jәne ekonomikamyzdy sheteldikterding baqylauyna tónkerisshiler qarsy bolmaq. Payda bolatyn súraq mynaday: qay tap osy qozghalysty bastaydy? Eger, kapitalister taby qolgha alsa, onda (Týrkiya men Qytay) Kemaldyq nemese Gomindandyq tónkeriske úqsaytyn bolady. Eger kapitalister sayasy biylikti qoldaryna alugha qoryqsa, onda tónkeris úiymdastyru isin bay-sheneulikter qolyna alady.

Revolusiyanyng osy uaqyttaghy negizgi qozghaushy qýshteri.

Sharualar jәne olargha qosylghan qaladaghy deklassirlengen element (olardyng basym bóligi jaqynda auyldan kelgen, jәne ózderin qalada taba almaghan adamdar).

Qazirgi biyliktegi taptyng sayasaty sharualardyng jersiz qaluyna jәne kedeylenuine, jerlerding latifundistardyng qolynda, ol degenimiz әkimdermen bay-sheneulikterding qolynda shoghyrlanuyna әkele jatyr. Sonymen Qazaqstanda sharuashylyq tónkerilis bolatynyna negiz bar, óitkeni jersiz nemese jerdi óndep odan tabys alu ýshin tehnikasy joq sharualar kedeylenip, qalghan jerlerin bay - sheneulikterge satyp, jartysy auylda qalyp, jartysy qalagha sapar shegedi.

2008 jyldan 2009 jylgha deyin qaladaghy deklassirlengen element 770 myn. adamnan 1 mln. adamgha deyin ósti.

Biyliktegi otyrghan tap tabystyng bir bóligin sharualargha zeynetaqy, jalaqy, әleumettik jәrdemaqy basqa da әr týrli auylgha arnalghan tólemder arqyly berip otyru býgingi tandaghy olardyng shiyeleniske shyqpaudyng basty sebebi bolyp otyr.

Sharualar ózining kepildi tabysyn joghaltyp aludan qorqady, - sondyqtan olardyng narazylyghy jinalady biraq sheginen shyghyp ketpeydi. Tabighy renta nólige jaqyndaghanda, olardy ústap otyrghan faktor joq bolyp ketedi. Sharualar Qazaqstandaghy agrarlyq jәne de últtyq- burjuaziyalyq  revolusiyanyng qozghaushy kýshi bolady. Múndaghy súraq, qay tap sharualardy jetelep sayasy biylikti  qolyna alady?

Sharualardy kapitalistter taby nemese diny negizde túrghan sharualardyn  óz ókilderi sayasy shiyeleniske jeteleydi.

Taptarmen qanday úiymdar kóbirek júmys isteytinin kóreyik júmysshylar/ ózine ózi júmys isteytinder/ deklassirlengender: últtyq pa әlde diny me? Qazirgi tanda, últtyq úiymdargha qaraghanda diny úiymdardyng kóp ekendigi barshagha ayan.

Osy ortada júmys isteytin diny úiymdarda:

1. Ózin-ózi úiymdastyra alu jәne últtyq kólemde úiymdastyra bilu. - Bar.

2. Oiyndaghyny jýzege asyru ýshin qarajatynyng boluy. - Bar. Shet eldegi feodaldardan týsip otyrghan qarjy qory.

3. Artynan jýrip otyratyn iydeyanyng nemese iydeologiyanyng boluy. - Bar.

Nelikten kapitalistter sharualardy jeteleui mýmkin? Sebebi iri latifundister bay-sheneunikter bolyp tabylady. Al, kapitalister óz tanymaldylyqtaryna arqa sýiep, soghan senip  baylardan jer telimderin tartyp alyp, ony sharualargha taratyp  bere alady.

Osy әreketimen olar óz jaulary bay-sheneunikterding ekonomikalyq bazasyna soqqy jasaydy. Eger, kapitalister qorqyp, sharulardy jetelemese,  sharualar óz ishinen kóshbasshyny taghayyndaydy. Biraq, búl  kóshbasshylar  diny platforma qatarynan bolady.

Júmysshylar.

Proletariat - auylsharuashylyghynyn  damuyna asa qyzyghatyn taptardyng biri. Sonymen qatar óz qajettilikterin bireudikimen tolyqtyra almaytyn,  eshkimdi úrlay almaytyn, óz óndirgenin ózi tútynuymen basqa taptardan erekshelenedi.

Basty talaptar - memlekettendiru jәne kiristing kóbengi. Osyny oryndaymyn dep sóz bergen bay-sheneunikterding nemese kapitalisterding artynan eredi. Áleumettik tónkeris ýshin negizi joq, sebebi burjuaziya últtyq emes sheteldik. Qazaqstannyng júmysshy tabynyng eng negizgi jongshysy sheteldik burjuaziya men Monarhiyalyq Kapital bolyp tabylady.

Sondyqtan da júmysshylar Qazaqstandaghy últtyq burjuaziya revolusiyasynyng qozghaushy kýshi boluy әbden yqtimal. Ol kemaldyq nemese gomindandyq týrdegi últtyq-burjuaziyalyq tónkeris siyaqty beynede ótedi.

Kapitalistter.

Kiriterin tartyp alatyn Monarhiyalyq Kapitalmen bay-sheneunikterge birden qarsy shyghady. Kapitalistterding kiristerining kóbengi olargha qajetsiz bolyp qalatyn jaghday tuady. Nege deseniz tabystyng ýlken mólsherin salyq, para nemese basqa bizneske týsken auyrtpalyq retinde olardan alyp qoyady.

Ózderi tónkeristi bastay alady, nemese mýddesin qorghaymyn dep uәde etken bay-sheneunikterge qoldau bildiredi. Shiykizattan bolatyn kiristi memlekettendirudi tap retinde qoldaydy, sebebi sol kiristi óz mekemelerine  subsidiya men qayta qarulandyrugha baghyttay alady. Shiykizattyq kompaniyany ózine tartyp ala alatyn kapitalister qarsy shyghatynyn týsinu kerek. Jalpy, kapitalister búl oigha qoldau bildiredi. Sebebi týken paydanyng kóp mólsheri shiykizattyq kompaniyadyng iyelerine emes kapitalisterge týsedi.

Bay-sheneunikter.

Tónikeristing qozghaushy kýshi bolmaydy jәne tap retinde biylik ýshin kýrespeydi. Biraq taptyng jeke ókilderi kapitalisterge nemese qalalyq júmyskerlerge arqa sýiey otyryp biylik ýshin kýresedi.

Qay tap tónkeristi basqaratynyna baylanysty bizde:

1. Kapitalister basqarsa, Kemaldyq nemese Gomindandyq núsqada ótedi. Gomindan - Úlybritaniya men Fransiyanyn, AQSh-tyn  Qytaygha baylanysty jýrgizgen otarlyq sayasatyna qarsy últtyq - burjuaziyalyq  tónkeristi basqarghan partiya.

2. Qyrghyzdyq núsqa, eger tónkeristi diny negizdegi sharualar bastasa nemese qaladaghy júmyskerler men qyzmet kórsetetinderding qoldauyndaghy baylar basqarsa.

Biraq, tónkeristing birinshi jәne ekinshi joldary da últtyq-bostandyq kýres negizde bolady. Yaghni, sheteldikterding Qazaqstanda oryn aluyna qarsy bolmaq.

Eger Qazaqstanda kemaldyq nemes gomindandyq sipattaghy últtyq - burjuaziyalyq  tónkeris bolyp, biylikti kapitalister qolgha alatyn bolsa, biz memleket  retinde  saqtalyp qalamyz.

Eger Qazaqstanda últtyq-bostandyq jәne agrarlyq tónkeris bolsa,  diny platformada túrghan sharular men bay-sheneunikter biylikti qolgha alsa, onda Qazaqstan qaghaz jýzinde birtútas memleket bolghanymen, is jýzinde onday boludan qalady.

Onda Resey men Qytaydyng ekonomikalyq әskery jaghdayyna baylanysty 2035 jylgha deyin bizding últtyng retinde ýsh núsqasy bar.

Jalghasy bar

«Dana jol yntaly toby»

«Abay-aqparat»