Qabir. Kór. Beyit. Mola. Zirat. Qorym. Osynyng bәri siz ben bizding barar jerimiz. Qabir - Adamnyng óliminen qiyamet kýni qaytadan tiriluine deyingi uaqyty “qabir ómiri” dep ataydy deydi. Diny úghymdaghy «qabir súraghy» nemese «Mýnkәr jәne Nәkirding aldyndaghy súraq» ta osyghan qatysty. «Súraqtargha dúrys jauap bergender ýshin qabir - tynyghu orny, al jauap bere almaghandar ýshin azap mekeni bolady deydi taqualar. Sonymen, qabir - jerden tereng etilip qazylyp, mәiitti arulap qoyatyn aqym, ony biz kór dep te ataymyz.

Beyit - qaytys bolghan adamnyng ziratta jerlenip belgi qoyylghan orny. Beyit- arab tilinde «ýi», «pәter», «shatyr», «bólim», qalta», «qyn» degenderdi bildiretin kóp maghynaly sóz. Etnomәdeny ortada zirat — belgili bir qauymgha tәn menshikti újymdyk jerleu orny bolsa, beyit - sonyng ishinde mәiitti qoyatyn bir «bólimi», «ýii».

Bayyrghy kezde eresek adam beyitine nayza (syndyrylghany da boluy mýmkin), әiel adamnyng beyitine baqan, pispek nemese úrshyq, qyz beyitine arqan, uyq, al jas nәreste beyitine besik qoyylghan.

Mola - kóbinese әrtýrli sebeptermen jeke dara jerlengen adamnyng kóri men kór ýstine qoyylghan belgi degen úghymdy bildiredi. Mysaly, sapar ýstinde, alys jolda qaytys bolghan adamdy ziratqa, qorymgha qoi mýmkin bolmaghan kezde topyraq búiyrghan jerine qoyyp, belgi ornatady. Jerleu ornynyng búl týri de mola dep atalady. Eger ol arnayy sәulet ýlgisinde kóterilse, ony kesene, dyn, kýmbez dep te ataydy.

Zirat – kóptegen adamdar jerlengen oryn bolsa, kóne zamannan qazaq ony qorym dep ataydy. Alayda qorymnyng jeke dara da boluy jii kezdesedi.
Qorym - kóbinese soghysta, jaugershilikte qaza bolghan jauyngerlerdi jeke-jeke qabir qazyp, arulau mýmkin bolmaghan jaghdayda ýlken etip qabir tәrizdi qazylghan orgha mәiitterdi toptap qoyyp, topyraq jauyp, ýstine tas ýiip ornatqan jerleu orny degen úghymdy bildiretin atau bolghan. Jeke-dara jerlenip erekshe belgi qoyylghan oryndardyng týrleri kesene, kýmbez, dyn, saghana dep atalady. Ádette, qazaqta zirat, mola, qorym siyaqty jerleu eskertkishteri janynan ótken atty jolaushy toqtap dúgha qylady, ayaldamaytyn jaghdayda ong jaq ayaghyn ýzengiden shygharyp «jandaryng jannatta, jatqan jerlering jayly bolsyn; qiyametting kýni jaqyn» — dep bet sipay niyet etedi. Ayaghyn ýzengiden shygharu yrymy «attan týstim» degen menzeudi bildiredi.

Uekiypediyagha sýiene otyryp keltirilgen osy derekterding ózi osy kishkentay ghana úghymnyng artynda halqymyzdyng ýlken últtyq múrasy men tarihy jatqanyn bildiredi.

Áygili han, súltan, bi, batyr, әulie siyaqty t.b. bayyrghy elitalyq túlghalardyng aruaghyn úlyqtau maqsatymen, sonday-aq el esinde saqtauy, keler úrpaq úmytpay qadir tútyp jýrui ýshin tórt joldyng torabyna, qara joldyng boyyna, biyikteu, kórneki jerlerge jerlep, basyna kesene, kýmbez, saghana salyp, dyng ornatatyny ejelden belgili.

Endi dәl osy jerden, bizding úly tarihymyzdan habar beretin qorymdardyng bәri derlik nelikten qazylyp ketkeni turaly әngimeni bastayyq. Kór qazu sonau patsha ýkimeti túsynda bastalghan synayly. Patshalyq Reseyding bodandyghynda bolghan ghasyrlar ishinde qorymdardy qazyp bangdy maqsat etken «qara shekpendiler» degen súmyraylar bolghan. Erjan Jaubay degen azamat arheologtardyng «Biz Mongholiyada júmys jasaghan kezde, ondaghy qorghandardyng 90 payyzdan astamy tonalmaghanyn bayqadyq. Bizde kerisinshe 90 payyzdan astamy týgel tonalyp ketken» - degen pikirin keltire kelip, "alayda prokuraturada «qara arheologiya» boyynsha eshqanday fakt tirkelmegenine» tandanys bildiredi. Sonday-aq ol «Qazaqstan boyynsha resmy týrde 25 000 arheologiyalyq eskertkish bar. Shyntuaytyna kelgende búdan 10 ese kóp boluy mýmkin» degen derekti de keltire ketipti.
Men de osy jazda Berel qorghanynda boldym. Arhoelog ghalymdar altyn adam tabylghan qorymdardyng barlyghy derlik tonalghanyn aitty. Endi osy eskertkishter men qorymdardyng hali neshik? Bizding tarihymyz ben mәdeniyetimizden, ruhaniyatymyzdan mol maghlúmat beretin tarihy oryndardy qorghau ýshin Ýkimet ne istep otyr?

Býgingi Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen ótken Senat otyrysynda senator Birghanym Áytimova Ýkimet basshysy Baqytjan Saghyntaevqa osynday deputattyq saual joldady.

Senator B. Áytimova: «Elimizding arheologteri men tarihshylary songhy uaqytta eskertkishter eskerusiz, iyesiz qalyp, әrtýrli әserlerden joyyluda ekenin aituda. Osy әserlerding biri - osy dýniyelerdi zansyz qazyp alyp, jeke mýddesi ýshin paydalanushylardyng «qara arheologtar» nemese «kómbe izdeushiler» qolynda ketui bolyp tabylady. Múnday tonaushylyq әreketter Shyghys, Soltýstik, Qazaqstan jәne, Týrkistan, Almaty oblystarynda qatty órship túr. Búl qazbalardyng jappay etek aluyna eskertkishterdi qorghaudyng memlekettik jýiesining әlsizdigi yqpal etude. Zang búzghandardy qylmys ornynda ústau faktileri óte az.

Býginde qazba júmystarymen kәsiby arheologter de, arheologiyagha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn adamdar da ainalysyp jýr» , - dedi.
Senator Ýkimet basshysyna tarihy eskertkishterding kóz aldymyzda, toqtausyz, bey-bereket tonaluyn toqtatu jәne osy mәseleni normativtik qúqyqtyq retteu jóninde tiyisti sharalar qabyldau turaly talap qoydy.
Búl jerde mәseleni tek qúqyq qorghau organdaryna ghana siltep qoymay, әrqaysymyzdyng últtyq ruhany múralardy saqtau, babalalarymyzdyng qorymdarynyng tonalmauy, aruaghy qorlanbauy túrghysynda belsendi pozisiya ústanyp, kórgen, bilgen jaghdayda olardy tyygha atsalysuymyzdyng da manyzy erekshe.

«Dýnie әli-aq óter qimaghanmen,
Syilasqyn óz basyndy syilaghanmen.
Jalghannyng aqyrynda bayany joq,
Qazyna qyzyl-jasyl jinaghanmen, - dep úly aqyn Sýiinbay Aronúly aitpaqshy, dýniyeden ótkenderding molasyna qosa kómilgen zattardyn, dýniyening tonalghanyna kýiinbeymiz, әueli, ata-babamyzdyng kóri qazylyp, aruaghy qorlanghanyna, sodan song tarihymyzdan mol taghylym beretin jәdigerlerding mýmkin pendeshilikpen, mýmkin tarihty tanytpau ýshin әdeyi joyylghanyna kýiinemiz. Eng bolmasa qalghanyn saqtap qalayyq...

Ádilbek Qaba

Abai.kz