Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Álipby 6329 3 pikir 28 Qarasha, 2018 saghat 10:00

Qazaq jazuyndaghy jana betbúrystar

Latynnegizdi qazaq әlipbiyi, qazaq tilining jana emlesi - qazaq jazuyndaghy jana betbúrys, últtyq bolmysty janghyrtugha baghyttalghan jana mýmkindikter.

Elbasy N.Á.Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» degen maqalasynda 2025 jylgha deyin latyn әlipbiyine tolyghymen kóshetinimizdi mәlimdegen bolatyn. Qazaq tilining bolashaghy ýshin latyn әlipbiyine kóshuding manyzdylyghy men qajettiligin de erekshe atap ótti. El sayasatyn úghynghan halyq últtyq qúndylyqtyng qajettiligin, últ bolmysyn saqtau jәne janghyrtu qajet ekenin týsinip otyr.  «Qazaqpyn» degen qayrat-jigerdin, últtyq mýddening oyanuy tiyis ekenin de úghynyp otyr. Osyghan oray latyn grafikasyna kóshuding de maqsaty men mәnin týsinip, ishtey moyyndap, qolday bastady.  Rasynda da, isqaghazdaryn eki tilde (qazaq jәne orys tilderinde) qatar dayyndau qay uaqytqa deyin sozyla bermek? Nege óz elimizde túryp, mekemeden mekemege jiberiletin isqaghazdar tek memlekettik tilde toltyrylmaydy degen súraqtar 25 jyldan asa uaqyt sheshimin tappay kele jatyr. Búdan da basqa oilandyratyn týitkil mәseleler kóp bolatyn. Osy kókeykesti mәselelerding sheshiluine ýlken qadam jasalmaq. Ol - latynnegizdi әlipbiyge kóshu. Ózgening әlipbiyinde emes, últtyq әlipbiymen jazu.

Jazu - últtyng ruhany qúndylyghy. Últtyq jazuy últtyq tilge qyzmet etken elding últtyq mәrtebesi de joghary bolatyny sózsiz. Qazaq jazuy - últtyq jazu. Osy kýnge deyin qazaq jazuy birneshe әlipbiyge beyimdeldi. Kirill әlipbiyine negizdelgen qazaq emlesi de jarty ghasyrdan asa qyzmet kórsetti. Biraq kirme әripterding yqpaly qazaqy sóileu naqyshyn búzuda, qazaqtyng tól aitylym zandylyghyn búruda septigin tiygizbey qoymady.

Mine, jana әlipby de qabyldandy. Jana әlipbiyge sәikes jana emle de jasaldy. Jana emledegi basty erekshelik - shettildik sózderdi  qazaqtyng tól tiline sәikes iykemdep jazu  últtyq tilding ruhany betbúrysy bolyp tabylady.

Jana emle A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynda dayyndaldy. Qazaqtyn  tól sózderine qatysty emle erejeleri búghan deyingi 1957 jylghy erejelerge jәne akademik R.Syzdyqovanyng «Qazaq tili anyqtaghyshyna» negizdeldi. Osy eki qújatta kórsetilgen qazaq orfografiyasy tarihyndaghy emle zandylyqtary bazalyq norma dep tanyldy.  Emle erejeleri halyq ýshin, últ ýshin qajet. Sondyqtan halyqtyng pikirin de eskeru manyzdy. Osy túrghydan emledegi birqatar jana erejelerdi halyq talqysyna salyp, kópshilikting pikirin bilu ýshin «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghy birneshe ret synama ótkizdi. Emle avtorlarynyng biri, emleshilerding ghylymy jetekshisi professor  Núrgeldi Uәly jana emleni týzude qanday mýddeler kózdelgenin aiqyndap kórsetti: «Jana qazaq orfografiyasynyng negizgi erejelerining últtyq tilding erekshelikteri men zandylyqtaryna sәikes boluy kózdeldi; tәjiriybede synnan ótip, dәstýrge ainalghan bazalyq normalary saqtalyndy; tehnikalyq jaqtan qazaq orfografiyasynyng qoldanugha ontayly, mobilidi, jinaqy boluy eskerildi; halyq tilining dybystyq qor әleuetining kenirek qamtyla týsu talaby boldy; jahandanu ýrdisinde jazu-syzudyng últtyq sipatynyng saqtalyp, kosmopolittik әsirelikke úshyramauy kózdeldi» [1].

Sonymen latyn grafikaly әlipbiyge negizdelgen qazaq jazuynda qanday jana betbúrystar bar?  Eng basty ózgeris - shettildik sózderding qazaq tiline iykemdelip jazyluy.  Jana әlipbiyding ózi shettildik sózderdi «syndyryp» jazugha  negiz bolyp otyr. Sebebi jana әlipbiydegi yo, e, yu, ya, s, sh, i, siyaqty kirill әripter joq.  Al  joq әripterding dybystyq  qyzmetin tól dybystar emin-erkin atqara alatynyn jana emledegi jana erejelerden  kórip bildik, týsindik. Demek, jana emlede janasha betbúrys shettildik sózderdi jazuda airyqsha bayqalady eken. Degenmen, shettildik sózderdi iykemdep jazuda halyqtyng jazu praktikasy da eskerilui tiyis. Ony emle avtorlardyng biri, til janashyry Anar Fazyljanovanyng  myna pikirinen angharugha bolady: «Ózge tilden engen sózderdi tilimizding dybystyq ereksheligine iykemdep jazu últtyq jazugha әkeledi. Alayda alghashqy aralyq kezende jana jazugha júrtshylyqtyng sanasy transformasiyalanyp jatqan kezde shetten engen sózderdi qazaqshalaugha saqtyqpen qarau qajet» [2]. Áriyne, asfalit sózin әspәlt dep týbegeyli iykemdep jazugha da bolar edi. Biraq túrpaty mýlde tanylmay ketetin bolsa, «búl qay sóz edi?» dep janylysuymyz da ghajap emes. Sondyqtan jana emlede tek jinishkelik belgisine qatysty ózgeris  asfәlt (asfált) kórinis tapqan.

Rubli, dubli, ansambli siyaqty juan dauystyly sózderdegi jinishkelik belgisin alyp tastaghanda rubl, dubl, ansambl bolyp juan estilui, aitylymda qúlaqqa jaghymsyz ekenin bayqap otyrsyzdar. Osy qalpynda jinishkelik belgisin alyp tastap jazayyq degen úsynystar da boldy. Eger solay jasaytyn bolsaq, bara-bara rubyl, dubyl, ansambyl dep jazyluy da bek mýmkin edi. Sondyqtan jinishkelik belgisining dybystyq qyzmetin tól tilimizdegi dauystylar atqardy. Demek, rublidi - rýbl (rúbl), dublidi - dýbl (dúbl), ansamblidi - ansәmbl (ansámbl)  dep   jazugha jana betbúrys jasaldy.

Sonymen qatar, geminat dybystary (bir dybystyq qatar jazyluy) bar shettildik sózderdi sol qalpynda ózgertpesten jazugha daghdylanu ýrdisi halyqaralyq terminderdi týpnúsqa tilindegi jazylu ýlgisimen ala salu әdetinen payda bolghan. Mysaly dissertasiya sózindegi qatar túrghan bir s-ny aitpasaq ta maghynasyn týsinemiz. Demek diysertasiya (dısertasia) dep te jazugha bolady.  Sol siyaqty grammatika sózindegi m-nyng da artyq ekenin ishtey bilemiz, sebebi búl sózde bir ghana m-ny estiymiz әri aitamyz. Solay jazsaq ta maghyna ózgermeydi. Mysaly, gramatika (gramatıka). Jana emlege maghynasyna núqsan kelmeytin jaghdayda geminat dybystardyng biri týsirilip jazylatyny turaly arnayy ereje engizildi. Endeshe artyq dybystardy jazbay, tildi yqshamdaugha jana betbúrys jasalghany bayqalady: asonans, ımıgrant, programıs, mamologıa, sımetrıa, amıak,  kolej, sılabýs, koloıd,bılıard, brýselóz, talı, kotej, atestat; efekt, koefısent; akord, akredıtasıa, hokeı.

Býgingi kýnge deyin g dybysymen ayaqtalatyn shettildik sózderderge qosymsha jalghau orfogrammasy qiyndyq tudyryp kelgeni barshamyzgha belgili.  G - jinishke aitylatyn dauyssyz dybys bolghandyqtan, ózinen keyin  jinishke qosymsha qajet etetin tabighy zandylyghy bar. Qazaq tilinde g dybysymen keletin sózderding barlyghy jinishke dauystylarmen kelgen sózder ekeni de búghan dәlel (gýl, guil, gýril, t.b). Osyghan oray , og- pen ayaqtalatyn shettildik sózderge jinishke qosymsha jalghap keldik (pedagogi, pedagogter).  Biraq jalpyhalyqtyq qoldanysta juan qosymsha jalghau (filology, filologtar) ýrdisi basym týsti. Ng әripter tirkesimen ayaqtalatyn shettildik sózderge qosymsha jalghaghanda  i dәneker dybysyn qosyp jazamyz (mitingisi, mitingige). Dәneker dybysty qosyp jazugha daghdylanu ýrdisi týbegeyli qalyptaspady. Sebebi mitingke, mitingtin dep qosymshany tikeley jalghau jazuda  jaryspaly qoldanylyp jýr. Bayqaghanymyzday, ýsh dauyssyzdyng qatar jazyluy týbinde bir dauyssyzdyng jútyluyna aparyp soghar edi.  Orfografiyadaghy osynday qiyndyqtardy joyyp, birizdi jazu jýiesin qalpyna keltiru maqsatynda jana emlede janasha jazu betbúrystary kórinis tapty.   Mysaly, ng әripter tirkesimen ayaqtalatyn shettildik sózderdegi ng-nyng ornyna  n әrpi jazylatyn boldy: bouling emes bouliyn (boýlıń), brifing emes, brifing ( brıfıń)  reyting emes reyting (reıtıń).  Osylay jazylghanda qosymsha da eshbir dәneker dybyssyz-aq tikeley jalghana beredi eken.  Demek, búghan deyingi orfografiyalyq qiyndyqtar joyylady degen sóz.

Bayqap otyrghanymyzday, jana emledegi jana betbúrystar últtyq jazudyng jana ýlgilerin úsynugha, qayta janghyrtugha, naqtyraq aitqanda qazaq tilining tól zandylyghyna iykemdeu ýrdisine baghyttalghan.  Búl - jazu tarihyndaghy ruhany jetistigimiz.

 

Paydalanylghan әdebiyetter

  1. Uәly Núrgeldimen súhbat // Jana emle: úsynys, pikir. Ana tili 8 qyrkýiek 2018j.
  2. Fazyljanova A. Latyngha kóshude últtyq erekshelik saqtaluy kerek // Ayqyn. 28 tamyz 2018j

Aygýl Ámirbekova, Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Últtyq komissiya janynan qúrylghan Orfografiyalyq toptyng mýshesi

Abai.kz

 

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1519
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3300
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5901