nemese Hristian mýriyti Petr men Pavel әli aramyzda jýr, al qazaq qalasy... Osy taqyryptyng betin ashar aldynda oidan ketpes bir hikayadan bastaudy jón kórdim. Sebebi tirlikting kelensiz tәjriybesi tagha da qaytalanbasa eken degen oidamyn. Ótkennen ýirenbesek - keleshekte sol mandayymyzgha tiyedi. Týiin sóz osy.
Kezinde keshe ghana tәuelsizdik alghan Elimizding bolashaghy, jana astananyng halqymyzdyng taghdyryndaghy alar orny tolghandyrmay qoymady. Jaqsy oilardy ýmit jeteleydi. Tileuimiz - jana astana qútty bolyp, halqymyzgha keltirer jaqsylghy mol bolsyn degen oida edik. 1992 jyly Selinograd qalasyna Aqmola degen ejelgi atauy qaytaryldy. 1997 jyly Aqmola qalasy Elimizding astanasy bolyp jariyalandy. Sol kýnnen bastap Aqmola elimizding astanasyna layyq atau ma, ony jaqsy yrymdargha balay alamyz ba? - degen saualdar kónilimizdi alandatty.

nemese Hristian mýriyti Petr men Pavel әli aramyzda jýr, al qazaq qalasy... Osy taqyryptyng betin ashar aldynda oidan ketpes bir hikayadan bastaudy jón kórdim. Sebebi tirlikting kelensiz tәjriybesi tagha da qaytalanbasa eken degen oidamyn. Ótkennen ýirenbesek - keleshekte sol mandayymyzgha tiyedi. Týiin sóz osy.
Kezinde keshe ghana tәuelsizdik alghan Elimizding bolashaghy, jana astananyng halqymyzdyng taghdyryndaghy alar orny tolghandyrmay qoymady. Jaqsy oilardy ýmit jeteleydi. Tileuimiz - jana astana qútty bolyp, halqymyzgha keltirer jaqsylghy mol bolsyn degen oida edik. 1992 jyly Selinograd qalasyna Aqmola degen ejelgi atauy qaytaryldy. 1997 jyly Aqmola qalasy Elimizding astanasy bolyp jariyalandy. Sol kýnnen bastap Aqmola elimizding astanasyna layyq atau ma, ony jaqsy yrymdargha balay alamyz ba? - degen saualdar kónilimizdi alandatty.

Shet memleketterining elimizding astanasyna aghylghan resmy - beyresmy toptary arasyndaghylar astananyng atynyng mәnin, audarmasyn súrap bilse, ne jauap berermiz degen oy mazalady. Sol sebepti qalanyng atyn mindetti týrde ózgertu kerektigi turaly negizdelgen úsynys - maqala jazyp, respublikalyq basylymdargha úsyndym...Mazmúny qysqasha mynaday. Tarihy mysal: 1961 jyly Kenester Odaghynyng birinshi basshysy Nikita Hrushev Aqmolanyng atyn «Selinograd» dep ózgertuine onay sebep bolghan qalanyng oryssha audarmasy «Belaya mogila» ekenin júrt biledi. Al Elimiz tәuelsizdik alyp, qalanyng Aqmola aty qaytarylghan tústa Reyseyding 1 -shi telearnasynan beriletin «Pole chudes» (ghajayyp alan) baghdarlamasyn jýrgizetin belgili shoumen Leonid Yakubovich Aqmoladan kelgen jas orys biykeshten qalanyng audarmasyn súrap alyp, mysqylday múrtynan kýlip: «Znachiyt, dobro pojalovati v beluiy mogilu» (Sonymen, aq molagha hosh kelipsiz?) degen sózderin auqymy keng Resey telearnasynan shartarapqa jayghanyn kelemej retinde qabyldamasqa laj bolmady. Áriyne jana astananyng atyn osynday ajua, pasyq kýlkiden aryltu ýshin astanagha layyqty at qoy kerek edi. Japandaghy jalpaq dalamyzdaghy halyqymyz tarihy manyzdy sharualardyng basynda jýrgen azamattarymyzdyng tereng oilylyghyna, bilgirligine qashanda kәmil senedi. Biraq keyde ýmitteri aqtalmay, olqylyqtargha jol berilip qalady. Sonyng bir aighaghy astana atynyng hiqayasy. Osy jiberilgen kemistikti týzetu eshkimning oiyna kelmegen siyaqty. Sondyqtan oilarymdy negizdep, astananyng atynyng keleshegimizge asa manyzdylyghyn, ýlken ýmitke toly mazmúnynyn, qasiyetti úghymdarmen órbitip, estigen qúlaqqa jaghymdy, tilge oralymdy boluyn kózdey kele - astananyng atyn «Aqmol-Ata» dep ataudy oryndy degen tújyrymgha toqtalghan edim. Birinshiden - ýirenshikti Aqmola atynyng negizi saqtalady. Ekinshiden - janartylghan qasiyetti ýlken de tereng úghym tuady. «Aqmol» degen sóztirkes jaqsylyghy úshan teniz degen úghym beretini halyqqa ayan. «Alla aq jaghynda» dep te beker aitylmaydy. Ýshinshiden - qazaqy qasiyetti «Ata» degen qasterli úghym qosylyp, jalpy qalanyng atynyng mәn-maghanasy biyikteydi. Shyn manyzdy, asa biyik oidy jetkizerde halyq «atam qazaq aitqanday» dep bastaytyny jaydan-jәy emes. «Ata» degen sózding maghanasy qazaqy tamyry topraghymyzgha tereng taraghan qasiyetti úly úghym - El, júrt, halyq degen týsiniktermen sabaqtasyp jatyr. Bekerge qazaq «Atameken», «Atamúra», «Ataqonys» dep atamaydy. Qay jaghynan alsanyz da «Aqmol-Ata» astanamyzdyng atyna layyq, halqymyzgha múra retinde qalatyn mәndi dýniye. Astananyng atyn túraqty Aqmol - Ata dep ózgertuge halqymyz zeyin qoyyp, qabyldap, biyliktegiler ony qoldauy jón dep oilaymyn. Óitkeni qazirgi elimizding astanasy Astana degen atau, qazaqy taqyrypty mәn-maghanaly sóz tabylmaghanday oy tughyzyp, sananyng logikasyna ýilesimsiz bolyp túr. Osy jalang ataudy jýzege asyrudaghy jaramsaqtardyng týpkilikti ne oidy kózdegenderi halyqqa peshenesinen belgili bolghan. Biraq 2010 jyly Elbasy olardyng oilaryn qúptamaghanyn halyq estidi.
Al endi on bes jylday búryn jazylghan úsynys-maqalanyng taghdyry ne boldy degen saual tusa, ony sol kezdegi «Egemen Qazaqstan» gazetining bas redaktory Uәlihan Qalijanovqa úsynghanymda: «Búl taqyryp jabylghan. Preziydentimiz astananyng Aqmola aty sol kýiinde qalady, ózgertilmeydi degen» dep jauap berip edi. Odan maqalamdy sol kezdegi «Aqiqat» jurnalynyng bas redaktory Ahat Jaqsybaevqa, «Týrkistan» gazetining bas redaktory Qaltay Múhamedjanovqa úsynyp, ókinishke oray estigen jauabym aitylghandaghyday boldy. «Elge kýlki, júrtqa masqara» bolamyz ghoy degenime eshkim ilanbady. Yrymgha jaman ghoy degenime de eshkim kónbedi. Sonymen dausym shyqpay, maqala jariyalanbay, úsynysym jýzege aspay qaldy. Biraq bir jyl ótpey elimizding astanasy Aqmola qalasynyng ataluy Astana bolyp ózgerdi ghoy. Keyinirek kezdesken sayyn Uәkeng sol kýngi aghattyghyn týsingendey keyip bildirip jýrdi. Biraq sol taqyryp jabuly kýiinde qaldy. Átten, elimizding iygiligine dep yrmdalghan úsynys ókinishke qaray halyqtyng nazaryna ilikpey, biylikting kәperinen kalys qaldy. Áli kýnge deyin ókinishi ketpeydi. Biraq, «eshten kesh jaqsy» - «iygilikting erte-keshi joq» degendey - ýmittemin.
Orayy kelgende aita ketetin jayt, «Ata» degen qasiyetti sóz talay ózgertilip jatqan jer-su, auyl-qala attarynan mýldem kezdespey ketti. Tek oigha oralatyny Balqash qalasynyng soltýstik - batys jaghyndaghy, alystan múnarlana kókshildene kórinetin Bektau-Ata tauy ghana. Basqa eske týsetin ataular joqtyng qasy. Áriyne, qynjynarlyq jaghday.
Al endi orystildiler búrynghy astanamyzdy Alma-Ata degendermen alysatyndar da kezdesedi. Tipti bireuler sotqa berip osynday ataudy baspa betterinde tejeu saldyrghan. Týsiniksiz, sondaghylary Ata degen qasiyetti sózdi joqqa shygharu ma? Men tipti Almatyny Alma-Ata dep óz tarapymnan qazaqsha aitqandy jón kóremin. Meni eshkim sotqa bermeytin shyghar. Kerisinshe mysaldar. Biz Rossiyanyng ornyna - Resey, Moskvanyng ornyna - Mәskeu demeymiz be? Taghysyn taghylary. Orystildiler de bizdi sotqa berui kerek pe? Ár halyqtyng tilining zandylyqtary men ózindik qalyptasqan ereksheklikteri bar, til solardyng talabyna sayady. Sondyqtan olar da, biz de atalghan jaghdaylargha týsinistikpen qarauymyz kerek. Basqa jaghdayda keleke bolamyz.
Qashanda әdil bolsaq - tipti jauymyz da syilaydy, dúshpanymyz da iyiledi. Ár qúbylystyng óz zandylyghy, óz jóni bar. Orystargha Alma-Ata deuge tejeu salu jónsiz; tipti qazaqqa da olay jasaugha bol­maydy. Nege ol qalany Alma-Ata dep atamasqa? Sóztirkesti qúrap túrghan eki sózding qazaqy maghanasy da әdemi, tereng oigha syighylyqty bolyp túr emes pe?!
Al, aghayyn, endi keleshekke kóz jýgirtip, boljam jasap kóreyik. Sana men saltqa negizdelgen, ýmit pen iygilikke balanghan úsynystar jasayyq.
Osydan birer jyl búryn qúlaghymyz shalghany Mahmatov atty qaltasyn aqsha kergen kәsipkerding úsynysy boyynsha Jambyl qalasy Taraz qalasyna ózgertilipti. Taraz degen sózding mәni nede? Qanday qúndylyqtardy aishyqtap túr? Mahmatovtyng oiy boyynsha - bazar zamany keldi, onyng basty aspaby tarazygha bas úru ma?! Al sonda basqa qazaqy qúndylyqtar qayda? Bizding oiymyzsha, búl aghattyq sheshim shyghystyng Gomeri atanghan úly Jambyl atamyzdyng atyna, aruyghyna jasalghan kiyamet emes pe? Onymen qosa - kiyeli Qarahan aruaghyna qiyamet emes pe? Sózsiz ýlken qiyamet. Sondyqtan eki әulie babamyzdyng jәne sol tónirekte jatqan aruaqtardyng sauaby tii ýshin qalagha kiyeli «Áulie -Ata» degen әu bastaghy atyn qaytaru abzal bolar edi. Áuliye-Ata - qanday qazaqy qasiyetti tamasha atau! Búl atau kóne tarihy bolmysy túnyp túrghan biyik týsinik. Búl - tarihymyzdyng tamyry terende ekenin dәleldeytin, kiyeli Elimizdi pash etip túrghan atau. Sheshimimizdi sozbayyq, aghayyn. Uaqyt úshqyr - qas qaqqansha dýnie ózgerip sala beredi. Osyny jasamasa - әruaqtardyng kiyesi tiyer dep oilau kerek. Al Mahmatov haqynda: oghan «pәle» jabysyp, sotty boldy degen aqparat gazetter betinde jazyldy. Aruaq jibermeydi dep osyndayda aitylady.
Endi oblys ortalyghy Qyzyl-Ordany alayyq. Erteden tarihy ýilesimdi Aqmeshit degen qastarli aty Reseydegi qazan tónkerisinen keyin biylikti qyzyldar aluyna baylanysty Elimizding astanasyn «bolisheviktetu» maqsatynda «el ishi qyzyldary» Qyzyl - Orda dep auystyrghan. Olay dep topshalap otyrghanymyz búghan orystar qatysty emes, óitkeni «orda» degen sóz olar ýshin týrpidey - ghasyrlar boyy qasiret kórgen qyrghyn monghol shapqynshylghyn esterine týsiredi. Bir qyzyghy, qalanyng aty mongholdar kelse - Kók - orda, qyzyldar kelse - Qyzyl - Orda, qytaylar kelse - Hanisu -Orda bola ma? Orda degen sózding orystargha jaghymsyzdyghynan astananyng Qyzyl - Ordadan Almatygha auysu sebepterining biri retinde Mәskeu atalghanday sheshim qabyldaghan. Kezinde belgili alashordalyqtar da «orda» tirkesinen zardap shekkeni sózsiz. Bizde qazir «orda» degen sózdi qoldanu keng etek alyp ketken. Biraq ony janghyrtu ýlken últ mýddesi sayasatymen sighylyqty kelmeydi. Ol sóz ózimizge de monghol shapqynshylyghymen, qyrghynymen baylanysty jaghymsyz oilar tughyzady. Sonymen qatar, әkelerimiz qatysqan Úly Otan soghysy úrany bolghan «Svyashennaya voyna» (qasiyetti soghys) әnining shumaqtarynda fashister «proklyataya orda» (qarghys atqan orda) degen tirkespen sipattalghan. Orystarda maqal bar: «Slovo iz pesny ne vykiyneshi» (Óleng sózin alyp tastay almaysyn). Osyghan say olardyng sanasyna tarihy tereng boylaghan monghol shapqynshylyghy, onyng ghasyrlar boyghy qasireti «orda» sózderine baylanysty bolghan týsinikti alyp tastay almaymyz. Osynday týsinik qytaylyqtarda da qalyptasqan. Bekerden - bekerge olar monghol joyqyn qalyng qoldaryn toqtatu ýshin ýsh myng shaqyrymgha sozylghan ghalamat enbekti talap etken qorghandy salmas edi. Mongholdy atajau retinde qarau týsinigi jahandaghy eki jaq býiirimizdegi alpauyt eki memleketting halyqtarynyng gendik jýiesin qúrap, sýiegine daryp, qanyna tereng singen týsinik. Onymen oinaugha bolmaydy. Sondyqtan monghol shapqynshylarynyng úrpaqtary ispettes bolugha tyrysu, olardyng shashbauyn kóteru eki alpamsaday memleketterding ( Resey men Qytay) arasyndaghy búghanasy jana qatayyp kele jatqan jas memleketimizding keleshegi ýshin qaterli. Ashyq aitsaq, Shynghyshan, Orda dey úrandata bersek olar bizdi ata jauynday nysanagha alyp birte-birte qúrtyp tynady. Ázirge ishterinen tynyp jýrgeni sózsiz. Ashyq aqiqat osy.
Sondyqtan qazaqy kóne tarihy­myzdyng betterin ashyp, janartqanda shapqynshylardyn, basqynshylardyn, otarshylardyng qaldyrghan belgilerin әspetteuimiz negizsiz jәne qauipti. Biz qazaqy óz erekshelikterimizdi dәriptep, ozyq jetistikterimizdi biyiktetip kórsetuimiz kerek. Biz qazaqy jaghymdy sipatymyzdy somdauymyz kerek.
Al endi patshalyq Resey otarshyldarynan bizge jaghymsyz «eskertkish» bolyp qalghan Petropavlovsk, Pavlodar men qosa taghy jýzdegen eldi mekenderding ataulary әriyne ózgertilui kerek. Petropavlovsk qalasynyng atyn qúrap túrghan Petr men Pavel hristiandar dinining alghashqy uaghyzdaushy-taratushylary, keyinde hristiyandar olardy әuliyeler retinde tanyp qabyldaghan. Qúlaqqaghys retinde, Petr bolsa ózi bas iygen ústazy Iisus Hristosty ( Isa payghambar ) syrtynan ýsh ret satqan. Pavlodar qalasynyng aty Resey patshasynyng úly Pavelding tuu qúrmetine atalghan. Birinshiden - búl attar kezindegi Resey imperialiyzimining belgisi retinde bizding jerimizdi, halqymyzdy qorlap túr. Ekinshiden - bizding memleket diny memleket emes. Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 1 babynyng 1 tarmaghynda bylay dep atap kórsetilgen: «Qazaqstan Respublikasy ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyrdy» delingen. «Zayyrly memleket» degen týsinik diny mekemeler men din ústau memleketten bólek degen sóz. Memleket eshqanday dindi mindettemeydi, sondyqtan әrkim ar-ojdan bostandyghyna qúqyly. Diny senimdi ústaudy ne ústamaudy memleket azamaty ózi sheshedi. Dýniyejýzi zayyrly ozyq órkeniyetti memleketteri sekulyarizm sayasatyn - qoghamnyng jәne jeke adamnyng dinning tikeley yqpalynan aryluy sayasatyn ústanady. Sondyqtan elimizde hristiyan dinin uaghyzdaushylargha ashyqtan - ashyq mýmkindik berip, elimizdegi oblysymyzdyng ortalyghy atauyn búrynghyday qaldyru Atazangha qayshy, sanagha siyspaytyn qúbylys.
Búl ataular Resey otarshyldyq sayasatynyng qaldyghy, eskining sarqynshaghy retinde aiqyn kórinip túrsa da, elimizde 70 jylday ýstemdik qúrghan kommunistik iydeologiyanyng úranynyng biri bolghan dinge, patshalyq qúrylymgha qarsy ashyq soghysy qyzu jýrgen uaqyttyng ózinde de ekijýzdilik sayasat etek alghandyghynyng anyq dәleli. Mәskeu kózqarasy boyynsha búl ataular әiteuir oryssha ghoy, orystyng ýstemdiligin bildirip túr ghoy - sondyqtan ózgertilmesin degen súrqiyalyq oidy ústanghan. Kenes kenistiginde myndaghan eldi mekenderding ataulary onay ózgertilip, kommunistik sipat pen mazmún alyp jatsa da ( mysalgha, Petrograd-Leningrad, Sarisyn-Stalingrad, Ekaterinburg-Sverdlovsk, Lugansk-Voroshilovgrad dep auysqan myndaghan ataulardy keltiruge bolady - osy zamanda búl kerisinshe sipat alghan) búrynghy patshalyq otarshyldyq sayasattyng jalghasy bolyp otyrghan Petropavlovsk, Pavlodar, Usti-Kamenogorsk qalalary ataularynyng ónin ózgertpegen. Qanday zymiyalyq әdiletsizdik sayasat.
Imperialistik sayasatqa ekijýzdilik qashanda ajyramas tәn sipat. Osyghan oray bir mysal. Kezinde AQSh-tyng Preziydenti Franklin Ruzvelit nikaraguanyng qanypezer diktatory turaly bylay depti: «Samosa әriyne shekten shyqqan jauyz, biraq ol bizding jauyz». Sondyqtan ol halqynyng qanyn suday aghyza bersin, biz demokratiyanyng tuyn qansha jalaulatsaq ta, kózimizdi júmghanymyz jón degeni. Týsindirudi qajet etpeytin aqiqat.
Sol imperialistik zúlym sayasattyng jalghasy bolghan stalinizm sayasatynyng qúrbany, qazaqtyng Abaydan keyingi úly aqyny bolyp tanylghan, elimizding sholpanday jarqyraghan asa ardaqty adal perzenti Maghjan Júmabaevty qayta tiriltkenimen ispettes, bizge aruaghynyng sauaby tiii ýshin - Petropavlovsk qalasyn «Maghjanqala» dep atau әlide zәru bolyp jýrgen shynayy әdilettilikti tәuelsiz otanymyzda shynayy ornyqtyru dep týsinuimiz kerek. Al endi auyzgha alynyp jýrgen eskishe núsqasy - mәndik týsinigi shamaly Qyzyljar dep atap koydyng jóni joq. Pavlodardy ( onda ertede qazaqtyng kóne qalasy Qimaq ornalasqan ) Resey patshalyghynyng otarshyldyq sayasatynyng zardabyn kórgen, azattyqqa shaqyrghan aqyn, auyz әdebiyetimizding mol qoryn jinap, saqtap qalghan foliklorist Mәshhýr Jýsip atamyzdyng atymen - «Jýsipqala» dep ataghan jón dep oilaymyn. Usti-Kamenogorsk qalasyn halqymyzdyng úly aqynyna arnap - «Abayqala» dep ataghan jón. Osy úsynystardy aqjýrek halqymyz qoldaydy degen ýmittemin. Al endigi kezekti ýlken isting basynda bolatyn kókireginde búrqanghan namysy bar biyliktilerge bereyik.
Naqypbek Sәduaqasov,
zanger

«Jas qazaq ýni» gazeti