Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4055 0 pikir 25 Sәuir, 2011 saghat 06:55

Bauyrjan Momyshúly: «Orysqa ózdering qosyla berinder»

Baqytjan Bauyrjanúly:

- Zamanynyng anyzy bolghan, býginde namys pen qayrattyng ólshemine ainalghan Bauyrjan Momyshúlynyng alghan tәlimi, óz úrpaghyna bergen ónegesi qanday? Aduyndy polkovnik súr shiynelin sheshkende qanday adam edi? Qansha aitylsa da júrtshylyqty sýisindiruden talmaytyn Baukeng turaly biz de «Kitap jәne keyipker» aidarynda sóz qozghaudy jón kórdik. Ángimemizding arqauy - «Úshqan úya» romany. Ótken kýnder estelikterin paraqtap, әke jayly tolghanghan - batyr-jazushynyng úly Baqytjan Momyshúly.

Kenes ýkimeti kezinde kitap shygharu bir azap edi ghoy. Ákemning «Úshqan úyasy» da biraz uaqyt qoljazba kýiinde sýrlenip jatyp qaldy. Tek Reseyding Kaliningradynda jaryq kórgennen keyin baryp Qazaqstanda tasqa basyldy. Ákem keyin jazushy Tútqabay Imanbekovpen birigip qazaqshagha audardy. Ýstinen qosyp, tolyqtyrdy. «Úshqan úya» jazylghanda da, qazaqshagha audarylghanda da әkemning janynda bolghan joqpyn.

Baqytjan Bauyrjanúly:

- Zamanynyng anyzy bolghan, býginde namys pen qayrattyng ólshemine ainalghan Bauyrjan Momyshúlynyng alghan tәlimi, óz úrpaghyna bergen ónegesi qanday? Aduyndy polkovnik súr shiynelin sheshkende qanday adam edi? Qansha aitylsa da júrtshylyqty sýisindiruden talmaytyn Baukeng turaly biz de «Kitap jәne keyipker» aidarynda sóz qozghaudy jón kórdik. Ángimemizding arqauy - «Úshqan úya» romany. Ótken kýnder estelikterin paraqtap, әke jayly tolghanghan - batyr-jazushynyng úly Baqytjan Momyshúly.

Kenes ýkimeti kezinde kitap shygharu bir azap edi ghoy. Ákemning «Úshqan úyasy» da biraz uaqyt qoljazba kýiinde sýrlenip jatyp qaldy. Tek Reseyding Kaliningradynda jaryq kórgennen keyin baryp Qazaqstanda tasqa basyldy. Ákem keyin jazushy Tútqabay Imanbekovpen birigip qazaqshagha audardy. Ýstinen qosyp, tolyqtyrdy. «Úshqan úya» jazylghanda da, qazaqshagha audarylghanda da әkemning janynda bolghan joqpyn.

Ákem búl shygharmasynda ózining bala kýngi ómirin, basynan ótken oqighalaryn әngimeleydi. Biraq kórgen-bilgenin tize bermey, bolashaq batyr Bauyrjangha berilgen tәrbiyeni tanytatyn, taghylymgha toly epizodtardy bayandaydy. Babam Imashtyng әkeme bergen batasy, әjemning aitatyn ertegileri, atam Momyshtyng turashyldyghy, Aqqúl, tete shaldar siyaqty aqsaqaldardyng kósheliligi, Momynqúl atamnyng batyrlyghy... búnyng bәri tektilikting kórinisindey edi. El arasyndaghy daudyng eski jolmen sheshilgenin, kókpar oiynynyng qalay ótetinin, besik jyrynyng ýlgilerin, qyz ben jigit aitysynyng ýzindilerin tәptishtey jazady. «Partiya, partiya» dep dilinen aiyrylyp bara jatqan últynyng qúndylyqtaryn qaghazgha bir týsirip qoyayyn degen boluy kerek.

Momynqúl atam men tughanda kelip, besikte jatqanymda emirenip, bata berip ketken eken. Artynan qaytys bolypty. Ol kisining shulatyp jýrip ýilengen ýsh әielinen eki úl, bir qyzy bar. Bir úly, Ábdilda kókem, maydanda bolghan kisi. Óte adal, taza adam edi marqúm. Soghystan keyin partorg bolghan, kolhoz basqarghan. Biraq ómir boyy bir palito, bir etikpen ótti. Dýnie jinap kórgen emes. Ákem qatty syilaytyn. Soghys kezinde әkeme úrysta jýrgen aghayyn-tuys hat jazady eken. Qauipsizdeu jerge auystyr, kómektes deytin bolsa kerek. Sol kezde onday ótinish aitpaghan jalghyz adam - sol Ábdilda kókem eken.

Ýbian apamnyng ýiine bala kezimde baryp túratynmyn. Ol kisi túratyn auyl Diqan auyly dep atalghan. Kishkentay kezimde bir barghanymda meni múrajaygha apardy. Aralap jýrip kiymeshek kiygen, qart ananyng eksponatyn kórdim. Sol esimde qalyp qoyypty. Sodan ýige barsam әlgi múrajaydaghy eksponat Ýbian apamnan ainymaydy eken. «Mynau muzeydegi apa ghoy» dep, ózimning balang qorytyndymdy jasappyn. Sodan keyin Ýbian apamdy «Muzey apa» dep kettik. Al ol kisining kýieui Aibay jezdemdi kórgen joqpyn. Erterekteu qaytys bolypty.

Áliman apam maghan jaqyndau, ózi kýldirgileu kisi bolatyn. Bazardan kelip, «Muzey apanyn» ózine qalay úrysqanyn keltirip, bәrimizdi kýldirgeni bar. Keyin, ýlkeygende Tarazda túrdy. Bir kýni ýige qonyrau shalsyn. Ol kezde qala әkimi Tshanov degen azamat edi, sol kisige búiymtayy bolyp, sony maghan aitqyzbaqshy eken. «Áy, sen Jdanovqa aitshy!», - deydi. Men basynda týsinbey: «Jdanov bayaghyda sýiegi qurap qalghan adam ghoy» desem: «Ne dep otyrsyng ózin, әlgi bizding gibernәtrdi aityp otyrmyn», - deydi. Sonday kisi edi marqúm.

Shygharmada aitylatyn Gancharovtar otbasynyng úrpaghyn byltyr әkemning 100 jyldyq mereytoyynda kórdim. Ivan Gancharov dep tanystyrdy ózin. Bala-shaghasy bar, ózderi ósip-ónip jatyr eken.

Shygharmada aitylghanday, әkemdi Momynqúl atam shoqynyp ketesing dep, әuelde orystyng oquyna jibermey qoyghan. Sóitip, alghashqyda әkem moldadan hat tanyghan. Kenes ýkimeti túsynda moldalar turaly teris pikir qalyptasty. Sodan әli qútyla almay kelemiz. Bilim tek qana ghylymnan túrmaytyny anyq qoy. Ákemning moldadan alghan bilimi myqty edi. Moskva ýshin shayqasqan jauynger, dinsiz qoghamnyng ardaqty azamaty bola túra, Qúrandy oqyghan, hadisterdi tanyghan, Shyghys marjandaryn zerdelegen, diny әdebiyetterdi kóp qaraghan adam - auzynan Allasy týspeytin edi. Abaydy erekshe kóretin. «Qazirgi Abaydy bilem dep jýrgenderding 90 %-y mýlde dúrys týsinbeydi. Abaydy týsinu ýshin sopylardyng tilin bilu kerek», - degeni bar. Mysalgha, «Ayttym sәlem, qalamqas» degendegi «qas», yaghny «qash» sopylardyng tilinde Qúran degen sóz. Abaydyng jyl mezgili turaly ólenderi de gharyshtyq uaqyt zandylyghyna arnalghan. Eon, Kalika degen auyt ólshemderi bolady. Gete ólenderin «Bissimillәhiy-r-rahmaniyr-rahiym» dep bastaghanyn qazir júrt bile bermeydi», - dep, búryn men eshqay jerde estimegen әngimelerdi aitatyn. «Batystyng kóp ghalymdary ashqan fizikalyq zandardy alghashqyda Shyghystaghy islam ghúlamalarynan alghan», - deytin: «Einshteynning salystyrmalyq zany Haziret Innayat hannyng kitabynda bar». Osy siyaqty әngimelerdi ózining jaqyn, senimdi degen adamdaryna aityp otyratyn. «Úshqan úyada» Gancharovtardyng ýiine barghanda ikonalargha tesilip úzaq qaradym deytin jeri bar. Ony da tegin jazbaghan. Allagha serik qosu - kýnә ekenin esten shygharmaytyn әkemning ikonalar turaly oiy terende edi. Psihometriya deytin ghylym bar eken. Ol ghylymnyng mindeti - denelerding jadynda qalghan derekterdi oqu. Mysaly, bir zatqa neshe adam qaraghanyn anyqtaugha bolady eken. Sonda ikonalargha qarap tabynghan adamdardan, ony jaqsy kórip telmirgen kózderden bólingen energiyanyng әserinen adamnyng qolymen salynghan suretterding fizikalyq qúrylymy ózgerip, súlulanatyn kórinedi. Osynyng bәrin aita kelip әkem: «Alla- Taghala jaratqan nәrsening bәrinde jan bar», - dep otyrushy edi. Salt-dәstýrdi de óte qúrmetteytin. «Qazaqtyng dәstýri - salynghan iz, qalanyp bitken dәliz. Onymen jýrsek eshqashan adaspaymyz. Al odan aiyrylsaq, kýnimiz qiyn bolady. Din eshqashan da dәstýrge ziyanyn tiygizbeui kerek», - dep әriden oilaytyn. Kóripkeldik qasiyeti de bar edi. Birde auruhanada jatqanynda janyndaghy qariyany alyp ketuge úly keldi. Álgi qariyanyng kónil-kýii jaqsy bop kóringen bәrimizge. Ákem týnerip otyrdy da qariyanyng úlyna: «Dayyndala ber, әkeng býginnen qalmaydy», - desin. Ákesin ólimge kim qisyn, ana jigit renjip ketti. Sol týni qariya o dýniyelik bolypty. Tura sonday jaghday ekinshi ret qaytalandy. Ákem Ábdilda kókemning ýiinde otyrghanda Ýbian apamdy so kisining úly Saparbay ertip keledi. Ápkesin kórgen әkem amandasqannan keyin «Ýiine qayt, Saparbay dayyndalsyn», - deydi әmir etkendey. Sózine onsha sene qoymaghan әpkesi inisining aitqanyn istep, auylyna qaytady. Sóitip, tangha jaqyn dýnie salghan eken. Ózi әl ýstinde jatqan kezde de sol qasiyetin taghy bir tanytqany bar. Resey imperiyasyna qosylghanymyzgha pәlen jyl boldy dep, osynda toydyng qamy jasalyp jatyr edi. Sondaghy aitqany ghoy: «Orysqa qosylsandar, ózdering qosyla berinder, men ketemin», - dep. Artynsha ómirden ótti.

Mening orys mektebine barghanymdy oilap qamyghatyn. Bir kelgeninde anama: «Auyldyng osynda oqyp jatqan student balalaryn ýige jii shaqyryp túr. Baqytjan mektepte oryssha sóileydi eken, ýide bir mezgil qazaqsha sóilesin», - dep, tapsyrmasyn berip ketti. Ózim qúralpy balalar kanikulda Mәskeuge, Leningradqa, Qyrymgha ketip jatady. Men de barghym-aq keledi. Biraq әkem auylgha jiberetin. Ishtey renjip jýrushi edim. Biraq qazir quanamyn. Allagha shýkir, sonyng arqasynda óz últyma ógey bolyp qalmadym. Sonshalyqty sheshen bolmasam da, oiymdy jetkizip, erkin әngimelese alamyn. Qanshama qúrbylarym qazaqshasynyng aqsaqtyghynan azap shegip jýr.

Jalpy, jas kezimde әkeme kóp renjigen adammyn. Bala kezimde janymda bolmady. Áskerde jýrdi, Reseyde boldy. Anda-sanda bir keledi. Sol ýshin meni tastap ketting dep aiyptadym. Biraq keyin onym qate ekenin týsindim. Key adamdardy «segiz qyrly, bir syrly» dep jatady. Al әkemning qyry segizden de kóp edi. Ol kisini týsinu mýmkin emes. Kim biledi, әkem de maghan renjip ketken shyghar. Qay әke balasyna riza bolushy edi. Dostarynyng aituynsha, ókinetin de kezderi bolypty. Dmitriy Sneginning jazghandaryna qarasaq, әkem otbasynyng jyluyn ansap, mening apamdy saghynady eken. Endi, ol - әke, men - bala. Ákemning ómirin talqylau mening enshimdegi nәrse emes.

Qazir әkem turaly әrtýrli әngimeler aitylyp jatady. Mynauyng oidan shygharylghan desen, «Sen ne bilesin?», - dep, ózine tiysedi. Keyde tipti, kýlking keledi. Áyteuir halyqtyng mahabbaty ghoy deymiz de qoyamyz. Qúday sodan aiyrmasyn.

Jazyp alghan

Arman ÁLMENBET

«Qazaq әdebiyeti» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5576