Jeltoqsannyng birdemesinshi júldyzy...  Aty men anyqtamasy birdey qaladaghy shuaqty da keng kabiynette  osy joldardy jazyp otyrmyn.  Bas shahardyng bir ereksheligi (artyqshylyghy da) osy: túratyn pәtering de, qyzmet isteytin kenseng de (әdette) jyp-jyly. Syrtta Saryarqanyng әdemi yzghary kýshine enip kele jatqany bayqalady. Qala kóshelerin qar basyp jatyr. Múndayda, dýnie qozghalyp bara jatsa da, onayshylyqpen qozghalghyng kelmeydi. Dәl osy sәtte (eger bireu)  sýiikti, super aqyndarymyzdyng biri «Kisige tabyn, el endi» atty jana poemasyn, kóshening qaq  ortasynda (fonogrammasyz) oqyp jatyr dese de, ornymnan óre týregeluim eki talay edi. Óitkeni, men de  basqa qazaqtar siyaqty jalqaumyn, tabighatym jylyny qalaytyndyqtan suyqty onsha únatpaymyn  jәne t.b. IYә, aqtalugha sebepti ýiip-tógip tauyp alamyz. Al, biraq, el basyna kýn tusa ne ister edik?  Qalghan-qútqan (eki-ýsh ghasyr boyy úiyqtap jatqan) namysty qorghau kerek bolsa she?

Jeltoqsannyng birdemesinshi júldyzy...  Aty men anyqtamasy birdey qaladaghy shuaqty da keng kabiynette  osy joldardy jazyp otyrmyn.  Bas shahardyng bir ereksheligi (artyqshylyghy da) osy: túratyn pәtering de, qyzmet isteytin kenseng de (әdette) jyp-jyly. Syrtta Saryarqanyng әdemi yzghary kýshine enip kele jatqany bayqalady. Qala kóshelerin qar basyp jatyr. Múndayda, dýnie qozghalyp bara jatsa da, onayshylyqpen qozghalghyng kelmeydi. Dәl osy sәtte (eger bireu)  sýiikti, super aqyndarymyzdyng biri «Kisige tabyn, el endi» atty jana poemasyn, kóshening qaq  ortasynda (fonogrammasyz) oqyp jatyr dese de, ornymnan óre týregeluim eki talay edi. Óitkeni, men de  basqa qazaqtar siyaqty jalqaumyn, tabighatym jylyny qalaytyndyqtan suyqty onsha únatpaymyn  jәne t.b. IYә, aqtalugha sebepti ýiip-tógip tauyp alamyz. Al, biraq, el basyna kýn tusa ne ister edik?  Qalghan-qútqan (eki-ýsh ghasyr boyy úiyqtap jatqan) namysty qorghau kerek bolsa she?

1986-daghy jeltoqsan aiynda aty-shuly Almaty oqighasynyng boluy kezdeysoq emes, zandy  qúbylys. Namysy shekteusiz taptalyp, kókiregi barynsha  janshylyp, últtyq bolmysyn joghaltyp bara jatqan halyqqa, jaqsylap túryp bir silkinip alu әbden qajet edi.  NAMYSSYZDYQ!  Jaybaraqat halyqtyng «jalyn atqan qayghysy sol bolatyn». Dýr silkinuge sebep tabyldy, halyq dýr silkindi. Biraq, bir silkindi de (halyq qalaulylarynyng qazirgi kónil-kýii sekildi) tynyp qaldy. Jәmishovting qaghazdan tys qazaqshasy siyaqty toqtap qaldy. Jiger tanytudyng ornyna, jer tayandyq. Óitkeni, ayaq astynan bastalyp ketken kýresti, tasqyn suday tasyghan  namystyng qaynar búlaghyn ary qaray ashugha, jalghastyrugha ghasyrlar boyy qangha singen ýrey jibermedi. «Sovettik Mәskeuden qayyr, qaraghaydan shayyr ketti». «Tóresi teris by jaman». Jergilikti sholaq belsendiler, oqighagha qatysushy jastardy topyrlatyp oqudan (júmystan) shygharyp jatty, ýndemedik.  Studentterding kóbi «ýsh әriptin» fotosyna ilikkeni ýshin ghana abaqtygha tyghylyp, adamdyq qúqy taptalyp jatty. Qysyq kóz «Ponty Pilattardyn» sheshimimen qanshama balghyn taghdyr býlindi? Olargha arasha týsuding ornyna, as bólmege  jinalyp, óshimizdi qara shәidan alyp, kýnkildep әngime aittyq. Kórpening astyna basymyzdy tyghyp, sary mysyqtan ýrikken beyshara qoyandar siyaqty búghyp jattyq. Ýiine kelgen qonaghyna (meyli, ol shýrshit- kelimsek bolsyn) eng songhy qant-nanyn dastarhangha jayyp kýtetin meymandos halqymyzgha últshyl degen qara tanba taghylyp jatqanda, «ottapsyn», dep óre týregelmey, basymyzdy salbyratyp otyrdyq.  «Úzyn elding iyirine, qysqa elding qiyryna» bas bolyp, qazaqsha aqyl aityp, nemere-shóberesimen oryssha shýldirlesetin mandayy  kere qarys aqyn-jazushylar kitaphanasynan shyqpay otyryp aldy. Qajet kezde qalyng dýiim júrtty orda búzar ortagha bastap shyghugha tiyis ziyaly  qauym, qasqyrdan qoryqqan auyl iyti siyaqty ýishigine jasyryndy.  Alangha  shyqqan jastardy qoldaudyng ornyna, olardy «anasha shekken, araqqa toyghan azghyndar», dep aiyptaghan tanymal aghalarymyzgha ne joryq? Namys turaly qozghamay-aq qoyalyq,  sol kezde olardyng ÚYaTtary silesi qatyp úiyqtap jatty ma eken dep oilaysyn? Keyin olardyng kóbi: «biz eshtenege qol qoyghan joqpyz, Ortalyq Komiytet  syrtymyzdan bizding kelisimsiz sheshti», dep aqtalyp jatty. Pendeshilik qoy. Al, búl oqigha turaly naghyz shyndyqty búqpalamay  ashyp aitqan Asanәli agha Áshimov qana. Ol kisi  1999 jyly (osy taqyryp boyynsha dayyndalghan derekti filimdegi) maghan bergen súhbatynda: «Búlay bolghan, bolyp jatyr, bola beredi»,- dep moyyndady. Búl ekining biri bara bermeytin batyl qadam. Asekeng jigit-aq.

Avtorlyq anyqtama: Osy aiyptau materialyn úiymdastyrghan sol kezdegi

Ortalyq Komiytettin  jauapty qyzmetkeri

V.Ustinovtin  sózine  qaraghanda, qol qoyghan adamdardyn

bәrining de (telefon arqyly bolsa da) kelisimi alynghan.

Kommunistik Mәskeu, halqymyzdyng «astynan it jýgirtti, ýstinen qús úshyrdy». El әdiletke shóldedi. Keyinirek jeltoqsannyng qúrbandyghyna qyrshynday qylyp Qayrat Rysqúlbekovti shalyp tyndyq. Onda da «sen tiymeseng men tiymelep» jatyp aldyq. Qarshaday jasty ólim jazasyna kesip jatqanda, sol arsyz sottyng aldyna baryp, halyqtyng jasandy spektaklige degen ýzildi-kesildi  narazylyghyn bildiruge tym qúryghanda 20 shaqty ziyalysymaq, 100 shaqty jigitsymaq tabylmadyq. «Otqa oranghymyz kelmedi, sugha sýringimiz kelmedi».  Osydan jiyrma jyl búryn ghoy deymin, atalmysh taqyrypqa arnayy derekti filim dayyndap jýrgende osy saualdy Ábish agha Kekilbaevqa qoyghan edim. Ol kezde (90-shy jyldardyng basynda), sayasattan góri әdebiyetke kóbirek  býiregi búratyn Ábeken, mening «aqymaqtau súraghyma» eptep renjip qaldy. «Otyzynshy jyldary qazaq ziyalysy jappay oraqqa týsti, olar búl joly da oraqqa týsemiz be dep ayaghyn tartty, qauip qazanynan saqtandy», dep, dýldil tilmen tarqatyp týsindirip, uәj aitty. Áriyne, (sol kezde) júrt tanyghan ruhany TÚLGhAdan  sayasattyng belsendi qayratkerligine býkil bolmysymen auysyp jatqan kisining baylamyn týsinuge tyrystym, arada 20 jyl ótse de әli tyrysyp jýrmin. Biraq, sanamdy qansha qinasam da, «jaylauymyzdy jau, qystauymyzdy órt alyp jatqanda», «oraqtan» bas saughalap otyrudyng qajettiligin úgha alar emespin. Eger el-júrttyng basyna qara búlt tóngen kezde paydasy bolmasa, ol bastardy kimder ýshin jәne qanday bolashaq ýshin saqtau kerek boldy? «Ásheyinde by agha, týie aughanda qayda eding bolyp jýrmey me?». Onyng ýstine  37-shi jyldardyng qyrghynyna tek «zúlym» Stalin ghana kinәli emes, jaghaly el bolyp kórmegen qazaqtyng (qazsan, múnay siyaqty shygha beretin) kemshin qasiyetteri de әser etpedi me degen zapyran oy mazalaydy keyde...  NKVD-nyn  «aytqany ótip, atqany jetip túrghanda» atalmysh mekemening halyqqa istegen qiyanatynda esep joq. Búl turaly talay aityldy da. Biraq, eger de qazaqtardyng ózi bir-birining ýstinen búrqyrtyp aryz jazyp, birin-biri jarysa satpaghanda búnshama adam shyghyny bolmas pa edi degen aqymaqtau qiyalym joq ta emes. Basqa últtardyng ziyalysy qazaqtargha qaraghanda nege azyraq qyryldy? Oilanyzdarshy, múny bireuler Iosif kóke Stalinning «ór» qazaqtargha degen jekkórinish sezimimen, onyng qazaq ziyalysyna degen óshpendiligimen týsindiredi. Meninshe, óz әlsizdigimizdi aqtau ýshin ne bir sebepter tauyp alugha bolatyn siyaqty.. Al, shyndyghyna kelsek, Sovet basshylyghynyng qazaq halqyna erekshe shýiiletindey, basqalardan góri  bólek qyrsyghatynday  sebebi bola qoyghan joq. Qoydan juas halqymyz patsha qúlady dep, qazan búzarlyq qylyq kórsete qoymady.  Bay-manaptarymyz Oktyabri revolusiyasyna qarsy keng auqymdy bas kóterulerge úiytqy bola qoyghan joq. Kishigirim tolqular bolmasa, kórshi ózbekting basmashylary sekildi úzaqqa sozylghan jappay qarsylyq qozghalysy da beleng almady. Ziyalylarymyz Mәskeuding jýikesin qozdyratynday eshqanday jasyryn kýres jýrgizbedi. Qayta sovettik jýie arqyly «qaranghy» halqymyzdyng «kózi ashylatyna» quanyp, jana ýkimetke belsene kómektesti. Sondyqtan, «37-nin» qazaqqa әkelgen keng auqymdy qandy zobalanyna «Mәskeuding ozbyr sayasaty» ghana emes, taqym búrau, tar qyspaqta bir-birin satugha dayar túratyn úsaq minezimiz de óz ýlesin QOMAQTY qosty deuge әbden bolady (kónilderinizge tiyip jatsa,  keshirim  súraymyn).  Al, 86-87-shi jyldary zaman mýlde basqa bolatyn. Qansha qughyndasa da, «jeltoqsan qozghalysyn qoldadyng nemese últtyq mýddendi qorghadyn». dep eshqanday sheneunikti nemese jazushy-ghalymdy qabyrghagha taqap, atyp tastaytynday qater bolghan joq. Bәrimiz jabylyp qorghaghanda, marqúm Qayrat Rysqúlbekovti de aman saqtap qalar edik... Basty birneshe qaytara shauyp alsa da, halyq ýshin  eshqanday «oraqtan» qaymyghugha bolmaydy. Biraq, óz kezeginde halyq ta  әrbir ziyalysyn, әrbir túlghasyn qorghau ýshin qúshaghyn aiqara ashyp, azamaty ýshin eshteneden qaytpaytyn ór minezin tanytu kerek. Biraq, bir Qayratyn saqtay almaghan ynjyq halyqqa ne ókpe aitasyn? «Erkek toqty qúrbandyqqa shalynghaly» jatqanda halyq arystay azamatyna arasha týse almady. Birneshe million qazaqtyng arasynan bir Qayrattyng boyyndaghyday qayrat tabylmady.   Búgha berseng súgha beredi. 87-88-shi jyldary Mәskeu qazaq eline bilgenin istedi. Búrynyraqta, Dimash aqsaqalmen amandasqan qoldaryn yrym qylyp eki apta boyy jumaytyn qazaqtar, búrynghy basshyny jarysa jamandasyp,  G.Kolbinning kónilin tauyp, óresi jetkenshe jalpaqtap jatty.  Oilau dengeyi oblys kóleminen aspaytyn Birinshi sekretari qazaqsha sóileymin dep uәde bergende bәrimiz, әkemiz eki «Jiguliydi» qatar útyp alghanday quanyp jattyq.  Sodan beri 25 jyl ótipti. Osy uaqyttyng ishinde sanamyzda, jan-dýniyemizde ne ózgerdi? Osyghan kim tarazy qoya alady? Bayaghy sol «búidalaghan týiedey» minezin joghaltpaghan  sheneunikter, «baryna shýkir, joghyna sabyr» etushi momyn halyq, «kóp sóilep, kóbik sapyrghan» (jaltaq) ziyalylar. Aytqan jerden aulaq, erten  basqynshylar el shetine basyp kirse nemese býlikshilerding shaghyn ghana toby bas qalamyzdyng ortalyghyn basyp alsa, el qorghau ýshin ghúmyryn qiigha dayyn túrghan qandastarmyzdyng bóri bet batyldyghyn  kórip túrghan joqpyn. Áriyne, әzirge auyzben oraq oramyz, al iske kelgende...  Qaydam. Elimizdi órkendetu men biriktiru ýshin kýsh-jigerin salyp jatqan ýlken kisige maqtau-madaqtaudy tonnalap tógetin sheneunikterimiz, sol kisining basyna qauip tónse, ony ayaghyna deyin qorghaugha shamalary jete me eken? Joq, әlde әuejaydyng shetinde  aldyn-ala dayyndap qoyghan úshaqtaryna otbasyn tyghyp alyp,  qarjylary saqtalyp jatqan alys shetelderge tayady ma eken? Onda últtyq gimndi  keudesine qolyn qoyyp túryp, qúiqyljyta shyrqaytyn býgingi sheneunikting sheteldegi Ablyazov  pen Hrapunovtardan qanshalyqty aiyrmashylyghy bar? Meni osy jaghy alandatady. Biz batyr halyqtyng úrpaghymyz dep bósip jatamyz. Qayda bizding sol qaysar minezimiz? Atan jilik, arqar mýiiz batyrlardyng shóbereleri nege úiyqtap jatyr? Taqiyaly kórshilermiz shekaradan kýn kóris qamymen әri-beri ótken qandastarymyzdy qoyan atqanday atyp tastauda. Týk bolmaghanday keyip tanytamyz. Palau jegishter elinde qazaqtyng ýlken bir otbasysyn shiyettey bala-shaghasymen bauyzdap qyryp ketedi. Búghan jalghyz ózi  kýiip-pisken  qalauly Amangeldi Momyshov qana. Basqalary Islam akanyng tauyqtaryn týlki jaryp  tastaghanday bey-jay. azet betterinde, keybir jeke úiymdardyng júmysqa evropalyq nәsildegi adamdardy ghana alamyz degen habarlandyrularyn kózimiz shalady. Kýrkireui kýshti, jauary az qazaqtar búghan da mәn bermeydi. Toghyz qazaq otyrghan jerge bir resmy tildi kelimsek kelse, Úly Abaydy úmytyp, úly Pushkin tilinde sayray bastaymyz. Ózgening  kózinshe óz tilinde sóilesen, balaghattyng tilinde sóilep jatqanday ynghaysyz sezinesin. Búdan keyin tilimiz qúryp bara jatyr dep enkildep jylaudyng qajeti bar ma? Jarymay jatqan sanamyzdyng siqy osy, jarytpay jatqan salamyz qanshama? «Gharyshtyq derjavamyz», al sol gharyshtyq tehnologiyany mengergen mamandarymyz nege az? Kosmodromnyng qazaq jerine ornalasuy men eki bauyrymyzdyng gharyshta bolyp qaytuy bizdi derjava etip jibermeydi. (Búryn, maymyldar men itter de kókke úshty, qazir kóbirek kók qaghazy barlardyng bәri úshyp baryp kelip jatqan joq pa?) Bizding basty maqsat - gharysh kemesine minu emes, gharysh kemesin jasau bolghanda ghana algha basamyz. Bolashaghy bar elding úrpaqtary «Mersedes» kóligine  minushilerding kóptigimen maqtanbaydy, «Mersedes» kóligin jasay alatyndardyng kóptigimen maqtanady. Avtomashinanyz syr bergende bayqaytyn shygharsyz, bizdegi kólik jóndeuding kәnigi sheberleri de basqa halyqtyng ókilderi. Qysqy sport týrleri boyynsha ótetin halyqaralyq jarystarda eki-ýsh qazaq (kezdeysoq) chempion bolyp qalsa, búl tabighat zandylyghynan tys qúbylysqa ten. Aq qardy ombylap, 14-shi orynda shanghy sýirelep kele jatqan qandasymyzdy kórsek, sýiikti ýkimetimizding (qazaqsha telearna ashu jónindegi) kezekti uәdesin estigendey qatty quanamyz.  Qysqy Aziadadaghy (kelimcekter jasaghan) jaqsy kórsetkishter nauqandyq nәtiyje bolyp qalmay, (qany barlar jalghastyratyn) túraqty qúbylysqa ainalsa, qúba-qúp bolar edi. Ádette, Qazaqstannyng tuyn kótergeni ýshin eks-reseylik (eks-qytaylyq)  qyzdargha (jigitterge) qatty riza bolyp,  ónsheng syrttyqtar oinaytyn «Barys» komandasynyng kezekti kezdesuin «juu» ýshin, Farruh Zakirovting qandastary dayyndaghan dәmdi dastarhanymen erekshelenetin meyramhanagha asyghamyz. Moyynday salayyq, bizding últtyq taghamdarymyz da talgham men san-aluandylyq jaghynan әli de bolsa bayyta týsudi qajet etedi. Ázirge eshkimmen bәsekeles emespiz. Eki sózding birine Úly Shynghyshandy  qystyra beretin monghol bauyrlar siyaqty, dastarhan jayly әngime qozghasaq, qazy men qymyzdy aita beremiz, dәmde de, basqada da  odan bólek maqtanyshymyz joq. Kóshe-kóshening bәrin jaulap alghan basqa últtardyng dәmhanalarynda biri ózbektin, biri nemistin, taghy biri qytaydyng últtyq kiyimin kiyim alyp, lәbbay taqsyrlyq keyippen qyzmet etip jýrgen qazaq qyzdaryn kórgende, tәbetim qashyp ketedi.. Ne aitarsyz, naryq zamany. Bәri de oryndy. Biraq, ishinizden bolsa da shynynyzdy aitynyzshy, әlgi qaryndastardy kórgende, sizding jýreginiz shym etpey me? Qalghan-qútqan, tot basqan namyssymaghynyz oyanbay ma, aghayyn? Joq әlde, «namys-qamystan» góri orekenning araghy men shetelding sharabyna toyyp alyp, «bizding qazekeng әlemdegi eng kýshti halyq» ekendigin aityp maqtanu, jýrekke  jaghymdyraq tie me? Ghafu, qatelesippin, siz ýshin «qazaqtyng myqtylyghy» ekinshi orynda eken ghoy. Qalay ghana úmytyp kettim? Al, sizding shyqqan teginiz jatatyn (úly, orta, kishi) jýzding - eng super jýz, siz ónip shyqqan rudyng «dýniyejýzindegi eng aqyldy, eng әdiletti jәne eng jýrek jútqan ru» ekendigin úmytyp ketippin. Áriyne, búl jayly «tarihy shyndyqty» tek siz ghana jaqsy bilesiz. Tarihta qala týgili kóshe salyp kórmegen halqymyzgha, auzynyzben Otyrar men Syghanaqty saldyryp, Ál-Farabiydi pen Beybarysty qazaq etip, besbarmaqty dýniyejýzindegi eng dәmdi tagham ekendigin jyrlap aita bergennen ne shyghady? Onda týsindirinizshi, ata-babamyz superqúrylysshy bolsa, nege osy kýnge deyin kez-kelgen ghimarat qúrylysyna, meyli ol ýlken ýy bolsyn, dýken nemese meshit bolsyn, «ýirengen»  ózbegimizdi jaldaymyz? Bas qalamyzdaghy kýrdeli qúrylystardy (bәrin derlik) nege ózimiz emes, týrik tuystar salady? Esterinizde shyghar, kýzde bas qalamyzdyng bas alanynda futboldan «Qazaqstan» men «Týrkiya» komandalary kezdesti. Jenbese de, óz alanynda tym qúryghanda teng oinaytyn shyghar degen ýkili ýmitpen 9 jastaghy úlymdy ertip bardym. Jinalghan (optimist) júrtpen birge úlym da Qazaqstan dep aighaylap, elimizding kishkentay jalaushasyn jelbiretip, shabyt shaqyryp, jelpinip túrdy. Býkil stadionda birneshe myng adam Qazaqstan dep aighaylaghanda jәne gimn oinaghanda boyyndy ýlken bir kýsh-quat pen shattyq biyleydi ghoy, әseri ózgeshe. Biraq, quanyshymyz úzaqqa barmady. Esep: 0-2-ge jetkende, úlym «qaytayyqshy» dedi. Qayttyq. Ekeumizding de únjyrghamyz (keybir ziyaly túlghalardyng bedeli siyaqty) týsip ketken. Ýige jetip, teledidardyng eki tildi baghdarlamasyna ýnilsek, esep 0-3-ke úlghayypty. Balamnyng qatty mazasy ketip, kópke deyin ózine-ózi kele almay jýrdi. Bir kezde syryn ashty. «Papa,-deydi ol, Men  Qazaqstandy býkil әlem boyynsha óte myqty el dep senetinmin, ony eshqashan eshkimnen jenilmeydi dep oilaytynmyn. Al, mynau naghyz masqara ghoy!». Sol kezde  ghana mәn-jaydy (onyng balang oiyn) eptep bolsa da týsingendey boldym. Jalpy, mening de, onyng da  futbolgha degen qúmarlyghy shamaly.  Dostarymyzdyng úsynysymen osydan eki-ýsh  jyl búryn ghoy deymin, Almatyda halyqaralyq futbol kezdesuine bardyq.   «Qazaqstan»-«Andorra» futbol qúramalarynyng kezdesui 3-0 esebinde boldy ghoy deymin, bizding qúramanyng aiqyn basymdylyghymen ayaqtaldy. Saryaghash qalasynyng dengeyindegi komandany útqanymyzgha, Braziliyanyng qúramasyn talqandaghanday  mәz boldyq. Odan keyin futbol oiynyna asa qyzyqpaghan son, basqa kezdesulerge de, teledidardaghy oiyndargha da nazar salmaghanbyz. Úlymnyn, sodan keyingi tamashalaghan jarysy osy qazaqtar men týrikterdin oiyny bolatyn.  Sirә, «Andorranyn» әserin joghaltpaghan úlyma mekteptegi ústazdarynyng patriottyq әngimeleri qosylyp, Qazaqstan sózi (el retinde de, komanda retinde de)  әlemdegi eng myqty úghymgha ainalsa kerek-ti. Al, Týrkiyamen kezdesuden keyin qatty týnilip ketti. Atalmysh oiynnyng onyng patriottyq sezimine qanshalyqty núqsan keltirgenin de bilmeymin. IYә, qatty úyatty bolghanymyz ras. Biraq, oilap qarasaq, sonshalyqty qapalanatynday eshtene joq qoy. Shyndyghynda, biz qanday nәtiyje kýtip edik?  Jalghan namysty jyrtyp aighaylaytynday ne bolyp qalypty sonsha? Resmy týrde Qazaqstan qúrama komandasy ekeni de ras, biraq, onda   jýgirip jýrgen qazaqtyng sany eki-ýsheu aq...  (Qazir futbol qúramasy Bas bapkerining aty-jóni  qazaqsha bolsa, ol balaghat sóz siyaqty ynghaysyz estiletin siyaqty)  Al, búghan nege namystanbaysyzdar? Futbol jarysy ótip jatqan (osy bir alyp ta) әdemi alannyng qúrylysyn salghan da qazaqtar emes qoy.  Tipti, futbolshylar kiygen sporttyq kiyim de bizde tigilmegen. Búl sizdi eshqanday oilargha jetelemey me? Sol týni bir-eki shumaq jazyp, tanystaryma SMS-pen jiberdim. Mazmúny shamamen bylay:

«Bar namysty, tabangha jiyp alyp,

Basqalargha tonqayyp, siynalyq.

Týrik salghan alanda dalbandaymyz,

Týrik tikken dambaldy, kiyip alyp».

Ózderiniz kuә bolyp jýrgen shygharsyzdar, Almaty men Astananyng kóshelerinde qaptaghan ózbek-úighyr kuhnyalary. Al, Tashkentte qansha qazaq kuhnyasy bar eken, bildiniz be? Ózbekstanda, óz aghamyz ózbekting qay  qyzy qazaqtyng últtyq kiyimimen jýr? Maqtanshaq qazaqtyng kýn sayyn ótip jatatyn toyynyng bәrinde, taqiyaly kórshimizding boy qyzdyrar әni men bii oinalyp jatady..  «Yalla» men ózbek estradasynyng júldyzdary apta sayyn Qazaqstanda. Qazaq әnshisining myng tengelik konsertine aqshasyn qimaytyn qazaq, Reseyding júldyzdarynyng 30 myndyq  biyletin talasyp alyp jatady.  Búl kelensiz qúbylysty kim tudyryp otyr? Olar ma, joq ózimiz be?   Ary qaray sozbay-aq qoyalyq. Bitpeydi. Búl mysaldar basqa halyqtyng әrtýrli kәsiptegi, ónerdegi  myqtylyghyn ghana bildirmeydi, eng bastysy, ózimizding әlsizdigimizdi, daraqylyghymyzdy, darynsyzdyghymyzdy aiqyndaydy. Kemshin tústarymyzdyng kóptigin anghartady. Keyde Qazaqstanda emes, shetelde túryp jatqanday әser alasyn? Taza qazaqsha sóileytin bir de bir telearna joq. Qazaqsha basylymdar, tórtinshi toqaldan tughan balalar siyaqty. Biylikting kózqarasy boyynsha, olar jaltaq, ynjyq, bilimsiz, ózine-ózi senimsiz. Biylikting pikiri dúrys emes dep, eki bólmelik tar pәterding kuhnyasyndaghy eski stoldy úrghylaugha bolady. Biraq, әieling men bala-shaghang ghana kuә bola alatyn osy bir «batyrlyghynyzdan» song birdene ózgere me?  Myqty jurnalist  bolsanyz, onda nege jalaqynyz tómen, onda nege eki tildi  sayasatkerler men biznesmender súqbatyn birinshi sizge emes, sizding artynyzda túrghan orystildi tilshige beruge úmtylady? Myqty basylym bolsanyz, onda nege taralymynyz óte mardymsyz, onda nege sizderge jarnama berushiler kelmeydi?  «Balapan» telearnasy ashylghanda ekinshi tәuelsizdigimizge qolymyz jetkendey mәz-mәirem boldyq. «Keudesin eshkimge taptatpaytyn halqy bar» tәuelsiz elde osynday kórinisting boluyn týsindiru ýshin  qanday dengeydegi dilmarlyq kerek? «Auyl iytining qúiryghy qayqy» Biraq, qúday saqtasyn, ekinshi jeltoqsan qaytalanbasyn dep tileyik. Ójet jastarymyzdy taghdyr tәlkegine tapsyryp, qayratty jigitterimizdi atyp-asugha óz qolymyzben berip, bet-betimizben tym-tyraqay qashyp ketsek, keybir  ishtar kórshilerimizden qatty úyat bolady. (86-shy jylghy). Jeltoqsannyng alghashqy jartysyna deyin Dimash aqsaqaldy payghambar sanap, al ekinshi jartysynan bastap, ony pәlesi júghyp keter ziyandy zeynetker retinde qabyldaghan sheneunikterding opasyzdyghy myna  jana zamanda jalghasyn tappaydy dep aita alamyz ba? Olardyng qazirgi «izbasarlary» óz  ústazdarynan eki ese asyp týsip, býgingi núrdyng bәrin erteng qúrgha ainaldyrmasyna kim kepil?  Búryn barlyghyn (jigersizdigimizdi,  jaltaqtyghymyzdy, jaghympazdyghymyzdy, satqyndyghymyzdy, jýzge bólinushiligimizdi) Mәskeuge japtyq, al endi kimdi aiyptaydy ekenbiz?  «Alty batpan, ala auyz" eldi "jaqsysyn asyryp, jamanyn jasyryp" biriktirip otyrghan bir kisining bedeli arqasynda, әzirge, qazaqtardyng «alar demi  bir tóbeden soghyp túr». «Ýlkengden» ýmiti bar kisiler «sol demdi» odan әri soqqyza ala ma?  Aramyzdan, elding basyn qosa alatyn qasiyeti bar adamdar kóptep shyqsa dep tileyik! Al, ózgeristerge mýmkindik beretin qazirgidey ynghayly uaqytta, shamamyz jetkenshe últtyq sanamyzdy, halyqtyq sapamyzdy týzep alghanymyz aqyl bolar edi. Araq-sharap ishkenning jóni osy eken dep maskýnemge, imandy bolghannyng jóni osy eken dep             birdeme...itke» ainalmayyq. Al, ortasyn taba alamyz ba osy? Biz «orys» emespiz, "arab» ta bolmayyq deging keledi. Synasaq - jamandamayyq, maqtasaq -jalamayyq deging keledi. Toydy maqtanu ýshin emes, quanysh ýshin isteu kerek deging keledi. Dey almaysyn. Aytsan, ózine tiyedi. Biraq, sóilemeseng (jazbasan) sóz atasy óledi. Aytpasang - estimeytin sanyraular kóp, ashpasang - kórmeytin soqyrlar kóp. Songhy kezde mening basyma  qazaqtardyng mandayyna jazylghan ay jeltoqsan ba degen ersileu oy kelip jýr. Óitkeni, ishki jan-dýniyemiz qysy-jazy  tonyp jýredi.

Aytpaqshy,  1986-shy jylghy jeltoqsan oqighasy kezinde búl avtorsymaqtyng ózi qayda jýripti nemese qay  búryshta tyghylyp  otyrypty degen saual oiynyzdy mazalasa, jauap beruge dayynmyn: Ásker qatarynan (RSFSR-ding ortalyq ónirinen, poezdben) oralyp kele jatyp, keshigip qaldym. Sol kezderi  Almatyda bolghan dostarymnyng kóbi atalmysh oqighagha qatysty. (ókinishke qaray, kóbisi qughyngha úshyrady, sottaldy,  aqyr sonynda ómir  sýru mәnin joghaltyp qaytys bolyp ketkenderi de bar).

«Abay-aqparat»