Elimiz tәuelsizdik alghanyna jyljyp jiyrma jyl da tolugha jaqyn. Biraq qúldyq kezenning sanamyzgha salghan keybir tanbalary әli ósher emes. Sonyng biri Petropavldaghy (qalanyng «Qyzyljar» degen tarihy esimin de qaytara almay otyrmyz) qala kýni merekesin toylaugha qatysty.
Qyzyljar qalasynyng tarihy terende jatyr. Alghashqy qazyghy qashan qaghylghanyn eshkim dóp basyp aityp bere almas, biraq búl 1752 jyldyng 12 shildesi emes ekeni beseneden belgili. Sebebi Esilding jaghasynda sol jyly bekinis salynghangha deyin de qala bolghany, ol «Qyzyljar» dep atalghany әldeqashan dәleldengen.
Biraq biz biyl 257-shi ret hristian dinining meyramyn «qala kýni» dep toylaghaly otyrmyz. Hristian kýntizbesine kóz jýgirtsek, injilshiler dinining ókilderi – Petr men Pavel apostoldardyng kýni retinde 12 shilde atalyp ótiledi eken. Ony ózge bilmese de, qyzyljarlyqtar jaqsy biledi. Sebebi jyl sayyn qala kýnin toylaytyn kýni tanerteng jergilikti hristiandar kresterin qúshaqtap, mayshamdaryn tútatyp, qonyraularyn synghyrlatyp, qala kóshelerinde sheru ótkizedi. Eng soraqysy, dinnen habarsyz qazaq jastary múny qala kýnin toylaudyng bir rәsimi eken dep týsinip jýr. Eki jarym ghasyr osylay qaytalanyp otyrsa, adamnyng eti de ýirenip ketpey me?! Búl ýlken jymysqy sayasat ekeni anyq. Osydan da bolar, meshitke emes, shoqynugha shirkeuge baratyn qarakózderimiz kóbeyip barady. Tipti, Qyzyljardaghy shirkeulerding birining «әkeyi» qazaq jigiti ekenin bilip, jaghamyzdy ústadyq.
Endi qala kýni degenge kelsek, 12 sәuir esh dәlelsiz alynghanyn jergilikti ghalym-zertteushiler aityp otyr. Qasiret beldeuine bekinisti salghan kýndi hristian dinining meyramyna әdeyi oraylastyrghan. Dәl sol kýni «bekinisting alghashqy qazyghy qaghyldy» degen qújat ta joq. Sonday-aq «bekinis» qala degen úghymdy bildirmeydi. Sebebi bekinister qorghanys maqsatynda uaqytsha salynady.
Qyzyljarda búl bassyzdyqqa qarsy shyghyp, bas kóteretin adam әzirge tabylar emes. El basqarghan azamattar kerisinshe, 12 shildeni úlyqtaumen әlek. Jaqynda oblys әkimi Serik Bilәlov ortalyq sayabaqty kýrdeli jóndeuden ótkizip, qala kýni merekesine tartu etetinin aityp jar saldy. Al merekelik sharalar Tәuelsizdik kýnindegiden bәlenbay ese kóp jәne әserli úiymdastyrylady. Býite berse, krest sherui qala kýni meyramynyng basty rәsimine ainalyp, oghan qazaqtar da shyghuy ghajap emes.
Bir pikir
Zarqyn Tayshybay, tarihshy:
– Búl masqara endi. Biraq bәrin istetip otyrghan – jogharyda otyrghandar. Toylatpaymyn dese olardyng qolynan keledi. Mysaly, 2002 jyly Petropavl qalasynyng qúrylghanyna 250 jyl tolghan meyramyn toylattyrmay tastaghanbyz. Sol kezde oblys әkimi bolghan Qajymúrat Naghymanov bir kýni meni shaqyryp alyp, aqyl-kenes súrady. «Orys-kazaktar toylayyq dep jatyr, ne isteymiz?» – dedi. Men: «Joq», – dedim. Ol – qazaqtyng jylaghan kýni, jerimizdi tartyp alghan kýndi qalay toylamaqpyz? Ekinshiden, músylman bola túra, hristiandardyng meyramyn atap ótu kýnә ghoy?! Sol jyly ghana toylanghan joq. Odan keyin kelgen әkimder atasynyng asynan artyq toy jasap jýr ghoy.

Erbaqyt AMANTAYÚLY, Soltýstik Qazaqstan oblysy