Búdan tura 82 jyl búryn, 1936 jylghy 5 jeltoqsan kýni Kenesterding Tótenshe VIII sezinde KSRO-nyng ekinshi Konstitusiyasy qabyldandy. Búl oqigha Qazaq avtonomiyaly respublikasynyng odaqtas respublikagha ainaluymen túspa-tús keldi. Qazaqstan osy arqyly sol kezdegi 15 odaqtas respublikalar qatarynan kirip, besinshi qatarda sap týzedi. Kópshilik búl Konstitusiyany kóp úzamay «stalindik Konstitusiya» dep atap ketti.

KSRO-nyng birinshi Kostitusiyasy 1924 jyly KSR Odaghy II sezining qararymen bekitilgen edi. Al reti boyynsha ekinshi bolyp sanalatyn stalindik Konstitusiya kýni 1977 jylghy 7 qazanda brejnevtik, ýshinshi Konstitusiya qabyldanghangha deyin Kenes Odaghynyng Negizgi zany merekesi retinde toylanyp keldi. Búlardyng bәrining qosymsha aty tap osylay «Negizgi Zan» ataldy.

Biz songhy eki Konstitusiyanyng ómirde qoldanysyna kuә boldyq.

Búlardyng arasynda ekinshi Konstitusiyagha birshama sholu jasap óteyik. Sebebi, búl Konstitusiya aldynda biz, qazaq halqy bir mәselede mәngi qaryzdarmyz.

Birden aityp qoyayyq, búl kenestik kezendi ansau da, ony nasihattau da emes. Eshqanday nostaligiya joq. Biraq onyng biz ýshin úshan-teniz paydasy tiygen kezin attap óte almaymyz.

Atap aitqanda, osy Konstitusiyanyng 18-baby Qazaqstannyng qazirgi territoriyasynyng bólshekke týspey, aman qaluyna tikeley kómektesti. Sonyng arqasynda respublika aumaghy kýni býginge sol kezdegi qalpynda derlik jetti. Al bapta: «Odaqtas respublikalardyng territoriyasyn olardyng kelisiminsiz ózgertuge jol berilmeydi» dep taygha tanba basqanday jazylghan. Mine, osy joldardy basshylyqqa alghan Qazaq KSR Ministrler Kenesining sol jyldardaghy tóraghasy, jany jәnnatta bolghyr arystan aibatty, jolbarys qayratty, elining baghyna tughan naghyz әruaqty azamat, birtuar túlgha Júmabek Tәshenov respublikanyng «Tyng ólkesi» degen birlikke ilingen soltýstiktegi bes oblysynyng Reseyge berilip ketuinen saqtap qaldy.

Oqigha 1960 jyldyng jeltoqsan aiynda oryn aldy. Sol tústa Aqmolada auyl sharuashylyghy ozattarynyng kenesin jýrgizip túrghan SOKP Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy Nikita Hrushev Ýkimet basshysy Tәshenovke qarata:

– Respublikanyng jer kólemi jóninde kezek kýttirmeytin bir mәsele bar, – dedi. – Biz búl jóninde Qonaev joldaspen jәne oblystar basshylarymen pikir almasyp qoydyq. Olar úsynysty qoldap otyr. Endi, Júmabek Ahmetúly, búl mәsele jóninde sizding pikirinizdi estigim keledi.

Búghan Tәshenov bylay dep óte qatqyl, ashulana jauap qaytardy:

– Men osy Aqmolanyng tumasymyn. Jiyrma jyl Soltýstik Qazaqstan oblysynda júmys istedim. Mening ata-anam men olardyng әke-shesheleri, tipti bizding barlyq ata-babalarymyz osy jerlerde tynystap jatyr. Siz endi sol jerlerdi Reseyge berip jibermeksiz be? Oilanynyzdar, qanday qazaq búghan kelisim beredi? Oilanynyzdar, joldastar! Men, mysaly, búl mәselening qaraluy ghana emes, onyng kýn tәrtibine qoyyluynyng ózine ýzildi-kesildi qarsymyn!

Múny kýtpegen Hrushev qapelimde bulyqty da qaldy. Óz týkirigine ózi shashalyp túrghan ol kenet narttay bolyp qyzaryp túryp:

– Toqtay qal. Sayasy buronyng úigharymyna qarsy shyghatynday sen kim edin? – dep búrq etti. – Eger kerek bolsa, búl mәsele jóninde sizderding kelisimderinsiz-aq sheshim qabyldaymyz. Kenes Odaghy – birtútas el, sondyqtan kimge kimning territoriyasyn berudi KSRO Jogharghy Kenesi ózi sheshe alady.

– Eger Jogharghy Kenes territoriyalyq mәseleni óz betinshe sheshe beretin bolsa, eng aldymen KSRO Konstitusiyasyn ózgertu kerek, – dep tikesinen ketti sonda Tәshenov. – Onda әr respublikanyng tarihy qalyptasqan territoriyasyna menshiktik qúqy bar ekeni atap kórsetilgen. Eger osy zang búzylatyn bolsa, biz әdildik súrap, halyqaralyq qúqyq qorghau úiymdardyng qúzyryna jýginetin bolamyz, solay emes pe?

Qazaqstan Ýkimeti basshysynan múnday batyl toytarys, qauipti qarsy shabuyl kýtpegen Hrushev sol boyda jinalysty japty da, kóp úzamay Mәskeuge qaytyp ketti...

Eger KSRO Konstitusiyasynda tap osy 18-bap bolmaghanda, sol jerde volontarist Hrushev birden bilgenin istep, respublikanyng bes oblysyn Reseyge berip ketken bolar edi. Ol eng aldymen osy baptan qaymyghyp, ekinshiden, Tәshenovten qatty qarymta soqqy alyp baryp, ózining aramza tirliginen eriksiz bas tartty. Sodan qaytyp búl taqyrypqa oralghan joq. Ontýstiktegi birqatar audandardy keyin respublika basshysy bolghan Ismayyl Yusupovtyng túsynda Ózbekstangha bergizdirip jibergeni bolmasa, Qazaqstannyng tútastyghyna núqsan keltiretin soltýstik oblystardy tartyp alu mәselesin jayyna qaldyrdy.

Men stalindik Konstitusiyagha tek osy ýshin ghana qazaq halqy qaryzdar der edim. Ol bolmaghanda qazirgi tәuelsiz Qazaqstannyng boluy da neghaybil edi.

Bajaylap qarasaq, 1936 jylghy Konstitusiyanyng búdan da basqa kóptegen baptary ózining mindetin qaltqysyz oryndaghan eken. Mәselen, onyng 1-babynda atap kórsetiletin «Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghy – júmysshylar men sharualardyng sosialistik memleketi» degen qaghida negizinen jýzege asyrylyp keldi. Sonyng arqasynda qalyng halyqtyng arasynan shyqqan myndaghan enbek adamdary óz enbekterining rahaty men iygiligin kórdi, el basqaru isine aralasty. Konstitusiyanyng 6-babyndaghy «Jer, onyng qyrtystary, su, ormandar, zauyttar, fabrikalar, shahtalar, kenishter, temirjoldar, su jәne әue kóligi, bankter, baylanys qúraldary, memleket qúrghan iri auylsharuashylyq kәsiporyndary (sovhozdar, mashina-traktor stansalary jәne t.b.), sonday-aq qalalardaghy kommunaldyq kәsiporyndar men negizgi túrghyn ýy qorlary jәne ónerkәsip punktteri memleket menshigi, yaghny býkilhalyqtyq iygilik bolyp tabylady» degen joldarda da shyndyq bar edi.

Konstitusiyanyng halyq ýshin júmys jasaghan tarmaqtaryn búdan әri taldap ótsek, 118-bap «KSRO azamattary enbek etuge, yaghny atqarghan enbegining kólemi men sapasyna sәikes kepildi aqyly júmys alugha qúqyly» ekenin kórsetip túr. Al 119-bap KSRO azamattarynyng demalugha qúqylary bar ekenin algha tartady. Jәne olardyng demalysy qalay úiymdastyrylatyny atap kórsetilgen. Kelesi 120-bapta «KSRO azamattary qartayghan shaghynda, sonday-aq auyrghan jәne enbekke jaramsyz bolyp qalghan jaghdayda materialdyq jaghynan qamtamasyz etiluge qúqyly» ekendigi atap kórsetilgen. Múny sony «Búl qúqyq júmysshylar men qyzmetshilerdi memleketting esebinen keng kólemdi әleumettik qamsyzdandyrumen, enbekshilerge tegin medisinalyq kómek kórsetumen, enbekshilerding kurorttar jýiesin keng paydalanuymen qamtamasyz etiledi» dep naqtylana týsti. Búdan әri 121-baptaghy «KSRO azamattary bilim alugha qúqyly» degen qaghida da eshqashan shyndyqtan auytqyghan emes. Bilim alu jәne týgel tegin boldy.

Áriyne, atalmysh Konstitusiyada eshqashan oryndalmaghan jәne jýzege asuy mýmkin emes baptar da úshyrasty. Mysaly, 17-bapta aitylatyn «Árbir odaqtas respublika ýshin KSRO-dan óz erkimen shyghu qúqyghy saqtalady» degen eskertpe núsqauy jay kóz aldau ghana bolatyn. Sol siyaqty 125-baptaghy sóz bostandyghy, baspasóz bostandyghy, jinalystar men mitingiler bostandyghy, kóshedegi sheruler men demonstrasiya bostandyghy degenderding bәri tek qaghaz jýzindegi erkindikter edi.

Osy jerde bizding 1995 jyldyng 30 tamyzynda qabyldanghan Konstitusiyamyz eriksiz oigha oralady. Men óz basym onyng baptaryna sýiene otyryp, ózining azamattyq qúqyqtaryn qorghap qalghan birde-bir adamdy bilmeymin. Bizding Konstitusiyanyng kez kelgen baby Qylmystyq kodeksting baptary aldynda dәrmensiz, qauqarsyz. Basqasyn aitpaghanda da, onyng «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili» dep keletin 7-babynyng 1-tarmaghyn-aq alayyqshy. Eger Konstitusiyanyng zandyq kýshi bolsa, Preziydent óz sheneunikterine: «Orys tilinde kelgen súraqqa qazaq tilinde jauap bergen adam júmystan shygharylsyn» dep zildenip úryspaghan bolar edi. Eger bizding Konstitusiya shynynda Ata zang bolatyn bolsa, Arqalyqtaghy bir dәriger әiel orys tildi kliyent kelinshekting kózinshe qasyndaghy qazaq nәsildes medbiykemen memlekettik tilde sóileskeni ýshin sotqa sýirelip, jauapqa tartylmas edi. Adam balasy estimegen múnday masqara keshegi qylyshynan qan tamyp, orys tili azuyn aigha bilep túrghan Kenes Odaghy zamanynda da bolghan joq. Múnyng ózi iysi qazaqtyng sýiegine týsken naghyz qaraqúlaq tanba boldy.

Osydan-aq bizding Konstitusiyanyng qanshalyqty qúdireti men qauqary bar ekenin, onyng mazmúny men sipaty qanday ekenin kóruge bolady. Onyng qasynda stalindik Konstitusiya aitarlyqtay qúdiretti bolghan eken.

Endi sóz sonynda әlemning birqatar elderinde kezdesetin erekshe konstitusiyalar jóninde birer derek keltire keteyik.

AQSh Konstitusiyasy – qazir jahanda bar negizgi zandardyng arasyndaghy eng bayyrghysy. Búdan 200 jyldan astam uaqyt búryn qabyldanghan ol 4,4 myng sózden túrady. Bir qyzyghy, ózin qazir demokratiyanyng qaltqysyz jaqtaushysy sanap otyrghan elding sol konstitusiyasynda «demokratiya» degen bir sóz de joq eken.

Ýndistannyng Konstitusiyasy әlemdegi eng ýlken jәne kýrdeli konstitusiya bolyp tabylady. Onda 395 bap, 12 qosymsha bar. Oghan 500 ret jóndeu men ózgerister engizilgen. Biraq búl ózgeristerdegi sózderdi kez kelgen adam oqyp, erkin týsine bermeydi.

Úlybritaniya men Izrailide Konstitusiya joq. Izraili ony 1948 jylghy 1 qazanda qabyldamaqshy bolghan. Biraq pikirtalasushylar bir mәmilege kele almaghasyn, sol kýii qabyldanbay qalghan.

Liviyada da arnayy Konstitusiya joq. Búl elde onyng qyzmetin resmy týrde Qúran Kәrim atqarady.

Japoniyanyng Konstitusiyasy soghystan bas tartu qaghidatynan bastalady.

Ekvadorda tabighattyng qúqyghy adamnyng qúqyghymen birdey etip kórsetilgen.

Mine, osynday gәp!

Serik Pirnazar

Abai.kz