Halqymyzdyng mandayyna bitken  zanghar, ghúlama jazushysy, Enbek eri, kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, qazaq әdebiyetining klassiygi Ábish Kekilbaevtyn  Últtyq kitaphanada arnayy oqu zaly ashylyp otyr. Meninshe, búl Ábish aghamyzdyng 80 jyldyghy qarsanynda  onyng esimin úlyqtau jolyndaghy alghashqy qadamdardyng biri.

Últ ruhaniyatyna ólsheusiz ýles qosqan túlghanyng esimi, shyn mәninde, halqymyzdyng eng joghary qúrmetine layyq. Sondyqtan osynday iygi bastamalardyng ghúmyry  úzaq bolary sózsiz. Jana jyldan bastap  bәrimiz búl júmysqa kirisuimiz kerek. Ýkimet, tiyisti әkimdikter qajetti josparlardy dayyndap, tiyisti is-sharalardy qolgha alady dep oilaymyn. Búl býkil halyqqa kerek  bolyp túrghan manyzdy júmys.

Ábish Kekilbaevtyng qaytalanbas qoltanbasy  qazaq әdebiyetining ghana emes, әlem әdebiyetining qazynasyna ainaldy. Kósemsóz sheberining shygharmashylyghy boyynsha tereng zertteuler jýrgizu - keleshek buyn ghalymdarynyng aldyndaghy manyzdy mindet boluy tiyis.

Sebebi, Ábish Kekilbaevtyng oilary, filosofiyasy jәne jalpy ruhany әlemi múhittay  teren.

Ábish Kekilbaevtyng әdeby әlemi sheksiz dýniye, kópqyrly, maghynaly múra.

Rasynda, búl kisining bilimining kókjiyegi sheksiz, biregey adam. Ári jazushy, әri әdebiyettanushy, ghalym, tarihshy, oishyl, filosof qana emes, memleketimizding damuyna eleuli enbek sinirgen kórnekti memleket qayratkeri. Búl - úly jazushylardyng arasynda óte siyrek kezdesetin qúbylys.

Ábish Kekilbaev Preziydentimizding senimdi serigi bolghany barshamyzgha mәlim.

Jazushy tuyndylarynyng iydeyalary «Ruhany janghyru» filosofiyasynyng negizderimen ýndesedi. Preziydentting «Úly dalanyng jeti qyry» iydeologiyasy, týpting týbinde, qazaq ziyaly qauymynyn, jalpy halqymyzdyn  asyl armanynyng kórinisi.

Býginde  býtin halqymyz últtyq iydeyany janghyrtu jolyna bet búrdy. Osylaysha, Ábish aghamyzdyng armany iske asuda.

«Óz basynnan baq ausa da, el basynan baq aumasyn» degen sóz Ábish Kekilbaevtyng azamattyq ústanymynyng aiqyn aighaghy.

Sondyqtan  marjansóz sheberi, gumanist-ghalym, últjan-sayasatker Ábish Kekilbaevtyng shygharmashylyghyn, onyng jalpy múrasyn ósip kele jatqan úrpaqtardyng arasynda keninen dәripteu – búl bizding birinshi kezektegi maqsatymyz boluy tiyis.

Osy baghytta Kekilbaevtanu әdebiyettanu ghylymyndaghy negizgi pәnderding biri bolyp qalyptasuy kerek. Biz  qogham retinde  tiyisti әreket jasap, búl júmysty baqylauymyzgha aluymyz kerek.

Qasym-Jomart Toqaev

QR Parlamenti Senatynyng tóraghasy

Abai.kz