Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4840 0 pikir 27 Sәuir, 2011 saghat 10:57

Kenes Núrlanov: «Keude keruge keremetpiz...»

Býginde 1200 oryndyq opera teatry salynyp jatqan Astanada Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy drama teatry sahnasy tórt metrlik ghimaratty meken etip otyr. «Sәrsenbidegi súhbattyn» qonaghy, teatr jәne kino akteri, Qazaqstan Jastar odaghy syilyghynyng iyegeri Kenes Núrlanov osyghan kýiinedi.

- Kenes myrza, biyl qazaq-qalmaq soghysynyng ayaqtalghanyna 220 jyl toldy. Al «Batyr Bayan» filimi ekrangha shyghyp, Siz Noyan batyr róline týskende jasynyz 29-daghy jigit ediniz. Al Bayan batyrdyng rólinde oinaghan Júmahan Ábdiqadyrovtyng qazirgi jaghdayynan habarynyz bar ma?

- Búl taqyrypty jaqsy qozghap otyrsyz... Aghanyng basyna týsken jaghdayynan habardar bolghanymmen, aldyna barmaghanyma kónilim alandap, ishtey tolqynysta jýrgen jayym bar... Qazaq ónerine sinirgen enbegi mol osynday atpal azamattyng jaghdayyna Jambyldy basqaryp otyrghan nemese sol ónirdegi qaltaly azamattar nege qamkónil bolmaytynyna nalimyn.

- Osy kýni kino men teatr salasynda halyqqa arnalghan tuyndydan góri, festivaligha arnalghan qoyylymdar kóp siyaqty. Keybir tuyndylardyng atyn estip, zatyn kóre almaymyz.Osynyng jónin bile aldynyz ba?

- Qazir «Qazaqfilim» kinostudiyasy qaynap jatqan júmystyng qazany siyaqty bolyp kórindi. Biluimshe, jylyna 20-30 filim týsiriledi eken.

Býginde 1200 oryndyq opera teatry salynyp jatqan Astanada Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy drama teatry sahnasy tórt metrlik ghimaratty meken etip otyr. «Sәrsenbidegi súhbattyn» qonaghy, teatr jәne kino akteri, Qazaqstan Jastar odaghy syilyghynyng iyegeri Kenes Núrlanov osyghan kýiinedi.

- Kenes myrza, biyl qazaq-qalmaq soghysynyng ayaqtalghanyna 220 jyl toldy. Al «Batyr Bayan» filimi ekrangha shyghyp, Siz Noyan batyr róline týskende jasynyz 29-daghy jigit ediniz. Al Bayan batyrdyng rólinde oinaghan Júmahan Ábdiqadyrovtyng qazirgi jaghdayynan habarynyz bar ma?

- Búl taqyrypty jaqsy qozghap otyrsyz... Aghanyng basyna týsken jaghdayynan habardar bolghanymmen, aldyna barmaghanyma kónilim alandap, ishtey tolqynysta jýrgen jayym bar... Qazaq ónerine sinirgen enbegi mol osynday atpal azamattyng jaghdayyna Jambyldy basqaryp otyrghan nemese sol ónirdegi qaltaly azamattar nege qamkónil bolmaytynyna nalimyn.

- Osy kýni kino men teatr salasynda halyqqa arnalghan tuyndydan góri, festivaligha arnalghan qoyylymdar kóp siyaqty. Keybir tuyndylardyng atyn estip, zatyn kóre almaymyz.Osynyng jónin bile aldynyz ba?

- Qazir «Qazaqfilim» kinostudiyasy qaynap jatqan júmystyng qazany siyaqty bolyp kórindi. Biluimshe, jylyna 20-30 filim týsiriledi eken.

Biraq onyng sany men sapasy qalay? Kino halyqtyng bet-beynesin kórsetetin dýnie bolsa, týsirilip jatqan filimder halyqtyq pa? Áriyne, qazaq eli bolghan son, týsirgen kinomyzdyng ózi últtyq dýnie bolyp, mazmúndy, salt-dәstýrdi nasihattaytyn dýnie bolugha tiyis. Bir aita keterligi - bizding kinomyzdy da «elikteushilik» qasiyet dendep bara jatqanday.

Bәlkim, sheteldegidey, «boevikter» qazirgi zaman ýshin kerek shyghar, biraq onymyzben úrpaqty tәrbiyeleuden útylamyz. Tipti boevik jasap, shetelden asyp ketemiz dep aita almaymyn. Últtyq ýrdistegi filim týsiruge bizde jaqsy shygharmalar joq emes, bar. Qazir «Myng bala» degen tarihy kino týsirilip jatyr eken (qoishy-rejisser - Aqan Sataev. - Red.). Qanday jýiede týsirilgenin, amandyq bolsa, kóre jatarmyz...

Sonymen qatar basty rólderge shetel akterleri shaqyrylyp, ózge últtyng ókilderi kinomyzgha kóp aralasuda. Al tarihy kinolarymyzgha qarasaq, namysyng keledi, óitkeni bizding úly túlghalardy - Bauyrjan Momyshúlyn da, Áliya Moldaghúlovany da qyrghyz әrtisteri somdady. Osy jaghynan bizde namys joq pa, bilmeymin.

- Al qazaq kinolarynyng oryssha týsirilui últtyq mýddege mensinbeushilik pe, joq әlde kassa jinaudyng amaly ma?

- Áriyne, bizdegi rejisserlerding kóbi orys minezdi bolghandyqtan, ózderine qalay ynghayly, solay júmys isteydi. Olar ýshin oryssha oilap, oryssha sóilep, oryssha týsirgen әldeqayda jenil. Qazaq filimderinde orystyng iyisi anqyp túratyny sondyqtan. Qazaq eli, qazaq tarihy bolghan son, qazaq tili birinshi orynda túrugha tiyis. Teleserialdarymyzdyng da tilderi ala-qúla...

- Kino demekshi, keyingi jaryq kórgen kóp filimderge akterlerdi kósheden tandau әdetke ainalghan siyaqty...

- Áriyne, «qazanshynyng erki bar, qaydan qúlaq shygharsa» demey me. Osy sebepten bizding kóptegen kәsiby akterlerimiz kinonyng manynan alystap, shet qalyp jatyr. Al rejisserler ýshin kósheden әkelgen belgisiz adamdy robot siyaqty paydalanyp, óz degenine baghyndyryp alu onay. Áriyne, olar rólin jaqsy alyp shyghuy mýmkin, biraq búl - uaqytsha dýniye. Keyde osynday bir oilaryndy aitsan, kinostudiyadaghy keybir rejisserler renjiydi. Kezinde Shәken Aymanov, Abdulla Qarsaqbaev, Súltan Qojyqov aghalarymyz teatrdaghy kәsiby akterlermen júmys istedi. Ony klassikalyq kinolardy qarasanyz, birden bayqaysyz. Yaghny ýlken ónerding kirpishin solar qalap ketti. Qazir ekining biri kinogha týsuge әues. Degenmen kinogha týsuge әuesqoylyq tanytatyndardy tarihy kinolargha әkelu dúrys emes. Tarihy túlghalardy somdau - kәsiby akterlerding qolynan ghana keletin dýniye!

- Endeshe, osy әuesqoy rejisserler men kәsiby rejisserlerding de bir-birining tuyndylaryn synap-minep jatatyndary bar. Sonyng ishinde kóp syngha úshyraghan, әuesqoy rejisser Erkin Raqyshevting «Jetimder» filimine týstiniz...

- IYә, Erkin Raqyshevting filimderi jaryqqa shyqqanda, ony jerden alyp, jerge salghandar kóp boldy. Áriyne «Jetimder» filimi filosofiyalyq túrghyda qúrylmaghan, kәsibiyligi jetispeytin shiyki tústary jeterlik.

Biraq memleketting qarjysyna týsirilip, el kórmegen kinolardyng qasynda, óz qaltasynan aqsha shygharghan Raqyshevting kinolary kórermen súranysyna ie boldy. Kezinde Shәken Aymanov ta teatr akteri, teatr rejisseri bolyp, kinogha tәjiriybe arqyly keldi ghoy. Al kino ónerindegi baghyndyrghan shyny qanday boldy? Bәlkim, kýnderding kýninde Erkin Raqyshevting de sonday jetistikke parapar enbek jasamasyna kim kepil? Qazaqtar bir-birimizdi jýndep tastaugha peyildimiz ghoy...

- Endi teatrgha oiyssaq... Astanagha Almatydan arnayy shaqyrtumen kelgeninizge bes jyldyng jýzi bolypty. Degenmen qazir óziniz qyzmet jasaytyn Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy teatr ghimaratynyng eskiligine qarap bas shayqaytyndar kóp...

- Dúrys aitasyz! Aty anyzgha ainalghan Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy drama teatrdyng «atyna zaty say emes» ekenine jýregimiz auyrady. Elimizding bas qalasy Astanada ruhany ortalyq bop sanalatyn ýlken teatrdyng salynbauy - úyat nәrse. Búl mening ýkimetke qarsy aityp jatqan shaghymym emes, degenmen jogharydan qoldau kýtken tilek ekeni ras. Kezinde Imanghaly Tasmaghambetov teatr salugha uәde etip, ornynyng sol jaq jaghalauda belgilengenin aityp edi. Odan keyin daghdarys bastalyp, ayaqsyz qaldy, endi ýmitpen ghana kýtudemiz.

Jasyratyny joq, búrynghy bir eski ortalyqty ildebaylap ústap otyrmyz. Sahnamyzdyng kendigi - tórt metrdey ghana. Al ýlken qoyylymdar qoygha teatrdyng tarlyghy bylay túrsyn, tehnikalyq jaghdayy óte nashar. Qazirgidey tehnikalyq mýmkindikter bar zamanda júmystyng bәri qolmen atqarylady. Sheteldikter eldigindi, mәdeniyetindi tanyghysy kelse, teatryna kelip, múrajayyna bas súghatyny - aqiqat. Al eldigimizdi tanytugha, el ónerin әsiresharyqtatyp, ózgege keude keruge keremetpiz.

- Al astanalyqtardyng teatrgha degen әuestigi qalay? Kórermenge zәru emessizder me?

- Jalpy, astanalyq júrtshylyq teatrgha kóp keledi dep aita almaymyn. Teatr bar-joghy eki jýz ghana oryndyq bolghandyqtan, Allagha shýkir, ylghy da anshlag. Al eger Almatydaghy teatrlarday 600-700 oryndyq bolsa, jaghdayymyzdyng qanday bolatynyn kim biledi? Teatrymyzdaghy kórermenning deni - jastar, studentter, oqushylar, sonday-aq astanagha qydyryp kelgen auyl adamdary ghana. Al Astanagha kelgeli teatrdyng esigin attaghan ziyaly qauym ókilderin de, sheneunikterdi de kóre qoyghan joqpyn. Keyde shaqyrtyp ta keltire almaysyn. Olardyng bәri jyly kabiynetterinen shyqqysy kelmey me, әlde júmystary sonshalyqty auyr ma? Bәlkim, teatrymyzdyng eskiligi olardyng dengeyine say bolmay jatqan bolar. Biraq shendi-shekpendilerding teatrgha attap baspauy teatrdy alandatpaugha tiyis. Olar kelmedi dep, ókpemizdi qara qazanday etip, ónerdi túralatugha qaqymyz joq! Áyteuir «Bolashaq» jastarynan qúralghan kórermenderding baryna tәuba!

- Sonda Astananyng teatryna ziyaly men memleket adamdary kelmese, búl orda mәdeniyet mekeni bola ala ma?

- Astana óner ortasy retinde әli de aqsap túr. Áriyne, búl jer Kenes Odaghy kezinde orystardyng meken etken jeri edi ghoy. Al ol kezde qazaq teatry mýldem bolghan joq. Jergilikti qazaqtar orystanyp ketken. Áli kýnge deyin qazaqtarymyz oryssha sóileskenin maqtan kóredi. Osydan bes jyl búryn Astanagha qonys audarghanymda, Quanyshbaev teatry ornalasqan mekenjaydy súrasam, astanalyqtar onyng qay jerde ornalasqanyn bilmek týgili, osynday teatr bar ekeninen de beyhabar bolyp shyqty.

- Al ailyqtarynyz shaylyqtarynyzgha jete me?

- «Jylamaghan balagha emshek joq» demekshi, alatyn ailyghymyzdyng mardymsyz ekenin biz aitugha tiyispiz. Bizde eng aldy 50 mynnyng kóleminde ailyq alady. Al, óz basym, 28 jyldyq enbek stajymmen 45-50 myng ailyqty birde olay, birde búlay alamyn. Al bizden ýlken ónerge enbegi singen agha-apalarymyzdyng elu myngha jeter-jetpes jalaqy alatynyn, jastarymyzdyng 30 mynnyng kóleminde ailyqty qanaghat tútatynyn bireu bilip, bireu bilmegensiydi. Mýmkin múnyng sebebi teatrymyz memlekettik emes, yaghny statusy tómen, qalalyq teatr sanalatyndyghynan shyghar. Sondyqtan alar ailyghymyzgha ýkimet kómektesse deymin. Al Astana qymbat qala ekenin eskersek, ailyghymyz shaylyghymyzdan artylmaydy...

- Bir súhbatynyzda Almatydan alystap, shygharmashylyq toqyrauda jýrgeninizdi aitypsyz. Endeshe, keri qaytar oiynyz joq pa?

- Qonys audaryp, shygharmashylyghymdy basynan bastau onay bolghan joq. Al keyde toqyrau degen qasiyet óner adamdarynda kezdesip túrady. Áriyne, bar ónerding shoghyrlanghan jeri Almaty ghoy. Onda studiya, tele-radio, kinostudiya siyaqty әrtisterge baram degen jer kóp. Mәselen, múnda jýrip, týsiriletin kinogha kastingti de estimey qalamyz. Astanada bolghan son, bizdi ondaghylar shaqyra da bermeydi. «Kózden ketken song kónilden de ketedi» ekensin. Búryndary jarnamagha týsuge shaqyrushy edi, Astanada ekenimdi aitsam, telefondy qoya salady. Shaqyrugha ketken shyghyndy oilaydy ghoy.

Almatygha baram-barmaymyn dep, әzirshe kesip aitu qiyn. Jaqynda Almatydaghy Áuezov teatryna bardym. Neshe jyl birge jýrgen әriptesterimning ónerin tamashalap, ónerlerinen lәzzat alyp qayttym. Pәlenbay jyl jýrgen ortandy, oinaghan rólderindi saghynasyn. Mening kezinde sol teatrda jasaghan obrazdarym sol sahnada belgisiz qalyp qoyghanyna, qanshama enbekterimning ayaqsyz qalghanyna ókinetinim de joq emes. Al múnda jana ómir, jana leppen ertenge ýmit artyp, tirshilik keship jatqan jaghday bar.

- Qazirde teatrlardaghy býgingi zamangha say qoyylymnyng joqtyghy ózekti taqyrypqa ainalyp ketken siyaqty...

- IYә, rejisserler dramaturgterding jazbaytynyn aitsa,   al dramaturgter: «Biz jazyp jatyrmyz, nege qoymaysyn­dar?» - deydi. Al osydan song akterler kimdiki dúrys, kimdiki búrys ekenin ajyratudan qalghan siyaqty. Shynymen de, býkil teatrda da mine mynau dep kórseter býgingi zaman keyipkeri әli shyqqan joq. Búl kimning kinәsi? Dramaturgter dúrys jaza almay jatyr ma, әlde rejisser bardy tanyp,tanday almay jatyr ma? Búl degenimiz bizdegi rejisserler men dramaturgterding arasyndaghy baylanystyng joqtyghyn kórsetse kerek. Býtkil qazaqtyng ishinen býginning «geroyy» tabylmauy mýmkin emes...

- Al teatrlarynyzda auyz toltyrarlyq qanday janalyqtarynyz bar?

- Basshymyz Erkin Juasbekov teatrmen bite qaynasqan óner adamy ghoy. Osy azamat kelgeli teatrymyz ýlken shygharmashylyq qalyqtau ýstindemiz. Jaqynda ghana halqymyzdyng ayauly azamaty Asanәli Áshimov «Don Juannyng jana dumany» atty qoyylym qoydy. Ázirshe kórermender men synshylar tarapynan jaqsy pikirler aitylyp jatyr.

Ángimelesken -

Ardaq Imanbekqyzy,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 15 (98) 27 sәuir 2011 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5541