Songhy kezderi jeltoqsanshylar turaly әngimeler kóbeydi. Áueli, S. Lepesovtyng maqalasy Abai.kz aqparattyq portaly men «Jas alash» gazetinde jariyalandy. Al, 23 qarashada G. Toyboldinanyng «Kózindi ash, ensendi kóter, jeltoqsandyq bauyrym!» atty maqalasy «Abai.kz»-te shyqty. Búl eki maqala da «Jeltoqsan aqiqaty» Qoghamdyq Birlestigining júmysyn syngha alghan. Osy qoghamnyng tóraghasy  retinde Jeltoqsan kýnderi ótkenshe sabyr saqtaugha bekingen edim. Alayda, ózin osy qoghamnyng qúryltayshysymyn dep jýrgen G.Toyboldinanyng songhy maqalasynan keyin – shyndyqty kýtip otyrghan jeltoqsanshylar aldynda ýnsiz qaludy jón kórmedim...

Aldymen,  atalghan eki maqalada da «Qúrymbaev Jeltoqsan kóterilisine jasaqshy bolyp barghan. Ol sol kezde de biylikting adamy edi» degen «ayyp» taghylypty. Aldymen soghan jauap bereyin: Ol kezde men medinstitutty bitirip, Seyfullina men Sholohov kóshesining qiylysyndaghy №6-shy dәrihanagha provizor bolyp ornalastym. Qosymsha dәrihanalar basqarmasynyng sport sektory qoghamdyq júmysty atqardym. Kóterilis bastalghanda bastyghymyz Almaty dәrihanalar basqarmasynyng basshysy Sybanqúlova Zýriyat Núrәliqyzy shaqyryp alyp: «Sportshysyn, alangha  «jasaqshy» bolyp barasyndar. Kópting arasyna kirgen song – erikterin...» dedi. Mine, mening alangha «jasaqshy» bolyp bardym deytinim sol. Al, Zýriyat Núrәliqyzynyng «saqtanuy» týsinikti shyghar... Áriyne, alanda qyzyl shýberekti tastap, kópting arasyna kirdik! Tayaqty da jedik kóppen birge. Osynyng ónin ózgertip, meni «jasaqashy», yaghny «halyq jauy» kórsetu qanshalyqty dúrys − tóreligin ózderiniz aita jatasyzdar...

Endi, jazylghan hattargha jauap bermes búryn, ózimiz ýshin «Jeltoqsan kóterilisine degen qazirgi kózqarastar qanday?» degen súraqqa jauap beru tiyis dep sanaymyn. Onday kózqarasty birneshe topqa bólip qarastyrugha bolady:

1. Jeltoqsan kóterilisin Tәuelsizdik bastauy dep sanay otyryp, «elimizge tәuelsizdik әkelgen bizderdi memleket erekshe qamqorlyghyna aluy tiyis» degen. Áriyne, múnda ýlken shyndyq bar, әri, solay boluy da tiyis. Biraq, múnday kózqaras Jeltoqsan úiymdarynyng maqsaty men mýddesine tolyq say emes der edim. Sebebi, qazirgi jeltoqsanshylardyng ardagerlik statusqa úmtylys talaby tek qana túrmystyq mәselelermen shektelmeui kerek.

2. Jeltoqsan úiymdary arqyly jeltoqsanshylardy algha sala otyryp, ony óz maqsattaryna (bedeli men ataghyna) qoldanu әreketi. Búl da kózqarastar qatarynda túr. Sebebi, onday әreketterding bar ekeni ras. (Ol turaly tómende sóz bolady).

3. Jeltoqsan kóterilisin qazaq halqynyng azattyq jolyndaghy songhy kóterilis dep qabyldau. Sondyqtan, qoghamda Jeltoqsan qúndylyghyn ornyqtyru, ony Qazaqstannyng ghana emes, barlyq KSRO halyqtarynyng Tәuelsizdik bastauy retinde qalyptastyru. Yaghni, búl − Jeltoqsan qúndylyghyn qazirgi jeltoqsanshylardyng kózi tirisinde ghana moyyndau emes, búl – ony Qazaqstan memleketining tarihyna basty qúndylyqtar qatarynda engizu bolyp tabylady.

Biz, qazir «Jeltoqsan aqiqaty» úiymynyng júmysyn «Jeltoqsan kóterilisin» qoghamnyng basty  qúndylyghy retinde qalyptastyru qajet deytin  strategiyalyq  mýddege qaray bet búrghyzugha kýsh salyp jatyrmyz. Áriyne, ol jeltoqsanshylardyng býgingi qal-jaghdayy nazardan tys qalady degen sóz emes. Ony biz aghymdaghy júmys retinde ýzdiksiz atqaryp kelemiz. Olardyng balalaryna oqu aqysyn jenildetu,  gaz, su, әleumettik jenildikter boyynsha jergilikti biylik pen mekemelermen, oqu oryndarymen baylanysta túramyz. Mysaly, kóptegen oqu oryndary rektorlarynyng bireui de jeltoqsanshylardyng balalaryna jenildik beru turaly úsynys hattarymyzdy keri qaytaryp, bizdi jerge qaratpady! Mýmkindiginshe qoldau kórsetude. Al, 2017-2018 jyldary Almaty әkimshiligimen jәne mәslihatymen  sauatty әri zandylyq túrghysynda kelissózder jýrgize otyryp, qalalyq transportta tegin jýruding «Onay» biyletine qol jetkizu de onay bolghan joq. Oghan qazirgi bireulerdin, «Men jasadym!» dep keude soghatyn «jekebatyrlardyn»: «anaghan óittik, mynaghan býittik» - dep jýrgen jolymen emes, Biylik pen Jeltoqsanshylar arasyndaghy úzaq kelissózder nәtiyjesinde qol jetkizildi. Sóitip, qazirgi kezde qoghamdyq úiym men әkimshilikter, mekemeler arasyndaghy qarym-qatynas mәdeniyeti birtindep qalyptasyp keledi. Onsyz bola ma?

Endi G.Toyboldinanyng maqalasyndaghy maghan taghylghan ekinshi «ayypqa» toqtalayyn. Ol: «Qúrymbaev jeltoqsanshylargha jiberilgen ýkimetting adamy. Óitkeni, Lepesovtyng maqalasyna jauap bermedi. Biylikting adamy bolghan song ýndemey otyr» deydi. Shyndyghynda, Lepesovtyng maqalasynda men turaly bir-eki auyz sóz bolghanymen, onda negizinen «jalghan jeltoqsanshylardy aqtau» jәne «ony jasaushy «Jeltoqsan aqiqaty» qúryltayshylarynyng biri Beysenbay Qúspekov (qazir Sayfolda)» ekeni aitylady. Sondyqtan, men Lepesovtyng maqalasy shyghysymen qúryltayshylargha: «Qúspekovtyng mәselesin talqylap, sheshimderinizdi jazbasha berinizder» dep súradym. Biraq qúryltayshylar әriptesteri Sayfoldany «arashalaudy» maghan jýktep, ózderi tasada qalghysy keldi. Múndaghy oiy nede? Meninshe, sirә, olar «eger, jogharydan tekseris bolyp, maqalada jazylghan  derek rastalyp jatsa, onda ony arashalap jýrgen «Jeltoqsan aqiqaty» tóraghasy Qúrymbaev Bolat ta qatysty» dep, ornynan ala salamyz degen jospar qúrghan dep oilaymyn.

Olardyng «nege jauap jazbaysyn?» dep shýiligulerining de bir astary osy ma deymin. Eger, Lepesovtyng jazghany jalghan bolsa, onda Sayfoldanyng ózi nege ýnsiz? Ol ýshin men nege aqter-kókter boluym kerek? Odan qaldy, men S.Lepesovtyng aiyptauyn joqqa shygharmaymyn! Óitkeni, búl әngime aramyzda búrynnan kóterilip keledi. Al búghan deyin onymen (aqtalu mәselesimen) B.Qúspekovtyng (Seyfolda) tyghyz ainalysyp kelgeni ótirik emes... Múny tekseru qúryltayshylar ýshin týkke túrmaydy.

Osynyng bәrin bile túra,  G.Toyboldina «jeltoqsan úiymy qúrityn boldy» dep baybalam salyp,  mәseleni men jaqqa búrghysy keledi. Nege? Onyng sebebi endi anyq boldy: jaqynda ýsh qúryltayshy «sheshim» shygharyp,    «Jeltoqsan aqiqaty» tóraghasyn orynan alyp, tórayymy etip G.Toyboldinany taghayyndapty. Sonda búl «qúryltayshylar ýshtiginin» (G.Toyboldina, J.Jeksenbaev, J.Beysembaeva) «sheshimi» QR Zandarynan da, qoghamnyng Jarghysynan da joghary túrghany ma?

Múnda da mәsele terende bolsa kerek: Birinshiden, osyghan deyingi ótken әr jinalysta G.Toyboldina «Biz qúryltayshylarmyz, senderding júmystaryndy baqylap otyrmyz, kónilimiz tolmasa alyp tastaymyz» dep aitudan jazghan emes. Biz qúryltayshylargha talay ret: «Búl qoghamdyq úiym. Qogham óz júmysyn ózi josparlaydy. Eger qogham júmysy Qazaqstan Respublikasy zandaryna, adamdardyng konstitusiyalyq qúqyna qarsy kelmese, qoghamnyng Jarghysy ayasynda bolsa, onda qúryltayshylardyng qoghamdyq úiym júmysyn dogharugha, ne bolmasa, qoghamdyq úiym júmysyna qúryltayshylar tarapynan senzuralyq baqylau ornatugha zang tiym salady. Qúryltayshylargha onday qúqyq berilmegen. Qogham bes-alty qúryltayshynyng aidauymen jýrip, aitaghyna eretin jekemenshik firma emes. Múnda barlyq mýshelerding qúqy ten. Qúryltayshylargha basymdyq beru zanmen shekteledi» dep aityp keldik. Búl jaghday QR «Zandy túlghalar turaly» zanynda atap kórsetilgen!

Biraq, bizding qúryltayshylar zandy  moyyndaugha mýddeli emes siyaqty. Olargha keregi ataq pen bedel me deymin. Atalghan «qúryltayshylar»  osyghan deyin «jeltoqsanshylar mýddesi» degendi  betke ústap, qoghamnyng júmysyna kedergi keltiruden basqa  tirlik jasaghan emes. Biz ýnemi: «Sizder qogham ainasysyzdar,  úsynystarynyzdy aitynyzdar, birigip júmys jasayyq» degen demokratiyalyq joldy úsynamyz, olar búghan «jauap» retinde «Qúrymbaevty bayytyp otyrsyndar, jarna jinamandar, jarnadan bas tartyndar» dep jeltoqsanshylardy ýgittep, qoghamdyq úiymgha qarsy júmys jýrgizedi. Ony kýndelikti kórip otyrmyz. Úiymnyng júmysy jarnagha tirelip túrghanyn bile otyryp, әdeyi osylay jasaydy. Búl qoghamdyq úiymdy birjola túralatu amaly emey nemene? Áriyne, ózderi de eshqashan jarna tólegen emes!

Olardyng ózge de «erlikteri» bar. Mysaly,  jinalystargha iship kelu, jiynnyng tu-talaqayyn shygharu – olar ýshin әdettegi jaghday. Ár jinalysta tórt-bes «qúryltayshy» minberge júlqyna shyghyp, eshkimge des bermey, ózderin osy úiymnyng qojayyndary sezingendey: «Qoghamdyq úiymdy biz qúrghanbyz! Biz baqylaushymyz! Qalay etsek te aitqanymyz bolady!» dep, býkil úiym mýshelerin mylqau tobyr sanap jýrgenderin eshkim joqqa shyghara almaydy. Endi, olargha býkil Respublika atynan qúrylghan, elimizdegi myndaghan jeltoqsanshylardy biriktirsek dep maqsat qoyghan birlestikting tóraghasyn ýsh adam «jinalys» jasaydy da, konferensiya saylaghan tóraghany ornynan alyp tastay salu da týkke túrmaytyn sharua bolypty! Sonda olargha qoghamdyq úiymdy úiym etip otyrghan 400-500 jeltoqsanshylar  basybayly, sanda bar, sanatta joq tobyr ma? Olay bolsa, mýsheliktegi barlyq jeltoqsanshylar olardyng búl «әlimjettiligimen» kelise me eken? Olardan sony súrayyq aldymen!

Búryndary qúryltayshylar óz arasynan J.Jeksenbaevty «tóragha» saylaghan. Biraq onyng júmysynda bereke bolmady. Sonynda maghan qolqa saldy. Kóp oilanyp, kelisimimdi berdim. Qayta tirkeldik. Qogham júmysy jandana bastady. Biraq, jogharydaghy atap ótken kózqarastar boyynsha, qúryltayshylardyng «aytqanymen» jýrudi qalamadym. Júmys isteu tәsilin ózgertip, barlyq mәselelerdi újym bolyp sheshudi qolgha aldyq. Nәtiyjesinde, sanymyz da kóbeydi, belsendiligimiz de artty. Jinalystargha zal tolatyn dengeyge jettik.  Tәrtipti qataytyp, jeltoqsanshylar etikasy erejesin qabyldadyq. Qoghamgha mýshe qabyldau ýshin arnayy komissiya qúryldy. Birlikti nyghaytu ýshin «Memleketimiz – Qazaqstan, Elimiz – mәngilik, Últymyz – qazaq, Ruymyz, jýzimiz – Jeltoqsan!» degen úran kóterdik. Ziyalyq qauym ókilderinen «Aqyldastar alqasyn» qúrdyq. Mine, múnyng bәri de Jeltoqsan kóterilisin Qazaqstan halqynyng Últtyq qúndylyghy qataryna qosu, ony tarihta qaldyru әreketteri. Erten, keler úrpaq ta osy qasterli qúndylyqqa bas iyetin bolsyn deymiz.

Mine, sóitip, qoghamnyng osylay − tәuelsiz júmys istey bastaghany − qúryltayshylargha qatty únamady. Bizding qoyghan maqsattarymyz ashyq. G.Toyboldina «qoghamdy qúrtatyn boldy» dep baghalaytyn maqsattar mynalar:

*Qogham bolghan song biylikpen, meyli, ol qanday bolmasyn − әriptestik jaghdayda júmys isteuge tura keledi (búlar aitqanday «birigu» emes). Maqsat – әleumettik mәselelerdi sheshu jәne týpkilikti nәtiyjede statusqa qol jetkizu! Óitkeni, myndaghan jeltoqsanshylardyng mýddesi statusqa kelip tireledi.

*Jeltoqsan kóterilisining tarihy manyzyn moyyndatu ýshin biz óz mәdeniyetimizdi qalyptastyruymyz kerek. Biz, ardagerler sanatyna kóshudemiz, sóitip, jastardy patriottyq ruhta tәrbiyeleu isine aralasa bastaymyz. Sondyqtan ózimiz de olargha ýlgi bolatynday boluymyz kerek.

Bizding búdan basqa da qúrghan josparlarymyz jetkilikti. Olardyng әrqaysysynda jeltoqsanshylar úiymynyng qoghammen tyghyz baylanysta boluy josparlanghan. Sol arqyly biz qoghamda «jeltoqsanshylar» degen namysshyldyq pen qaysarlyq obrazyn, olardy «tәuelsizdik kýreskeri» dey otyryp, qoghamdyq sanada halqymyzdyng tarihyndaghy últtyq azattyq kóterilisterding alar ornyn, manyzdylyghyn dәripteytin týsinikter qalyptastyrudy kózdeymiz.

Osynday − qazaq halqynyng Últtyq namysy men mәrtebesine qatysty irgeli isterdi, ony iske asyrushy jeltoqsanshylardyng qoghamdyq úiymdaryn (qozghalystar, birlestikter) óz aitar oiy joq, ne, naqty is-әreketi joq shókimdey ghana baybalamshyl toptyng qolyna ótkizip beru, әri-beriden son, barlyq jeltoqsanshylardyng namysyn ayaqqa basu bolyp tabylady. Biz ondaygha jol bermeymiz.  Jeltoqsanshylar el tәuelsizdigine qol jetkizuge enbegin sinirgen. Endi, kim kóringenning qoljaulyghy bola almaydy. Olar óz mәselelerin aldaghy kele jatqan konferensiyasynda ózderi sheshetin bolady!

Sóz sonynda elimizding barlyq jeltoqsanshylaryn Tәuelsizdik merekesimen qúttyqtaymyn! Birligimiz nyghaya bersin!

(Qúrmetti jeltoqsanshylar, oqyrmandar!

Úsynystarynyz ben pikirlerinizdi myna el.poshtagha jiberulerinizdi ótinemiz - zheltoksan.akikaty@mail.ru)

Qúrymbaev Bolat Toqtabayúly, Patriottyq Qozghalys «Jeltoqsan aqiqaty» Respublikalyq qoghamdyq birlestigi Tóraghasy  

Abai.kz