Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3645 0 pikir 29 Sәuir, 2011 saghat 00:14

QR Syrtqy ister ministrining orynbasary Saud Arabiyasy Korolidigining Syrtqy ister jónindegi memlekettik ministrimen kezdesti

ASTANA. 28 sәuir. QazAqparat - Er-Riyadta Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrining orynbasary Qayrat Omarov Saud Arabiyasy Korolidigining Syrtqy ister jónindegi Memlekettik ministri Nizar Madaniymen kezdesti, dep habarlady QR SIM baspasóz qyzmeti.

Kezdesu barysynda QR Syrtqy ister ministri E.Qazyhanovtyng 2011 jylghy 28-30 mausymda ‎Astanada ótetin Islam Konferensiyasy Úiymy Syrtqy ister ministrleri kenesining 38-shi sessiyasyna qatysu ýshin Saud Arabiyasynyng syrtqy sayasat vedomstvosynyng basshysy әmir Saud әl-Feysalgha joldaghan resmy shaqyruy tabys etildi.

Q.Omarov jiyn barysynda Islam Konferensiyasy Úiymyna tóraghalyq lauazymyn resmy týrde qabyldaytyn Qazaqstannyng atalmysh sharagha erekshe mәn berip otyrghanyn atap ótti. Saud tarapyna basty halyqaralyq músylman úiymyna Qazaqstannyng tóraghalyghy kezenindegi qyzmetining basym baghyttary tanystyryldy. Sonymen qatar, Arnayy ókil saud diplomatymen IYKÚ syrtqy ister ministrlerining Astanadaghy kezdesui qarsanynda óte manyzdy bolyp sanalatyn taqyryp - arab әlemindegi songhy oqighalar ayasyndaghy halyqaralyq jәne ónirlik sayasatqa qatysty ózekti mәseleler jóninde konsulitasiyalar ótkizdi.

ASTANA. 28 sәuir. QazAqparat - Er-Riyadta Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrining orynbasary Qayrat Omarov Saud Arabiyasy Korolidigining Syrtqy ister jónindegi Memlekettik ministri Nizar Madaniymen kezdesti, dep habarlady QR SIM baspasóz qyzmeti.

Kezdesu barysynda QR Syrtqy ister ministri E.Qazyhanovtyng 2011 jylghy 28-30 mausymda ‎Astanada ótetin Islam Konferensiyasy Úiymy Syrtqy ister ministrleri kenesining 38-shi sessiyasyna qatysu ýshin Saud Arabiyasynyng syrtqy sayasat vedomstvosynyng basshysy әmir Saud әl-Feysalgha joldaghan resmy shaqyruy tabys etildi.

Q.Omarov jiyn barysynda Islam Konferensiyasy Úiymyna tóraghalyq lauazymyn resmy týrde qabyldaytyn Qazaqstannyng atalmysh sharagha erekshe mәn berip otyrghanyn atap ótti. Saud tarapyna basty halyqaralyq músylman úiymyna Qazaqstannyng tóraghalyghy kezenindegi qyzmetining basym baghyttary tanystyryldy. Sonymen qatar, Arnayy ókil saud diplomatymen IYKÚ syrtqy ister ministrlerining Astanadaghy kezdesui qarsanynda óte manyzdy bolyp sanalatyn taqyryp - arab әlemindegi songhy oqighalar ayasyndaghy halyqaralyq jәne ónirlik sayasatqa qatysty ózekti mәseleler jóninde konsulitasiyalar ótkizdi.

Óz kezeginde Memlekettik ministr qazaqstandyq diplomatqa shaqyru ýshin alghys aityp, aldaghy Islam Konferensiyasy Úiymynyng Syrtqy ister ministrleri kenesining 38-‎shi sessiyasyna Korolidikten joghary dengeyde delegasiya qatysatyndyghyna jәne atalmysh úiymnyng tóraghasy mansabyndaghy Qazaqstannyng barlyq bastamalaryna qoldau bildiretindigine, sonymen qatar Astanalyq forumdy ótkizu ýshin úiymdastyrushylyq jәne tehnikalyq kómek kórsetetindigine sendirdi. Nizar Madany Qazaqstannyng halyqaralyq bedelinin, onyng bilgir de sauatty syrtqy sayasatynyn, sonday-aq Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymy siyaqty iri halyqaralyq qúrylymdardy basqarudaghy bay tәjiriybesining arqasynda atalmysh is-shara tabysty jәne jemisti ótetinine senim bildirdi.

Sonday-aq, kezdesu barysynda ekijaqty yntymaqtastyq mәseleleri de keninen talqylandy. Q.Omarov elimizding Islam Konferensiyasy Úiymyna tóraghalyghy jyly Qazaqstannyng Saud Korolidigimen qarym-qatynasyn strategiyalyq әriptestik dengeyine kóteruge degen talpynysyn bildirdi.

Óz tarapynan Nizar Madany Saudiyanyng syrtqy sayasatynda Qazaqstannyng erekshe oryn alatyndyghyn jәne eki el arasyndaghy ózara senim men yntymaqtastyq dengeyining joghary ekendigin atap ótti. Onyng aituynsha, Saud Arabiyasy Qazaqstandy ózining Ortalyq Aziyadaghy senimdi әriptesi retinde qarastyrady jәne barlyq salalar boyynsha ózara yqpaldastyqty damytugha niyetti.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5541