Júma, 22 Qarasha 2024
Kýbirtke 7382 33 pikir 12 Jeltoqsan, 2018 saghat 14:03

Siriyadaghy soghystyng jay-japsary hәm 360 qazaq balasy...

2011 jyldan beri kýlli әlem Siriyadan kóz jazbay, jiti baqylap otyr. Óitkeni, búl elding aumaghynda bir-birine baghynbaytyn birneshe qaruly top әli kýnge deyin soghysyp jatyr. Árqaysysyna jeke-jeke toqtalyp óteyik. Resey, Iran jәne Livan qoldau bildiretin Siriya resmy biyligining eki jauy bar:

1. SDK (Siriya demokratiyalyq kýshteri). 2015 jyldyng 11 qazanynda preziydent Bashar Asad pen onyng jaqtastaryn biylikten taydyrudy maqsat etken qaruly oppozisiya jәne jeke memleket qúrudy kózdeytin qaruly kýrd jasaqtary birigip osynday aliyans qúrdy. Ayta keteyik, SDK-gha AQSh qarjylay jәne әskery kómek kórsetip otyr.

2. Irak jәne Shamdaghy Islam memleketi (IShIYM) terroristik úiymy. 2013 jyly qúrylghan lankestik úiymgha Saud Arabiyasy men Katar qarjylay jәne әskery qoldau bildirip otyr.

Siriyadaghy azamattyq soghys eng aldymen qarapayym halyqty sorlatyp, berekesin ketirdi. BÚÚ-nyng resmy mәlimeti boyynsha atalghan elden 5 millonday adam bosyp, shetelderge baryp pana súraugha mәjbýr bolghan. Sonday-aq, atamekenindegi 13,5 million siriyalyq gumanitarlyq kómekke zәru.

Ókinishke qaray, atalghan soghystyng salqyny bizding elge jetti. Sanasy ulanyp, mysyqtileu iydeologiyagha aldanghan jýzdegen qazaq otbasy Alla jolynda shayqasamyz dep, IShIM sodyrlaryna baryp qosyldy. Onda diny sebepterden mýlde jyraq, sayasy maqsattaghy maydan jýrip jatqanyna kózi jetip, elge qaytyp oralghan 125 otandasymyzdyng 57-si sottalsa, al ózgeleri qatang baqylauda ústalyp otyr. Jat jerde qanshasynyng oqqa úshyp, ajal qúshqany bir Qúdaygha ghana ayan. Eng soraqysy, ÚQK-ning 2017 jylghy deregi boyynsha, Siriya-Irak aumaghyna 390 qazaq balasy әke-sheshesimen erip barghany belgili. Olardyng 214-i úl, 176-sy qyz. 16 jasqa deyingi sol balalar men jasóspirimderding 63-i elge qaytarylghan. Psihologiyasyna kelgen zaqymnan aiyghuy ýshin balalarmen mamandar júmys istep jatyr.

Endi Siriyadaghy jaghdaygha qaytyp oralayyq.

Qazir Siriya ýkimet әskeri de, SDK (Siriya demokratiyalyq kýshteri) da IShIM terroristik úiymyna qarsy belsendi týrde kýres jýrgizip jatyr. Sonday-aq, kóptegen memleket qosylghan halyqaralyq koalisiya da lankestik úiymgha dýrkin-dýrkin әueden soqqy jasaydy. IShIM sodyrlarynyng qaramaghyndaghy strategiyalyq manyzy bar eng songhy jer Hajin qalasy alynghan son, olar ýshin qashargha jer qalmaydy. Biraq atalghan shahargha bekingen 5 mynday terrorist әli de beriler emes.

«The Independent» basylymynyng jazuynsha, «Islam memleketi» terroristik úiymynyng basqaru tetikterinde qyzmet etken resmy ókilder birinen song biri qolgha týsip nemese atys kezinde oqqa úshyp jatyr. Búryn jer aumaghy Britaniyanikine jete-qabyl bolghan «halifattyn» әr týkpirinde boy tasalap jýrgen sodyrlar iyelegindegi jerding kóbinen airylyp qalghan son, jasyrynu jәne qasha jýrip úrys salu olargha qiyngha ainaldy. Yaghni, terroristerge jan-jaqtan týsken búghau tarylghan ýstine tarylyp barady.

Ayta keteyik, «Islam memleketi» naghyz kýsheygen túsynda 10 million halyq túratyn 110 myng sharshy shaqyrym úlan-ghayyr aumaqqa biylik jýrgizse, al qazir Siriyanyng shyghysyndaghy Deyr ez-Zor ólkesinde Evfrat ózenin jaghalay ornalasqan qalalar men auyldar shoghyryna ghana iyelik etip otyr. Songhy resmy mәlimetterge sýiensek, 2 jeltoqsan kýni bolghan shayqasta «Islam memleketinin» beldi mýshesi Ábu әl-Umarayn óltirilgen. Onyng Siriya túrghyndaryna gumanitarlyq kómek kórsetuge barghan son, tútqyngha týsip, 2014 jyly aiuandyqpen óltirilgen AQSh azamaty Piyter Kessigting qazasyna tikeley qatysy bar kórinedi.

Sonymen qatar, AQSh qoldaytyn SDK (Siriya demokratiyalyq kýshteri) Deyr ez-Zor aimaghyndaghy eng qauipti sodyrlardyng biri Osama Oueyd Salehti qolgha týsirse, al Irak biyligi «Islam memleketinin» jәne bir serkesi tútqynda otyrghan әl-Mashadaniyding kinәsin moyyndaghan beynejazbasyn jariyalady.

Esterinizge sala keteyik, mamyr aiynda Irak pen AQSh birigip úiymdastyrghan әskery operasiya nәtiyjesinde terroristik úiymnyng kósemi әl-Baghdadiymen birge, joghary lauazymdaghy tórt resmy ókil de qolgha týsken bolatyn.

Búl derekter «Islam memleketinin» kýni batugha tayau ekenine aighaq. Basshylary birinen song biri ústalyp nemese óltirilip jatqan sodyrlar әr jerde shashyrap, әlsiz qarsylyqtar kórsetkenmen, kóp úzamay atalghan terroristik úiymnyng búrynghyday soghysugha qauqary qalmaytyny anyq. Sodan keyin Siriya jerinde qalatyn eki negizgi kýsh Siriya ýkimet әskeri men SDK (Siriya demokratiyalyq kýshteri) bir mәmilege kele me, әlde ózara soghysty jalghastyra bere me, ol jaghyn boljau qiyn. Degenmen, sayasattanushy Rasul Júmalynyng aituynsha, búl elde әzirshe beybit zaman ornauy ekitalay.

 Rasul Júmaly, sayasattanushy:

- Býginde Bashar Asad biyligin Resey, Iran sekildi syrtqy kýshterding qoldauy arqasynda saqtap otyr. Áytpese, onyng eldi basqara berui neghaybyl. Ózderiniz bilesizder, diny radikaldy toptar Siriyadaghy azamattyq soghysqa 2011 jyly emes, odan 2-3 jyl keyin qosyldy. Demek, búl jerde diny radikalizmnen búryn jergilikti halyqtyng biylikke degen narazylyghy әbden órshigen. Meninshe, siriyalyqtardyng 60-70 payyzy Bashar Asad biyligine qarsy. Arab elderining kóbi Bashar Asad pen jaqtastaryn resmy biylik dep tanymaydy. Onyng el basqaruyna AQSh pen Europa elderi de qarsy. Búlar tek qarsy bolyp, syrttay baqylap otyrghan joq. Ártýrli qaruly toptargha qoldau bildirip jatyr. Jalpy, Siriyada taraptardyng bir-birin moyyndamauy, bir-birining pikirine qúlaq aspauy bayqalady. Sol sebepti, búl eldegi azamattyq soghys Aughanstandaghy shiyelenis siyaqty úzaqqa sozylatyn týri bar. Jalpy, Siriya juyq arada birtútas memleket retinde ayaqqa túruy qiyn.

Halqyn oilaghan biylik bolsa, Bashar Asad pen jaqtastary elde tynyshtyq pen túraqtylyq ornatugha tyrysuy qajet. Áytpese, jergilikti búqara da, әsker de qantógis pen soghystan әbden tityqtap, qaljyrady.

Alpamys Fayzolla

Abai.kz

 

 

 

33 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1454
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3217
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5258