Últtyq sana imandylyq sananyng kórinisi
«Dala órkeniyeti» dep atalghan erekshe qogham qúrghan qazaq qauymy shyn mәninde naghyz Músylman eli bolatyn. Altaydan Atyraugha deyin sozylyp jatqan, auyldar assosiyasynan qúralghan alyp el ÓZ JÚRTY, NAGhAShY JÚRTY, QAYYN JÚRTY deytin bir-birin qorshaghan, berik ýsh shenbermen etene tuystyq jýie arqyly búzylmastay baylanysyp, osylaysha ýzilmestey qatynasta bolghan edi. (Osy ýsh júrt arqyly payda bolghan tuystyq ataulardyng ózi erekshe atausózder qazynasyn qalyptastyrdy: naghashy, jiyen, jezde, jenge, baldyz, baja, bóle, qayyn ata, qayyn ene, qaynagha, qayynbiyke, abysyn, qúda, qúdaghi, qúdasha...).
Jәne osy ýsh tuystyq qatynastyng ózi Haq dinning sharighaty boyynsha iske asyrylyp otyrdy. Yaghni, qazaqtar Haq dindi qúrghaq qaghida boyynsha emes, jandy túrmystyq qatynas boyynsha óz bolmysyna sinire bildi. Mәselen, «jesirin qanghytpay, jetimin jylatpaytyn el bolu» әmengerlik deytin músylmandyq ýrdispen iske asty.
Býkil eldi, elge tanylghan әri batyr, әri dana birtuar kósemder basqardy. Halyqtyng mýddesi ýshin, býtin júrt tanyghan dana adamdardan tandalghan «Biyler Alqasy» biylik jýrgizip, býkil eldi býtin el boldyratyn kemeldikke jetkizip otyrdy. Qoghamdyq tәrtipti jasauyl-jandarmsyz, zyndan-týrmesiz ornatyp, ruaralyq qún tóleu, auyl arasy at-shapan aiyp salu, aghayyn arasy sózge toqau... syndy adamgershilik tetikter arqyly tentekterin tiyp, qylmystyny ar-újdan sotymen jazalap, adamnyng qúqyn qorghay bildi.
Ár adamnyng poliyseyin jýregindegi ruhani imanymen, ishki úyatymen baqylatyp qoydy. (Búl qoghamdyq kórinis qazaq halqynyng Aq Orda kezeninde sharyqtau shegine jetken edi, al sol kezde ózderin órkeniyetti sanaytyn batys, shyghys elderi ýreyli qaranghy týrmeler men aiyptyny azaptaytyn ne qily súmdyq jýiemen óz qoghamdaryn әzer ústap otyrghany tariha mәlim).
Elde arnayy armiya qúrmay-aq, әr auyldaghy bozbalasynan bastap baquat qariyasyna deyin nayzager, qamshyger, shabandozdyqqa jas basynan daghdylandyrghan jauynger, erjýrek, quatty qauymdy qalyptastyratyn erekshe kóshpendilik tәrbiyening ýrdisi boldy.
Áleumettik qyzmet kórsetude otel-qonaqýi, jolbeket salmay-aq, alyp dalada kósilip jatqan әrbir aqboz ýili auyly «Qúdayy qonaq qabyldau» (Búl da payghambarymyzdyng sýnnetinen negiz alghan) deytin izgilik qyzmetin tegin әri mýltiksiz iske asyryp, halyqtyng tól dәstýr-saltyna ainaldyryp jiberdi. Naghashylaghan, qayynshylaghan, el kezgen, mal izdegen kim bolsa da, ash qalam, qanghyryp dalada qalam dep qoryqpay kýnshilik, aishylyq alystargha emin-erkin saparlap kete beretin tegin joltorap jýielerin qúrghan edi.
Jeke adamdargha tólqújat jasamay-aq, jolaushy adam óz ruyn aitsa boldy, kez kelgen adam onyng qay auyldan ekenin ainytpay tanyp, eger óte alys jerge kelse auyl aqsaqaldary onyng qay jýzge jatatynyn súrap, ary qaray tegin taratyp tanyp alatyn, jeke jadtan qoghamdyq jadygha deyin damyghan erekshe biokomiputerlik «tólqújat jýiesi» qalyptasqany, qazaqqa ghana tәn tandanarlyq fenomeni deuge bolady.
Balabaqsha, mektep, uniyversiytetsiz otbasy mektebinen bastap... aqsaqal, aqbasty әjeler danalyghyna deyin sharyqtaghan býtindey qazaqy tól bilim jýiesin qalyptastyryp otyrdy. Búl bilim jýiesi kýndelikti túrmystyq qareketten bastap, aspandaghy ai, júldyz esebi, sahara dalanyng sansyz tirishilik tynysynan tartyp, tórt týlik mal, an-qús, jaylymdaghy san týrli ósimdikterding aty-jónine deyin әrbir dala túrghyny ainytpay biletini ondaghy adamdar ýshin әrkim biliuge tiyis әdetegi nәrse sanalatyn-dy... al, bótenderden eng kerektini alyp, ózindik saltqa, daghdygha ainaldyryp, jatjúrtqa eliktemey óz mәdeniyetin de, óz túrmys qúraldaryn da tól bolmysyna say kemeldendire bildi...
Qazir osy erekshe ruhany órkeniyetting tiri kózindey bolghan qaytalanbas dala әuenderi men tereng tebirenisti dombyra kýileri, («Otyrar sazy» sonyng qalpyna keltirilgen ghalamat kórinisi!) danalyqqa toly dastandar men ghajayyp anyz, ertegiler, әdemi kiyiz ýi, sýikimdi besik... ghana bizge múra bolyp qalghanday!
Rasynda, múnday ghajap qoghamdyq jýie adamzat tarihynda búryn-sondy bolmaghanyn, múny ózgeler aitugha jasyrdy, al ózimiz mýldem úmyta bastadyq. Sebebi, songhy bodandyq qamytyn kiygen eki jýz jyl boyy osy asyl qúndylyqtarymyzgha ýnemi syrttan, ishten netýrli qastandyq jasalyp, asyldarymyzdan ýzdiksiz aiyrylumen keldik...
Aqyrynda, jady búzylghan jabyrqau, jatjúrtqa jalpaqtaghysh jaltaqoy, «bireuding qansyghyn tansyq kóretin» eliktegish tobyrgha ainaldyq... Eng sonynda, órtten aman qalghan ómirsheng týbirlerden sýmbil bolyp qayta kóktep kele jatqan jankeshti, jany berik halyqqa úqsaymyz.
Endi, bәrin qayta qalpyna keltiruge tiyispiz, әsirese ruhany qúndylyqtardy qalpyna keltirsek, materialdyq qúndylyqtar uayym bolmauy kerek. Alayda, jogharghy aitylghan mysaldar, qaytadan búrynghy ótken shaqqa qaytu emes, myng jylghy mәdeniyetti qayta qalpyna keltiruding jolyn qarastyrudy kózdeu ýshingi eske týsiru ghana.
Biz, qazirgi órkeniyetti dep atalatyn elderden ghylymy tehnologiyany ghana ýirenuimiz kerek, basqa mәdeniyet ózimizde jeterinshe jasalghan, kemeldikting shynyna jetken. Yaghni, biz tobyrlyq sanadan últtyq sanagha әldeqashan jetken, odan da ótip imandylyq sanany boyymyzgha sinirgen kemel halyq edik...
Alayda, keyin jaugershilikke úshyrap, býtin elding sheti sógilip «Alqakól súlama» súrapyly bizdi bodandyq qamytyn kiige úshyratyp ketti, sóitip bodandyqtyn tobyrlyq kezeni bastaldy.
«Zar zaman» jyraulary aitqanday erlikten ezdikke bet aldyq; Mahambet batyr jyrymen ósiyet etip ketkendey, eldikti biylikke sattyq; Abay hakim aitqanday, «óz biyligi óz qolynan ketken, bir úrty may, bir úrty qan» sal-serilik qúryp, qylyshtyng ornyna dombyra ústaghan әueyi tobyrgha ainalddyq.
Sonynda, eles kommunizmdi qiyaldap esi ketken araqkesh, dinsiz sovettik tobyrlyqty bastan ótkizdik. Endi tәuelsizdik kezeninde, osyghan deyin dendegen ruhany derttin keselinen aiyghu jolyndaghy eng qiyn jankeshti kýreske týsken, últtyq sanagha jetu ýshin san týrli qayshylyqty bastan ótkizip jatqan qily taghdyrdy bastan keshudemiz...
Aqiqatynda, tobyrlyq sanadan qútqaratyndar últtyn DARA TÚLGhALARY ghana, (mәselen, Alash Arystary az uaqytta aituly tarihy ister atqardy, aq patshanyng menshigine ainalghan qazaq jerining zandy shekarasyn qalpyna keltirdi, qazaq tilining ghalamat grammatikasyn jasap ketti, әr salada kemel oqulyqtar jazyp ýlgerdi, býkil týriktik músylmanyq dýniyetanymnyng negizin saldy, әdebiyetting kemel ýlgisin jasap ýlgerdi...t.t. qazirgi túlghalardy oqyrman ózi biledi...) dara túlghalardyng qanshalyqty kóptigimen ghana halyqtyng kemel qasiyeti jetiletin bolady.
Alayda, tobyrlyq sanadan aspay, últtyq sana jetilmey qalghan jer betinde halyqtar az emes. Bodandyq tobyrlyqtan jana qútylyp endi, qayta últtyq sanagha bet búrghan qazaqtyng әrbir ziyaly azamaty osy ýshin kýrespese, tobyr qalpymyzda qala beruimiz de óte yqtimal...
Sondyqtan, túlghalardy tәrbiyeleu, túlghalardy qoldau, túlghalardy qorghau, túlghalardy kóbeytu últymyzdyn maqsatyna ainaluy shart, ýlken, jetilgen últtardyn tarihy osyny kórsetude... Qazir qazaq halqynyn aldynda tek osy mәsele túr!
(Tobyrlyq sanadan últtyq sanagha deyin atty esseden ýzindi)
Abay Mauqaraúly
Abai.kz