Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 5467 0 pikir 29 Sәuir, 2011 saghat 05:36

Jýsipbek Aymauytúly. Eleusiz erler

Qazaq prozasynyng negizin qalaghan jazushylarymyzdyng biri Jýsipbek Aymauytúly «Eleusiz erler» atty jana әngimesi tabylyp otyr. Búl shygharma HH ghasyrdyng 20-jyldary Tashkentte shyghyp túrghan «Aq jol» gazetining qosymshasy  - «Sәule» әdeby jurnalynyng 1924 jylghy qarasha aiyndaghy 6-sanynda jaryq kórgen eken.

Ángimeni tauyp, kirill qarpine týsirip redaksiyamyzgha úsynyp otyrghan - jazushy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Núrjan Quantayúly.

Jýsipbek Aymauytúly. Eleusiz erler

Mektep ýiining aldynda jinalghan qalyng topqa eki ziyaly kóp sóiledi. Qazaqtyng tarihynan qozghay, qauyp-qaterdi ýiip-tógip, alasapyran, jauyngershilik zamanda el qorghaytyn azamat bolmasa, joghalyp, qúryp ketesinder; dep elding qamyn jep sóiledi. Jiylghan qauym tyrs etip jauap qayyrmady. Tamaghyn kenep, jótelip, tymaghyn kózine týsirip, jer shúqyp otyra berdi. Júrt órt qamaghan qoysha úilyghyp, shyghugha jol taba almay, iyghy týsip ketti; belsenip shyghyp, qasqiyp jauap bererlik jan tabylmady. Ánsheyinde elge basalqa aitatyn aqsaqaldar taba almay sandaldy, auzyna qúm qúiyldy. Ýitkeni, mәsele tosyn edi, sheshui qiyn edi.

Qazaq prozasynyng negizin qalaghan jazushylarymyzdyng biri Jýsipbek Aymauytúly «Eleusiz erler» atty jana әngimesi tabylyp otyr. Búl shygharma HH ghasyrdyng 20-jyldary Tashkentte shyghyp túrghan «Aq jol» gazetining qosymshasy  - «Sәule» әdeby jurnalynyng 1924 jylghy qarasha aiyndaghy 6-sanynda jaryq kórgen eken.

Ángimeni tauyp, kirill qarpine týsirip redaksiyamyzgha úsynyp otyrghan - jazushy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Núrjan Quantayúly.

Jýsipbek Aymauytúly. Eleusiz erler

Mektep ýiining aldynda jinalghan qalyng topqa eki ziyaly kóp sóiledi. Qazaqtyng tarihynan qozghay, qauyp-qaterdi ýiip-tógip, alasapyran, jauyngershilik zamanda el qorghaytyn azamat bolmasa, joghalyp, qúryp ketesinder; dep elding qamyn jep sóiledi. Jiylghan qauym tyrs etip jauap qayyrmady. Tamaghyn kenep, jótelip, tymaghyn kózine týsirip, jer shúqyp otyra berdi. Júrt órt qamaghan qoysha úilyghyp, shyghugha jol taba almay, iyghy týsip ketti; belsenip shyghyp, qasqiyp jauap bererlik jan tabylmady. Ánsheyinde elge basalqa aitatyn aqsaqaldar taba almay sandaldy, auzyna qúm qúiyldy. Ýitkeni, mәsele tosyn edi, sheshui qiyn edi.

Toptyng keude kezinde otyrghan kónetoz qonyr penjaqty, kepe qalpaqty, kertimtesh múryn, sekpil qara jigit moyyn sozyp, tónirekke qaray berdi. Kózinen nayzaghaydyng otynday jylt-jylt etip úshqyn shashqan tәrizdi boldy. Osynsha júrttyng qamalyp, jauap bere almay daghdaryp otyrghanyna kýiip-pisip ketkendey, әldebir ayauly nәrsesin joghaltyp kýiingendey, әlde kek alatyn kezek kelip, qolyna týkirip kibijingendey pishini bar edi.

Ol mynday oida otyr edi:

«Jalghyz atymdy alyp qoydy. Auylymdy shapty. Áyelimdi ólimshi qyp úryp ketti. Jengelerimdi, qaryndastarymdy basty. Qayrolda syqyldy jan joldasymdy óltirdi... Menen kýiindi, menen qorlyqty kóp kórgen kim bar? Osyghan jazylyp ketsem, qayter edi? Biraq elding bәri ýndemeui qalay? Búl únaytyn is bolsa, ózgeler nege jazylmaydy? Elden alabóten jazylyp, maghan serik tabylmasa, onda men nege tentiremekshimin? Mening onym aqymaqtyq, ýshqalaqtyq bolmasyn ba?.. Júrt maghan kýledi ghoy!.. Qoy, olay bolmas, serik tabylar. Jalghyz qyrghyn tauyp otyrghan biz be? Aman otyrghan kisi bar ma? Toptyng qamalyp otyrghany búryn múndaydy kórmegendik shyghar. Mening ayanatyn ne janym bar? Qarap otyryp ólgenshe, qolyna qaru alsan, jastyghyndy ala ólseng ghoy! Jazylmaghanda, bir kýni Qayrolda syqyldy jylatyp, óltirip ketpesine kózim jete me?.. Ne de bolsa, tәuekel dep júrttyng aldyna bir týseyin!..» degen oigha tireldi de qolyn kóterip týregeldi. Júrt qaray qaldy.

- Men jazylamyn, aghaylar!

-       E, bәrekeldi! - dep eki azamat quanyp qaldy.

-       Aty-jóning kim, shyraghym?

- Ábish Qoshqarbay balasy.

Ábish jazyldy da topqa qarap qolyn sermep, qayrattanyp sóiledi:

- Jigitter, men, mine, jazyldym, jany ardaqty baylar otyrsyn. Kedeyler, sender nesine ayanasyn? Jazylyndar!.. Bәribir qúr qol jýrip, itten sasyq bop ólgenshe tym bolmasa tóbelesip óleyik, nesi bar deysin? Olarda ózimdey kisi...

Ábish sony aityp bolyp otyrghan kezde ana jaqtan dembelshe, tyshqan kóz, qara tory jigit týregeldi de:

- Meni de jazynyz, - dedi.

- Aty-jóning kim?

- Oraz Onbay balasy.

Jastargha jybyr kire bastady... «Sen jazyl, sen jazyl!» desip birine biri siltesti. Ózine serik shyqqangha Ábish әldeqanday mardamsyp qaldy.

- Kәne, taghy jazylatyndar bar ma? - dep әldeneshe aitylghan song kedeyden 5-6 bala jazyldy. Odan artyq kisi shyqpady. Qansha qaqsasa da, qanday úqtyrsa da, el úqpady. Qayta, jazylghan jigitterdi keketip, syqaq qyla bastady.

Eki azamat ispolkom bastyghyn shaqyrtyp aldy da:

- Myna qaghazdy ukomge tapsyrynyz, ukom myltyq, qylysh, qaru beredi. Búlargha el ýstinen at әperemiz. Búlar eldi qorghaytyn atret bolady, - dedi.

Olar jýrip ketti. Top tarqady.

II

Kýn enkeygen kezde moyyndarynda myltyghy bar syptyghyr eki jigit adyrdan týse berip, attyng basyn jiberdi. Shýu degende qylang atty ozyp shyqsa da, jarty shaqyrym shapqan son, baran atty da jetti de, qamshymen jonnan bir tartyp, basyp ozdy. Ekeuining suyldaghan ekpinimen shy týbindegi japalaq qalbalaqtap aspangha úshyp, laghyp baryp esin jinaydy. Shóp arasyndaghy shyrtyldauyq shegirtkelerding ishegi shyghyp qalyp jatyr. Kógildir әuede qanaty qalshyldap, iluli túryp, ashy әnge basqan boztorghaylar bolmasa, oq qalaqtay qalyqtap, tyshqan sýzip jýrgen qúladyndar bolmasa, tezek basynda qorazdanyp otyrghan bóktergi, búltandaghan sarshúnaq, sekendegen qosayaq syqyldy qorqaq jandyqtar attylardyng dýbirine shydamay, qasqyrdan ýrikken qoyday jónkiledi. Omyraudan soqqan anyzaq, shapqan attyng zuyldaghan jeli eki jigitti de jeldendirdi, jeliktirdi; ekeui jatyp audarys saldy; ýzengi qaghysyp tartqanda, birin-biri әkete almady. Endi artynan aghyzyp kelip júlyp ketudi bastady. Audaryspaqty bolghan song shauyp kele jatyp qarghyp týsip, atyp minudi istesti; jerden topyraq alysty, jyranqaydan at qarghysty; túra qalyp qaraqústy atysty. Kóldenennen qaraghan kisi búl ekeuin naghyz erikken dep oilar edi, bir-aq búlar erigip jýrgen joq edi; Búlar ózderin soghysqa dayarlap jýrgen Ábish pen Oraz edi.

Eki jigit birtalay jer jýrgen son, Qarashyghanaqta ýsh kýnnen keyin tabysugha uada baylap, eki jaqqa ketti.

Ábish týnqatyp, erteng sәskede Keltebútaqqa keldi. Keltebútaq - mújyq qalasy. Ber jaghynda Imanaq auylynda Ábishting apasy bolatyn. Ábish sonda keldi.

Ábish attan týser-týspesten apasynyng kózi bajyrayyp:

- Qaraghym-au, tez attan! Poselkede banda jatyr. Jezdeng de qashyp ketti, - dedi.

- Banda kóp pe eken, apa?

- Oibay, adam aitqysyz deydi.

Ábish apasymen sóilesti de, atyn qaranghy qoragha, myltyghyn shópting astyna tyghyp, ýstine jaman kiyim kiyip, bir taygha jaydaq mindi. Qolyna bir qapty aldy. Sýitti de, poselkege ketti. Apasy «barma!» dep baybalam salsa da, tyndaghan joq.

Qolau taydy salaqtaghan ayaghymen ókpege tepkilep, jolmen soltalandatyp alyp keledi. Manayda tiri tyshqan kórinbeydi. Poselkening beri jaghynda bir jarqabaq bar-dy. Ábish ayandap jardyng basyna shyqty. Jarty shaqyrym jerde poselke túr. Qalanyng ishinde olay-bylay ótip jatqan myltyqty, saltatty kisiler, kóshede jýkti arbalar, anda-sanda jerde qyzyldy-jasyldy kiygen әielder kórinedi. Ong jaqtaghy bir taldyng ishinen qaruly ýsh atty kisi shygha keldi. Ýsh atty Ábishti kórdi de, túra úmtyldy. Keybireui moynyndaghy myltyghyn suyryp qolyna aldy.

Ábish «qashsa atady, túrsa taghy da atady, ne de bolsa, qarsy jýreyin» dep tayyn búltandatyp tómen qaray týsti. Oigha týser-týspeste-aq ejirendegen ýsh soldat myltyghyn kezenip, «stoy» dep jetip keldi. Ábishti qamay túra qaldy. Orysshalap «qayda barasyn» dep súrady. Ábish «bilmeymin» dep basyn shayqady. Ishinde bir tatar bar eken, sony tilmash qyp Ábishti tergedi. Ábish týk bilmeytin bir anqau qazaq boldy; poselkege astyq alugha kele jatqan bir sorly. Auylyn, bolysyn, aty-jónin әbden tekserip bolyp, «qyzyldardan bilesing be?» dep súrady. «Bilmeymin, bizding auyldyng bir kisisi 8-inshi auylgha baryp kelgen eken, sol aityp keldi. Osylay qaray qyzyldardyng kóp әtireti kele jatyr deydi. Býgin osy jerge kelip qalar ma eken, qayter eken?» dedi. Myna sózdi estigen son, soldattar Ábishti aldyna salyp, aidap poselkege apardy. Poselkege әkelip, bir qoragha tayymen kirgizdi de, bir mújyqqa «ketip qalmasyn, andyp túr!» dep tapsyrdy.

Ábish tayyn baylap qoyyp, mújyqpen әngimege kiristi. Aqtar qaydan keledi? Qashan kelgen? Kóp kisi me? Búlar soghysqa pәle deydi ghoy? Myltyq, saymany da kóp shyghar? degen syqyldy ózine kerekti habarlardy jansyzdap súrap otyr. Anda-sanda astyq satatyn kisini de, malay jaldaushyny da súrap qoyady. Tymaghy japyraylyp, auyzynan sózi týsip otyrghan bir jamandy kim eleng qylsyn? Mújyq súraghan sózderine jauap berip otyr.

Azdan keyin poselkening kóshesi shabuyldaghan kisi, janghyryqqan dauysqa ainaldy. Ábish «ne bop qaldy?» dep mújyqtan súrady. Mújyq: «bilmeymin» dedi. Atys bolyp qalyp, arasynda bosqa ketem be dep, qorqayyn dedi. Biraq Ábishting qauipi úzaqqa barmady; bandylar aighay-úighay bolyp, arbasyn dýrildetip, abyr-sabyr poselkeden jónele bastady. On minutgyng ishinde poselke bandydan tazaryp, beytshilik boldy. Mújyq Ábishti qoya berdi. Taygha minip, azyraq astyq izdegen boldy da, Ábish apasynyng ýiine keldi. Ábish ýreylenip otyrghan apasyn quantyp, búdan keyin atyna minip, jastardyng siyezin shaqyrmaq bolyp, el aralap kete bersin. Endi on tórtinshi auylgha ketken Orazdan habar bereyik.

III

Týs kezinde Oraz bir ýide shay iship otyr edi, daladan:

- Mynau atty minip kelgen kim? - degen dauys shyqty. Dauysty estip Oraz tysqa shyqsa, atynyng qasynda eki-ýsh kisi túr. Kiyimi tәuir myrzasymaq, shoqsha saqal kisi, amandasyp bolghan song «myna atty saghan kim berdi?» dedi.

- Ispolkom bastyghy.

- Endeshe menen ústap әketip edi, sen atymdy berip ket! Jalghyz atym edi, senderge at tabylmay ma? Bir baydan minersin... - dep әlgi qazaq jatyp atqa jabysty. Oraz bermedi. Qazaq órshelenip qoymady. Aty kәdirli bolsa kerek, Orazdan jol boyynsha jyghylsa da, atyna qaraydy da, qayta jabysady. Daudyng ayaghy janjalgha ainaldy. Biri auyl irgesin, biri qyzmetin, myltyghyn arqalanyp, eges úlghaydy. Endi az túrghanda tóbeles bolatyn edi. Biraq kenetten shauyp kelgen bir adam keristing toqtauyna sebep boldy.

- Neghyp túrsyndar! Shynghyrlaugha bandy kelip qaldy!

- A, jaqsy boldy! Atty bermeytin nemesing ghoy! Men seni qyzyldyng atreti dep dereu ústap bereyin!

Oraz sózdi doghardy. Ertoqymyn aldy da atyn berip qoya berdi. Auyl adamdary attaryna jýgirisip, aighaylasyp, astan-kesteng boldy da qaldy. Atyn alghan kisi de jytty. Oraz týsken ýiinen bir baytal súrap mindi de, myltyghyn bir shúqyrgha tygha salyp, Shynghyrlaugha qaray bet aldy. Sar jelip kele jatyp jýregi dýrsil qaghady. Nege kele jatqanyn, ne biteretinin ózi de bilmeydi, әiteuir bir kýsh bandygha qaray tartqan tәrizdi. Aldy-artyna qaramay kele jatyr.

Shynghyrlau auylyna tayana bergende aldynan ereuildep bandynyng bir toby shygha keldi. Attary auyzdyqpen alysyp, kókke shapshydy; ýsti-basy asynghan kókpen-kók qaru; kiyimderi neshe týrli sәndi. Orazdyng jýregi túrayyn dedi; Ýitse de, bildirmedi; aldynan shyqty. Qazaq-orys bastyghy: «kóter qolyndy!» dep aqyrdy. Oraz qolyn kóterdi. Eki soldat qonysh-qonyshyn tintti. Orazdan «qayda barasyn?» dep jón súrady.

- Sizderge kelemin.

- Nege?

- Alsandar, sizding atretke kireyin dep edim.

- Ne sebepti kirging keledi?

- Qyzyldardan zorlyq kórdim, jalghyz atymdy alyp qoydy. Ákemdi atyp ketti.

Qazaq-orys bastyq basyn shayqady:

- Ótirik aitady itting balasy! - dedi. Ózge eki bastyq «shyny shyghar» dep seninkirep qaldy. Qazaq-orys sene qoymady.

- Shynyndy ait! Bәribir ólesin! - dedi. Oraz qarghandy, nanbady. Nanbaghan son:

- Shynymdy aitayyn, úrlyq qylushy em. Ispolkomnyng qúdasynyng malyn úrlap, ispolkom meni ústaydy degen son, qashyp jýrmin. Sizderge kirsem, janym qala ma dep edim. Qúdaygha adaly osy, - dedi Oraz jýzi janbay. Myna sóz qazaq-orystyng miyna kireyin dedi. Ózgelerine orysshalap aitty. Olar Orazgha abdan sendi. Biraq qazaq-orys kópke sheyin basyn shayqay berdi. Áytpese Orazdan paydaly kisi shyghady. Sholghynshy bolady, qyzyldardan habar bilip beredi. Qazaqtyng syryn biledi degen dәlelderden asa almady: әtretke alugha o da kóndi. Sol әngimemen aldyndaghy jaqyn auylgha kelip qaldy.

Auylgha tayanghanda soldattar qoygha shapqan qasqyrsha túra-túra shapty. Ýsh bastyq pen Oraz bir bozghyltym kiyiz ýige toqtady.

Ýide bir kempir qatyn, 14-15 jasar bir-eki bala bar, ózge jan joq. Olar da ýrpiyip jer ýide otyr eken, izdep jýrip Oraz tauyp aldy. Tóreler tamaqtanyp attanatyn bolghan song Oraz jarlyq boyynsha on bes jasar balany qoygha shapqyzdy. Ýidi tazalap, tósek jayyp, jana tórelerin kýtip jýr. Samauyr qoyylyp jatqanda auyl qydyrghan tórt soldat ta keldi.

Qoshqar túmsyq, múrtyn shyghyrshyqtaghan bir bastyq:

- Qyz joq pa eken? - dep súrady. Soldat qazaqtardy boqtay bastady:

- Netken sbolyshtar! Bir jas qatyn joq, qayda tyghyp jibergenin bilmeysin...

Artynan bir soldat kele ózgelerine maqtandy:

- Sender týk taba almaysyndar. Men tabam, terekting astynan bir qatyndy suyryp alyp, ókirttim! - dedi. Eki soldat oghan erip, shauyp aldy da ketti.

Oraz bәrin bilip, zyghyry qaynap otyr. Biraq aitugha til joq, ishinen qinaldy.

Shaydan keyin orystar shylym tartysyp, qazaqty qalay qorqytqanyn, atyn tartyp alghanyn, qylyshpen ýsh shauyp, bireuining basyn zorgha keskenin, bir әieldi byrs etkizip qaryngha súghyp alghanyn, qalay jantalasyp jýgirgenin aitysyp otyrghanda, ýsh bastyghy úiqygha kiristi. Tórt saldaty attaryn suarugha auyldyng aldyndaghy qúdyqqa ketti.

Bastyqtyng ekeui at soghyp qajyp jýrse kerek, qor etip kózi ilinip ketti. Bireui tónbekship úiqtay almay jatyr. Oraz bosaghadan jýresinen otyryp, sýieuli túrghan myltyqtyng birin alyp, tamashalap o jer, bú jerin qarady, qúlaghyn qayyryp kórdi. Qazaq-orys bastyghy syrtyldaghanyn, shappanyng dauysyn estip, basyn kóterip alyp:

- Alma myltyqty! - dep jekirdi.

Oraz anqausyp:

- Alsa qaytedi? - dedi. Myltyqty tastaghan joq, iykemdep ústay bastady.

Qazaq-orys:

- Tasta, atylyp ketedi? - dep orynynan túra bergende, Oraz atyp túrdy da, basyp qaldy. Qazaq-orys moyynyn astyna ala býktetile jyghyldy. Myltyqtyng dauysymen shoshyp oyanyp túra bergen bireuin Oraz taghy basty. Tәltirektep o da ókire baryp jer qúshty. Olar jantalasyp, qorqyrap, tulap jatqanda qalghan bireui jyn soqqan kisishe, úiqyly kózimen túra berip, qayta jyghylyp qalbalaqtap jýr. Orazdyng oghy tausylyp qaldy bilem, basyp qalyp edi, ot almady. Oraz túryp-jyghylyp jýrgen orysqa túra úmtylyp, myltyqtyng temirimen qos qoldap túryp, qara qústan berdi. Omaqasa baryp qúlady. Taghy bir-eki qoyyp jiberdi de, jýgirip baryp taghy bir myltyqty alyp, qúlaghyn ashyp jiberdi. Oghy bar eken. Atyp tysqa shyqsa, tórt soldat tyrym-tyraqay auylgha qaray at qoyyp keledi eken. Oraz ýige kirdi de, bosaghadan túryp kózdedi. Ýige jýz elu qadamday jetpey, aldynghy biri shalqalay, attan múrttay úshty. Aty oinaqtap shygha berdi. Oghan tayau kele jatqan bireuin taghy qalpaqtay týsirdi. Aldynghy ekeui jyghylghan son, qalghan ekeui jetegin tastap, jaryq berdi. Oraz jýgirip shyghyp, ordandap jýrgen attargha úmtyldy. Myltyqtyng dauysynan shoshynghan at juyrda ústata qoymady. Jan-jaqtaghy ýilerden adam shyqpady, terezeden, esikten basyn qyltityp syghalap túr. Oraz:

- Shyghyndar jyldam, atty ústas! Qoryqpa, bәri qyryldy! - dep atoy berip, attardy qayyryp jýr.

Qatyn-qalash, jaman-júman erkekter jýgirisip, attardy ústasty. Oraz bir atqa mine sala qashqan eki saldatty quyp ketti. Birtalay úzap ketken eken, alystan qarasy ghana kórinedi. At ýstinen bytyrlatyp atyp keledi. Oq tiymedi. Oraz jete almady, oghy tausylghan song qayta qaytty. Barlyq myltyqtary, bes aty olja boldy.

On shaqty kýnnen keyin Elektegi ukomnyng jiylysynda Qarashyghanaq bolysynyng ispolkom bastyghy Qúrman deytin jigit bandyny qyrghanyn aityp, bayandama jasady. Qúrmangha ukom tәnir jarylqasyn aityp, atyn qyzyl taqtaygha jazdy. Qaru-jaraq ukomge tapsyryldy. Kiyimder ispolkom mýshelerining paydasynda qaldy. Oraz qyzmetten shygharyldy. Ábish te ispolkom mýshelerimen kelise almady. Orynborgha oqugha ketti.

Kózsiz erlerding aty shyqpay, eleusiz qala berdi. Zamanyna qaray erleri bolmaq qoy. «Óli arystannan tiri tyshqan». Zamanymyzdyng erleri atausyz qalmasa jarar edi.

-----------------------

*tanylmaghan sóz oryny

«Dala men Qala» gazeti, №16

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5583