Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 6679 1 pikir 30 Sәuir, 2011 saghat 04:06

«Diplommen – auylgha» barmaytyn jastar

Qolyna diplomyn alghan jas týlek tughan auylyna barudan góri oqu ornyn tәmamdaghan qalada qalghysy keledi. Búl - ýrdis, әsirese, 2000 jyldary jastar arasynda qatty beleng alghany belgili. Osynyng saldarynan, auylda negizinen shal-kempir men bala-shagha qalyp, jastar kýrt azayyp ketti.

Maman tapshylyghy qatty sezile bastady. Dәriger bolmaghandyqtan, auyldyqtar birneshe shaqyrym jerdegi audan ortalyqtaryna at aryltugha tura keldi. Al mektepte múghalimning jetispeuinen jaghrafiya pәni mamany himiya, fizika siyaqty pәnderdi oqyta bastady. Osydan baryp, auyldaghy jas jetkinshekterding bilim sapasy tómendep, nauqas jandar kóbeyip, ana men bala ólimi beleng aldy. Bir kezderi janyp túrghan auyl kelbeti jútang kýige endi. Osy kemshilikting aldyn almaq maqsatta eki jyl búryn «Diplommen - auylgha» jobasy iske qosyldy. «Jas qazaqtyn» kezekti konferensiyasynda osy jobanyng artyqshylyqtary men kemshilikteri ortaq talqygha salyndy. Konferensiya qonaqtary - «Jas Otan» Jastar qanatynyng apparat jetekshisi Oljas Serikúly, Q.IY.Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-dyng 4-kurs studentteri Núrbek Matjany men Sәken Suhanov, QazÚAU-ning II kurs magistranty, Bolgariya, Resey, Germaniyada bilim alyp kelgen Eltay Álkenov.

Jas qazaq: Oljas, «Diplommen - auylgha» jobasynyng býgingi jaghdayy qanday? Jastar qanshalyqty óz qyzyghushylyghy men belsendiligin tanytyp jatyr?

Qolyna diplomyn alghan jas týlek tughan auylyna barudan góri oqu ornyn tәmamdaghan qalada qalghysy keledi. Búl - ýrdis, әsirese, 2000 jyldary jastar arasynda qatty beleng alghany belgili. Osynyng saldarynan, auylda negizinen shal-kempir men bala-shagha qalyp, jastar kýrt azayyp ketti.

Maman tapshylyghy qatty sezile bastady. Dәriger bolmaghandyqtan, auyldyqtar birneshe shaqyrym jerdegi audan ortalyqtaryna at aryltugha tura keldi. Al mektepte múghalimning jetispeuinen jaghrafiya pәni mamany himiya, fizika siyaqty pәnderdi oqyta bastady. Osydan baryp, auyldaghy jas jetkinshekterding bilim sapasy tómendep, nauqas jandar kóbeyip, ana men bala ólimi beleng aldy. Bir kezderi janyp túrghan auyl kelbeti jútang kýige endi. Osy kemshilikting aldyn almaq maqsatta eki jyl búryn «Diplommen - auylgha» jobasy iske qosyldy. «Jas qazaqtyn» kezekti konferensiyasynda osy jobanyng artyqshylyqtary men kemshilikteri ortaq talqygha salyndy. Konferensiya qonaqtary - «Jas Otan» Jastar qanatynyng apparat jetekshisi Oljas Serikúly, Q.IY.Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-dyng 4-kurs studentteri Núrbek Matjany men Sәken Suhanov, QazÚAU-ning II kurs magistranty, Bolgariya, Resey, Germaniyada bilim alyp kelgen Eltay Álkenov.

Jas qazaq: Oljas, «Diplommen - auylgha» jobasynyng býgingi jaghdayy qanday? Jastar qanshalyqty óz qyzyghushylyghy men belsendiligin tanytyp jatyr?

Oljas Serikúly: 2009 jyly shilde aiynda qabyldanghan búl joba qazirgi tanda óz júmysyn tynghylyqty jalghastyryp kele jatyr. Jastardyng belsendiligi óte joghary. Mekememizge kýndelikti kem degende diplomy bar ýsh azamat nemese azamatshalar bas súghady. Biraq keyde mamandyqtary sәikes kelmey qalady. Sebebi, búl joba bes mamandyqty ghana qamtyghan.  Auylgha baryp, qol úshyn sozyp kómekteskisi keletin  patriottyq ruhta tәrbiyelengen jastar óte kóp.

Jas qazaq: Nege olardyng auylgha barghysy keledi?

Oljas Serikúly: Qalada júmys joq. Joghary bilimdi, tepse temir ýzetin jigitterimiz bazarda arba sýirep jýrse, qyzdarymyz meyramhanalarda dayashy qyzmetin atqaruda.

Jas qazaq: Qay salanyng mamandary kóp tartyluda?

Oljas Serikúly: Basym bóligi múghalimder bolyp tabylady. Qazirgi tanda 4000-nan asqan jas múghalim auylda qyzmet etip jatyr.

Jas qazaq: Zanger, qarjyger syndy mamandargha oryn qarastyrylghan ba?

Oljas Serikúly: Joq әzirge. Dese de, biz auylgha deni sau, bilimdi, sportpen ainalysatyn, salauatty ómir saltyn ústanghan, mәdeniyetti jastardy jiberuge tyrysamyz. Auyl men qala jastarynyng mәdeniyeti jaghynan eshqanday aiyrmashylyq bolmauy tiyis.

Núrbek Matjaniy: Bilimdi, tәrbiyeli úrpaq boluy kerek, әriyne. Biraq býgingi auyldarymyzdyng jaghdayy soghan say ma? Ókinishke qaray, say emes. Múghalim, dәriger syndy mamandyqtardy tandaghan studentterding bilim dengeyi ortasha. Olardyng basym bóligi baly jetpey qalghan son, osy mamandyqtardy tandaghan. Osy túrghydan kelgende, auylda Qazaqstan halqynyng jartysyn ústau, meninshe, dúrys emes. Qalada qalyp, osynda shoghyrlanghandary әbden dúrys. Búl - adamnyng jeke damuyna yqpaly zor. Onyng ýstine, qalada mýmkindik óte kóp. Auylgha baryp ne isteysin?

Jas qazaq: Núrbek, әngimenizding tórkininen týsingenim, siz auylgha barghynyz kelmeydi. Sizde sonda, auyldy damytsaq, kórkeytsek degen patriottyq sezim joq pa?

Núrbek Matjaniy: «Auylym - altyn besigim» dep qansha  jerden patriot bolghanymyzben, auylda túru qiyn. Densaulyghyna da ziyan. Ishkenderi aryqtyng suy. Joldary jaman, bilim beru dengeyi tómen, mәdeny oshaqtary mýldem júmys istemeydi. Tek maldyng artynda, kýnkóris qamymen ózin-ózi qamtamasyz etip jýrgender. Enbek ónimdiligi de óte tómen. Avstraliya, Kanada, Argentina syndy damyghan elderdi mysalgha alayyq. Ol jaqta halyqtyng 80-90 payyzy qalada shoghyrlanghan. Sonyng ózinde auyldary býkil memleketti azyq-týlikpen, taghy da basqa kerekti dýniyelermen qamtamasyz etude. Bizde jaghday basqasha. Et, jemis-jiydek, azyq-týlikterdi auyldan әkeluding ornyna shetelge jýgiremiz. Olay istemeske amal joq. Auyldyng enbek ónimdiligi elimizdi qamtamasyz etuge jetpey otyr. Biz enbek ónimdiligin arttyruymyz qajet. Egin egu kerek. Bizde jaramdy jerlerding ózi paydasyz bolyp jatyr. Auyl adamdary osy túrghyda enbek ónimdiligin 10 payyzgha arttyrsa, qúba-qúp bolar edi. Áytpese, auylda túryp ne qajeti bar degen súraq tuyndaydy. Sondyqtan qalada túrghan dúrys siyaqty.

Jas qazaq: «Auyldyng jaqsy jigitterin qalada shettetip jatyr. Olardy innovasiyadan habarsyz, qaranghy qazaq etkisi keledi» degen pikirlerge siz de qosylatyn siyaqtysyz ghoy?..

Núrbek Matjaniy: Joq. Múnday sayasat Kenes ókimeti kezinde bolghan. «Qazekender auyldan shyqpasyn, maldyng artynda jýrsin, qalagha shoghyrlanbasyn» degen sekildi. Bәlkim, bizde osy sayasattyng kórinisi beleng alyp jatqan shyghar. Men qazaqtargha janym ashyghannan keyin, olardyng auylda túrmaghany lazym dep aityp otyrmyn. Auyldyng degredasiyagha úshyrauy, ruhany azyp, qiyn jaghdaygha úshyrauy, aitylghan  faktorlardyng әseri. Shynynda, qazir qazaq jastary innovasiyadan shettetilip otyr.

Jas qazaq: Aramyzda mamandyghy say kelmese de,  «Diplommen - auylgha» jobasy arqyly auylgha barghysy keletin Sәken degen azamat bar. Sizding pikirinizdi bilsek?

Sәken Suhanov: Núrbek kóptegen mәseleni kóterip jatyr. Bir ghana súraq: «Kim kinәli?» Ol - Kanada, Avstraliya elderin aityp otyr. Auyl túrghyndaryn qalagha alyp kelip, olargha júmysty qaydan tauyp beresiz? Qazirgi tanda auylgha den qonymyz kerek. Qazir auylda halyqtyng 47 payyzy qonystanghan. Múnyng ózi neni bildirip otyr? Auylda, eng birinshi, infraqúrylymdy damytu kerek. Shaghyn audandardy biriktiru kerek. Ne ýshin oqu bitirgen kezde auyl kvotasyn beredi? Qalada oqyp kelip, auylda júmys isteu ýshin. Auyldan bilimdi azamattar shyghady. Biraq olar auylgha barmaydy. Sebebi, eshqanday jaghday jasalmaghan. Kenes ýkimeti kezindegi SPTU, PPTU degen kәsiptik bilim oryndaryn kóbeytu kerek. Nege auylda traktorshy, eginshi, agronom, mal dәrigerleri joq?  Onday mamandar bolsa, biz Qytaydan kelgen azyq-týlikke tәueldi bolmaymyz. Kezinde Qaratau, Janatas sekildi shaghyn qalalargha jastar oqu bitirisimen barugha talpyndy. Qazir olay emes. Mening mamandyghym - mashina jasaushy. Elimizde bir mashina jasaytyn zauyt joq. Qyzyq, iyә. Men sonda qayda baramyn?! Býginde malmen ainalysu - óte ýlken biznes. Mal sharuashylyghy, balyq, qús sharuashylyghy býgingi qoghamgha kerek. Mýmkin joghary oqu ornyn bitirgen son, auylgha baryp, osy kәsipting bireuin tandaytyn shygharmyn.

Oljas Serikúly: 20-jylda aityrlyqtay nәtiyjege qol jetkizdik. Belgili bir meje qoydyq. Ol josparlardyng barlyghy iske asuda. «Diplommen - auylgha» jobasy ýlken strategiyalyq maqsatty kózdeydi. Nege? Aldaghy uaqytta  auyl jastary «internetpen tolyq qamtamasyz etiledi» dep aityluda. Ol uәde de oryndalady. Búl joba auyldaghy qazaq jastarynyng kózin ashugha, bilimin molaytyp, sportpen shúghyldanugha shaqyrady. Jana mamannan bilim alghan jas, oqu ornyna jaqsylap týsip, ony ayaqtap qaytadan auylgha keledi. Búl - dәl erteng oryndalmasa da, uaqyt óte kele jemisin beretin joba. Auylgha ýlken kómek.

Núrbek Matjaniy: Elimiz tәuelsizdigin alghaly beri pәlenbay joba, pәlenbay strategiya qabyldady. Ókinishke qaray, nәtiyjesi qayda? Ýsh jyl auyl jyly boldy. Ne istelindi? Baghdarlama qabyldanady, biraq súrauy joq siyaqty. Auylda eshtene qalmady.

Sәken Suhanov: Oljas auyl internetpen tolyq qamtamasyz etiledi deydi. Bizding auylda eki kanal ghana tartady. Onyng ózi byjyrlap dúrys kórsetpeydi. Internet degen atymen joq. Aldaghy uaqytta bolady degenge de senu qiyn.

Jas qazaq: Dese de, siz auylgha baramyn dep otyrsyz ghoy?!

Sәken Suhanov: Dúrys, men baramyn, biraq qanday jaghdayda? Ol ýshin  memleket auylgha mamandardy desant retinde jiberui kerek. Ol mashina jasaushy, qúrylysshy boluy mýmkin. Auyl halqyna mýmkindik beru qajet. Sodan keyin auyl mal baghugha qolayly ma, әlde egin eguge me, sony anyqtap alu kerek. Sol boyynsha júmys isteu qajet. Bizde qalyptasqan mynaday bir jaman әdet bar. Biyl kartop jaqsy tabys әkelse, kelesi jyly barlyq jer kartop egedi. Kartop kóp bolghan son, ótpey, su bolyp aghyp ketedi. Kartoptan beti qaytyp qalghan halyq kelesi jyly jappay piyaz eguge kirisedi. Mine, bizding jyldaghy tirligimiz osy.

Oljas Serikúly: Núrbek myrza, siz auylgha barmaymyn dep otyrsyz? Eger biz atalghan jobany tolyghymen iske asyrsaq, siz siyaqty auylgha barghysy kelmey jýrgen adamdardyng niyeti týzeler edi. Sportqa degen qyzyghushylyq  tuyp, auyldan әlem chempiondary shyghady.

Jas qazaq: Sport keshenderi joq qoy, ony qaytemiz?

Oljas Serikúly: Eger niyet bolsa, kók shalghynda jýrip-aq, sportpen ainalysugha bolady. Oghan tek jaqsy jattyqtyrushy maman kerek.

Núrbek Matjaniy: Men nege qalanyng artyqshylyghyn aityp otyrmyn? Qalada sen sportqa da bara alasyn, horgha da, dombyragha da qatysa alasyn. Ruhany kemeldenip, ghylymy janalyq ta asha alasyn. Osynday jaghday auylda bar ma? Auylda shal men kempir zeynetaqy alady. Soghan býkil otbasy kýnin kóredi. Júmys istey alatyn, payda әkeletin adamdar ghana auylda túruy kerek. Nege biz shaghyn qalalardy damytpaymyz? Kezinde, esterinizde bolsa, Jambyl oblysyna qarasty Qaratau qalasynda óndiris orny boldy. Qala túrghyndary jappay sonda júmys istedi. Janatasta da jaghday solay boldy. Elimizde sol siyaqty shaghyn qalalar kóp. Tek olardyng tetigin tabu qajet. Óndiris oryndaryn tauyp, investorlardy tartsa, halyq ol jaqtan ketpeydi.

Sәken Suhanov: Oljasqa qarsy shyqqym kelip túr. Bir ghana patriottyq sezimmen sen býkil auyldyng mәselesin sheshe almaysyn. Auyldyng ruhany әlemi shekteuli degenge qosyla almaymyn. Auylda ene, otbasy instituy degen ruhany tәrbie qaynap túr. Mәdeniyet pen tәrbiyening bәri de auylda. Qazirgi tanda industriyalyq-innovasiyalyq baghdarlamalar jasalyp jatyr. Sonyng ayasynda kóptegen óndiris oryndary men zauyttar salynady.  Bilimdi auyl jastaryn osy baghdarlama boyynsha  júmysqa alu kerek. Mәselen, zauyttar qaladan tys jerlerge ornalasady. Qay jerge zauyt jaqyn, sol jerge shaghyn  auyldardy shoghyrlandyru kerek. Bilim salasyna keleyik. Germaniya, Úlybritaniya bolsyn, bilim salasynda dualistik jýieni qoldanady. Ekinshi kursqa kóshkennen keyin, sabaghyn óndirispen baylanystyryp, júmys istey bastaydy. Keyin sol jerge júmysqa qaldyryp, júmyssyzdyq mәselesin sheship beredi. Auylgha eng kerek oshaqtar osy.

Jas qazaq: Konferensiyagha shetelde oqyp kelgen Eltay esimdi azamat qatysyp otyr. Siz bir emes, ýsh elge baryp, bilim alyp, tәjiriybe jinap qayttynyz. Ol jaqta jaghday qalay?

Eltay Álkenov: Jastargha bar mýmkindik jasalghan. Sәken aitqanday, oqulary óndirispen tikeley baylanysty. Ghylymy júmystar óte kóp.

Jas qazaq: Nemis jastarynyng qúlshynysy qalay? Olar auyl, qala bolyp bóline me?

Eltay Álkenov: Joq, olar bólinbeydi. Bәri auyldan kelgen. Mәselen, Germaniya¬da 80-nen astam qala bar. Jalpy eseppen alghanda, halqy 80 milliongha jetedi. Sol iri qalalarda túratyn halyqtyng basym bóligi auyldan kelgen. Biraq olar bólinbeydi. Barlyghy ózderin bir elding azamatymyz dep sanaydy. Ol jaqta jastar qalagha bilim alu ýshin barady. Odan keyin reti kelip jatsa, qalada qalady, bolmasa auyldaryna ketedi. Men auyl sharuashylyghy mamandyghy boyynsha bilim alyp qayttym. Maqsatym - shetelden bilim, tәjiriybe alyp, mýmkindiginshe elime qyzmet kórsetu. Songhy ýlgidegi tehnologiyalardy mengerip qayttym. Múnda Sәken diplommen auylgha barudy qoldap otyr. Dúrys-aq. Biraq auylgha bilimdi bolyp baru kerek. Sany kóp, sapasy joq mamandardy kózboyaushylyq ýshin auylgha jiberuding esh qajeti joq. Sen esh nәrse bilmesen, auylymyz eshqashan damymaydy.

Núrbek Matjaniy: Auyldyng balasy qalagha kelse, múndaghy adamdar «o, mәmbet» dep qarauy mýmkin. Auylgha qalanyng balasy barsa, ondaghylar «aq sausaq kelipti» deydi. Búl dúrys pa? Qay túrghyda da, bir últtyng arasynda bólinushilik bolsa, ol jaqsylyqqa aparmaydy. Býginde qoghamdyq úiymdar, birlestikter osy mәseleni kóterip, bir sheshimin tapsa, qúba-qúp is bolar edi. Negizi, qay jaqta jýrseng de, bilimdi, óz isine úqypty bolsang júmyssyz qalmaysyn. Tek auyldyng balasyna qaraghanda, qalalyq úl-qyzdardyng mýmkindigi joghary. Men búl jerde bilimdi jastardyng auylgha baruyna týbegeyli qarsy bolyp túrghan joqpyn. Tek, auylgha shyn jany ashityn azamattar barsa. Ýkimet te óz tarapynan barlyq mýmkindikti jasasa eken. Biz nege auyldy bir tarihy oryngha ainaldyrmaymyz. Qazir elimizding qaltaly azamattary ózge elge baryp, demalyp keluden sharshady. Auylda qazaq ýy tigip, kóne salt-dәstýrlerimizdi janghyrtsaq, ózge elden keletin sayahatshylardyng sany da artatyn edi. Bir jaghynan, qarjy tartatyn edik, ekinshi jaghynan, kóshpendi elding mәdeniyetin tanystyrar edik. Al sayahatshylar bizding kóne dәstýrimizge qyzyghady dep oilaymyn. Ózge eldi aitpaghanda, qazaq ýide otyryp as iship, týnep shyghu bizge de qyzyq. Sebebi, bizding ózimiz nauryz merekesinde ghana qazaq ýiding tigilgenin kóremiz.

Oljas Serikúly: Búl jerde memleket mynany istemeydi, anany istemeydi dep otyrsyzdar. Shyntuaytyna kelgende, biz búl «Diplommen - auylgha» baghdarlamasy arqyly studentterge tek baghyt-baghdar bere alamyz. Ary qaray onyng ózining basy bar bolsa, dóngeletip әketedi.

Jas qazaq: Sizder búl baghdarlama ayasynda studentterge qanday talap qoyasyzdar? Álde, «Men baramyn» dep, niyet bildirgenning barlyghyn jiberesizder me?

Oljas Serikúly: Barlyq oblyspen baylanys jasap otyrmyz. Qay jaqqa qanday maman kerek? Ár oblys әkimdigi qanday mamandar kerektigin tizip jiberedi. Biz olargha «mynaday student, myna mamandyq boyynsha joghary oqu ornyn tәmamdaghan» dep qysqasha mәlimet joldaymyz. Qajet dep jatsa, sol oblysqa baghyttaymyz.

Jas qazaq: Auylgha barghan mamangha qanday jenildikter qarastyrylghan?

Oljas Serikúly: Ýy alu ýshin tómengi payyzben nesie beriledi. Kommunaldyq qyzmetterge jenildik jasalady.

Núrbek Matjaniy: Negizi, bizding auyldar eldi azyq-týlikpen qamtamasyz etui kerek. Al búl baghdarlama boyynsha dәriger, múghalim t.s.s mamandar baruda. Al auyl sharuashylyghynyng mamandary baryp jatqan joq. Barghan kýnning ózinde jaghday jasalmaghan. Myna Eltay syndy shetelden bilim alyp kelgen mamandargha jaghday jasasa, auylgha barugha qarsylyq bildirmeydi, - dep oilaymyn.

Sәken Suhanov: Memleket bilimdi mamandardy auylgha arnayy tapsyrmamen jiberui kerek. Sen osynsha uaqytta osy júmysty ayaqtaysyn. Sodan song biz onyng jemisin kóruimiz kerek dep. Býginde eng bastysy, halyqtyng týsinigin ózgertu kerek. Býgingi jastar qaltasyn aqshagha toltyryp, qymbat kólik minudi oilaydy. Auyldardy biznes kózine ainaldyrsaq, әlgi qymbat kólikting artynda jýrgen jastar auylgha tartylady. Býginde biylik basynda otyrghan sheneunikter erteng ketedi. Al bolashaq - bizding qolymyzda.

Núrbek Matjaniy: Men biylik tarapynda jýrgen jastardyng myna sayasatyn qoldaymyn. Olar: «Memleket saghan ne berdi emes, memleketke sen ne berdin» dep oilandar deydi. Búl - shynymen de, útymdy sayasat. Býginde jastarda masyldyq qasiyet basym. Memleketke qarap auzymyzdy ashqandy әdetke ainaldyryp aldyq. Árkim óz jolyn tauyp, shaghyn kәsibin jýrgizgeni abzal. Dese de, ýkimet óz tarapynan qol úshyn berip otyruy kerek. Eshbir elding jastary memleket qoldauynsyz kóterilmegen. Biz 20 jylda óstik, órkendedik dep jatyrmyz. Qay túrghyda óskenimizdi kórip túrghan joqpyn. Býginde eshqanday ghylymy janalyq ashylyp jatqan joq. Óndiris oryndary tapshy. Bizding ónimimizdi qoldanyp, kerisinshe, sheteldik mamandar janalyq ashuda.

Jas qazaq: Eltay, sening oiynsha, nege «Bolashaq» baghdarlamasymen bilim alyp qaytqan jastar elimizge oralghysy kelmeydi? Songhy derek boyynsha oqugha ketken bes myng bolashaqtyqtyng ýsh jarym myny elge qaytpaghan.

Eltay Álkenov: Auyldyng jastary qalagha kelip, qaytqysy kelmeydi ghoy. Sol siyaqty shetelge barghan studentter elge oralsa, auylgha kelgendey sezinedi ózderin. Olar jaqsy jalaqy alyp, tәjiriybesin ary qaray úshtaghysy keledi.

Sәken Suhanov: Ýndistan, Qytay elderi jastaryn patriot bolugha tәrbiyeleydi. Bizde ata-analar kishkentayynan balasyna «sen әkim, sen myqty zanger, sen qarjyger bolasyn» deydi. «Sen gharyshker, sen auyl sharuashylyghynyng mamany bol» dep tәrbiyeleytin ata-ana joqtyng qasy. Býginde sol sheneunik bolatyn qazaqtyng qaradomalaq balalary bazarda «tәshke» iyterip jýr emes pe?!

Núrbek Matjaniy: Ángime qanday mamandyqty tandaghanynda emes. Eger de óz salannyng bilikti mamany bolsan, qanday jaghdayda da kerek bolasyn. Men mәselen, mәshiyne jasau mamandyghy boyynsha bilim aludamyn. Biraq elimizde búl sala boyynsha tipti tәjiriybe alatyn óndiris orny joq. Tәjiriybeden ótpegen adamnan qanday myqty maman shyghady dep oilaysyzdar. Dese de, qazaq jalqau, bizden jaqsy maman shyqpaydy degen pikirden alys bolayyq. Jastardyng belsendiligi kýshti boluy kerek. Balany kishkentayynan para alugha ýiretpeu qajet. Býginde múghalim, dәriger, meyli, qúqyq qorghau mekemelerining qyzmetkerleri bolsyn, para aludan úyalmaytyn dәrejege jetti. Meninshe, jemqorlyqtan jiyrenbegen qoghamnyng bolashaghy búlynghyr.

Konferensiyany jýrgizgender Eldos Ómirzaqúly, Fariza Bayeli

«Jas qazaq» gazeti

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5576