Alystan oraghytyp, mәimýnkilemey, әngimemizding toqeterin aitayyq. Býgin Parlament deputatynyng kәsiby etikasy turaly, sonyng ishinde Tәuelsiz Qazaqstan Parlamentining eng egde deputaty Vladislav Kosarevting tәrtibi turaly sóz etemiz.

Qaraghandydaghy qandy oqigha turaly qaytalap aityp jatpayyq. Kýndelikti tarap jatqan resmi, beyresmy aqpardan estip-bilip otyrghan bolarsyzdar. Mine, sol oqighagha qatysty әleumettik jelide júrt biylik ókilderining ýnsizdigin synaghan edi.

Al jaqynda "Azattyq" sayty Astanadaghy alqa-qotan, aq jaghalylardan pikir súray barypty. QR Parlament Mәjilisining birneshe deputaty, atap aitsaq, Kәribay Músyrman, Serik Sәpiyev, Irina Smirnova, Pavel Kazansev, Vladislav Kosarev qatarly deputattar "Azattyq" súraghyna óz payym-parasatynsha jauap bergen eken. Jaqsy dedik. Árkim óz pikirin aitty. Pikirshilerding sózi oqyrmannyng oiymen bir shyghuy mindetti de emes-tin. Sondyqtan, júrt eren sanap, eshtene degen joq.

Dese de, bizding kónilimizdi kýpti etken, kәri-sýiek kommunist  Kosarevting pikiri boldy. Endi sol turaly jazayyq. Áueli, Kosariev ne dedi?

"Tipti tyndaghym da kelmeydi. Men nege әrtýrli daugha aralasuym kerek? Búl mening mindetime kirmeydi. Sizding de mindetiniz emes. Mýmkin sizge, jurnalist retinde birdeneni oilap tauyp, jalghan aqparat berginiz keletin shyghar. Búl dúrys emes...Sot ótkennen song ghana rezonans tuuy mýmkin", deydi deputat.

Tәuelsiz Qazaqstan Parlamentining eng egde jastaghy deputaty, kәri-sýiek kommunist Vladislav Kosarev nege múnsha kijireydi?

Qaraghandydaghy qandy oqighada qazaq azamaty kisi qolynan qaza tapty. Qazaqstannyng bolashaghy, reziydenti, órimdey jas azamat qandyqol qaraqshynyng qolynan qaza boldy. Myndaghan adam alangha jiylyp, kinәlilerding jazalanuyn talap etti. Oblys әkimi Erlan Qoshanovtyng ózi qaraly topqa, nazary topqa basu aityp, jiylghan júrttyng talabyn tyndady. QR Ishki ister ministrligi resmy mәlimdeme jasady. Armeniya Premier-ministrining mindetin atqarushy Nikol Pashinyannan bastap, birqatar armeniyalyq shendiler pikir bildirdi. Qazaqstannyng da shendi-shekpendileri ýn qosty. Áleumettik jelide myndaghan adam kinәlilerdi jazalaudy súrady. Qaraghandyda júrt dýrkin-dýrkin alangha jiyldy. Jiylghan júrttyng qarasy resmy aqpardan әldeqayda kóp boldy. Búl "túrmystyq kiykiljin" shyn mәnisinde jalpyhalyqtyq rezonans tudyrdy.

Al osynyng bәrin estimey, estigisi kelmey otyrghan, dym bilmeytin deputat Vladislav Kosarev ashuly júrtty arandatqysy kele me?

Áytpese, Tәuelsiz Qazaqstannyng Parlamentinde pәlen jyl deputattyq qyzmet atqaryp kele jatqan Kosariev sózin týzu sabaqtar edi ghoy. Qyzmettik kreslosynda shalqaya jatyp, kekireye sóilemey, qaraly otbasygha kónil aitsa, auzy qisaya ma?  Biz bilsek, orys ekesh orystyng da saltynda qazagha kónil aitu degen bar.

Jalpy búl Kosarev degen kim? Endi sol turaly az-kem sóz eteyik...

Vladislav Borisovich Kosarev. Últy orys. QR Parlamenti Mәjilisining deputaty. Jasy 81-de. Qazaqstannyng halyqtyq kommunistik partiyasy OK Hatshysy. "Halyq kommunisteri" Fraksiyasynyng jetekshisi.

Qyzmetin búrynghy Kókshetau oblysynda trәktirshi bolyp bastaghan. Ombyda auylsharuashylyq institutynda oqyghan.

2004 jyly Aqmola oblysyndaghy №1-okrugten Mәjilis deputaty bolyp saylanghan. Kәri kommunist saylaudyng sanyn kórgen.

2004 jyldan beri  Qazaqstannyng halyqtyq kommunistik partiyasy OK Hatshysy әri jetekshisi bolyp keledi.

2007 jyly QR Palament Mәjilisi janyndaghy Qoghamdyq palatanyng mýshesi bolghan.

2012 jyldyng qantarynan beri partiya tizimi arqyly Mәjiliske ótken.

QR Parlamenti Mәjilisining II, V, VI shaqyrylymynda deputat boldy.

Sәbet kezinde "Qúrmet belgisi" ordenin 3 mәrte, "Enbek Qyzyl Tu" ordenin 2 mәrte alypty.

2012 jyly Tәuelsiz Qazaqstannyn  "Qúrmet" ordenin, 2017 jyly "Parasat" ordenin keudesine taqqan.

Búdan bólek 2015 jyly Resey Federasiyasynyng "Dostyq" ordenin alghan.

81 jastaghy Vladislav Boris balasynyng keudesi úsaq-týiek temir-tersekke toly kórinedi. Rarlam.kz-tegi paraqshasynda "kóptegen madelider" dep jazylypty.

Endi osynsha ataq-danqy bar zeynetker deputat júrt esinde qalarday ne aitty degen súraq tuyndaytyny taghy zandylyq. Bәrin tәptishtep terip jazbasaq ta, birli-jarymyn esimizge týsireyik...

2016 jyly Parlamentting taghy bir pensioneri Quanysh Súltanov Astananyng atyn ózgertip, "Núrsúltan Nazarbaevtyng esimin bereyik" degende, búl pikirdi alqashqylardyng qatarynda qoldaghan deputattyng biri Kosrev edi.

2017 jyly dәl osy Vladislav Kosarevti týlen týrtti me, joq týsinde kórip, shoshyp oyandy ma, әiteuir eshkim kerek qylmaghan kósemning qanqa sýiegin qazaq jerine әkelu turaly úsynys aitqan. Qazan tónkerisining 100 jyldyghynda. Mәskeuding Kremlinde jatqan proletariat kósemi Leninning mýrdesin әkeleyik degendi osy Vladislav Borisovich Mәjiliste kótergen.

Dәl sol jyly Duma dauryghyp, «Kremlide jatqan qanqanyng kózin qúrtayyq» dep bastama kótergende, «senderge kerek bolmasa, bizge kerek» dep ózeuregen. Keyin Mәskeu Lenindi Kremlide qaldyrdy.

Qazaq Hany Kenesarynyng bas sýiegin elge qaytaru mәselesinde "lәm-miym" demegen, keshegi Keyki batyrdyng basyn elge jetkizerde jaq ashpaghan Kosarev edi ghoy búl.

2018 jyldyng mamyrynda Mәjilestegi deputattardan pikir súray barghan "Azattyqqa" arsyldap, antiamerikandyq kózqarasyn kórsetken.

Lenin shaldyng shirindisine shyn ghashyq Kosarev Qazaqstannyng kópvektorly sayasatynan habarsyz ba? Joq, әlde Resey Dumasynyng deputattaryna tәn antiamerikandyq dertti Vladislav joldas ta júqtyryp alghan ba, degen edi júrt.

2018 jyly jurnalisterge bergen súhbatynda "Biz ómirge Reseymen birdey kózqaraspen qarauymyz kerek" dep sóilegen.

Osy jerden toqtayyq. Osynyng ózi 81-degi "sergek sanaly" zang shygharushy organ ókilining sayasy hәm adamy sipatyn ashsa kerek.

Týiin. Ózi zeynetker. Ózi proreseylik pighylyn BAQ-qa ashyq aityp jýrgen, Lenin shaldy jan-tәnimen sýietin Vladislav Kosarev Qaraghandydaghy qandy oqighagha qatysty pikir aitqanda qarapayym etikany saqtamaghany qalay? Qaraly otbasygha qayghyryp kónil aitugha aqyly jetpegen Vladislav Borisovichting tәrtibi mindetti týrde keneste qaraluy kerek-aq. Kerek bolsa, zeynetke shyqsa da úzaq jyl memqyzmette jýrgen Kosarievke kreslosynan týsip, ornyn jastargha beru mindet!

Óitpegende, ashynghan júrtqa aqyl aitar aqsaqaldyng aljyp sóilegeni onsyz da endi tynshyp kele jatqan shoqty qayta ýrleytini sózsiz...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz