Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Kýbirtke 7734 41 pikir 11 Qantar, 2019 saghat 16:00

Qydyrәli Orazúly: "Qytaydy zertteu institutyn qúryp jatyrmyz"

2018 jyl qyzyghy men shyjyghy mol tartysty hәm tabysty jyl boldy. Ótken jylda biz "óyttik, býyttik" dep shirenbesek te, qazaq qoghamynda en bir qyzu talqy bolghan mәseleni týyindey ketkendi jón dep taptyq. Byltyr qazaq aqparat kenistiginde en jii kóterilgen mәsele – Qytaydaghy qazaqtardyn sayasiy qudalaugha týsip, tótennen teperish kórgeni boldy. Búl mәseleni múndaghy «Atajúrt», «Jebeu», «Adyrna», «El amanaty» qatarly birneshe qoghamdyq úyym jarghaq qúlaghy jastyq kórmey aytyp jatty. Shettegi qazaq mәselesi, onyn ishinde Qytaydaghy sayasiy lagerlerge toghytylghan tuysqandardyn jaghdayy jayly «Abai.kz» aqparattyq portaly ýzdiksiz jazyp otyrdy. «Abai.kz» aqparattyq portaly qúrylghan 10 jyldyn ishinde ýzdiksiz kóterip kele jatqan eki mәsele bolsa, sonyn biri osy qazaq kóshi edi.

Al, ótkende redaksiyamyzgha «Atajúrt» eriktiler birlestiginin jetekshisi, qogham belsendisi Qydyrәli Orazúly arnayy kelip, súhbat berdi.

Jalpy «Atajúrt» birlestigi qashan jәne ne maqsatpen qúrylghan? «Atajúrtty» kim qúrdy? Serikjan Bilәshúly «Atajúrtqa» qalay jәne qashan keldi? «Atajúrt» qaydan qarjylandyrylady? Olar osy uaqytqa deyin qanday sharualar atqardy? Keler jylgha qanday josparlary bar?  Osy auandaghy oqyrman oyyndaghy biraz saualgha egjey-tegjeyli jauap aldyq. Oqyp kóriniz...


2020 jyldan keyin Qytaydaghy az últtardyn últy kuәlikte jazylmaydy

2016 jyly tamyz ayynda Qytaydyn Shynjan aymaghyna búryn Tiybetti basqarghan Shyn Shuan Go degen adam keldi. Ol Tiybetti 5 jyl basqarghan, qatygez basshy. Ol basqarugha kelgennen bastap, Shynjanda jaghday ózgere bastady. Ol kele salysymen jer-jerdegi, audan-audandaghy, qala-qaladaghy oqu bitirip kelip, júmys tappay jýrgen jas azamattardy 5 jyldyq kelisimshartpen polisiyagha qyzmetke aldy. Audandarda sayasi ýyrenu ortalyqtaryn sala bastady. Ol kezde onyn qazirgidey lagerige aynalatynyn eshkim bilgen joq. Keyin Qytay qúpiya qújat әzirlengen. Ol qújat boyynsha 2020 jyldan bastap Shynjandaghy az últtardyn últy jeke kuәliginde jazylmaydy dep kórsetilgen. Qújatta tek «qytaylyq» dep jazyla bastaydy.

Biz búl qújatty kórgen son, 2020 jyldan keyin qazaqtar Qazaqstangha kelse, ol ózinin últynyn qazaq ekenin dәleldey almay, bizdin Qazaqstan azamattyghyn ala almaytynyn týsindik. Bir sózben aytqanda, búl qújat ondaghy júrtty jappay qytaylandyru ýshin kerek eken. Sonyn alghashqy qadamy bastalar sәt jaqyndap keledi.

«Atajúrt» әuelde «Kósh» bolyp qúrylghan

Sodan "ondaghy qazaqty 2020 jyldan búryn mýmkindiginshe Qazaqstangha kóshirip alayyq" degen maqsatpen biraz últshyl azamattar birigip, «Kósh» degen toptardy qúrdyq. Búl 2016 jyldyn qarkýyek ayy edi.

Ol kezde qytaydyn «vichat» degen jelisi boldy. Ol tústa arghy bettegi qazaqtarmen emin-erkin sóylesip, hat-habar almasyp túratynbyz. Sol «vichatta» Qytaydaghy 48 audan, 5 qala boyynsha «Narynqol kóshi», «Taraz kóshi»  degen siyaqty ol jaqtaghy jer ataularyna qatysty «Altay kóshi», «Ile kóshi», «Tarbaghatay kóshi» degen toptardy qúrdyq.

Ondaghy maqsatymyz da ayqyn. Dәl sol kezde Elbasymyzdyn ontýstikten soltýstikke qonystandyrudyn 2016-2020 jyldargha arnalghan baghdarlamasy shyqqan edi. Onda ontýstiktin júmys kýshin soltýstikke tartu jәne shetten kelgen qandastardy soltýstiktin 7 ónirine qonystandyru mәselesi qarastyrylghan edi.

Biz osy baghdarlamany betke ala otyryp, Qytaydaghy qazaqtargha Elbasynyn baghdarlamasyn nasihattadyq. «Eger Qazaqstangha kóship keler bolsan, saghan Ýkimet soltýstiktegi 7 oblystan egin nemese mal sharuashylyghymen aynalysu ýshin jer beredi. Kóship kelu, ýy alu, kәsip bastau ýshin qarajat beredi» dep tәptishtep týsindirdik.

Osy maqsatta, biz әueli birneshe jigit birigip, soltýstik oblystardy araladyq. Atap aytsaq, Shyghys Qazaqstan, Pavlodar, Petropavl jәne Aqmola oblystaryna baryp,  jergilikti basshylargha sol jaqtaghy shetten kelip, nәtiyjeli júmys jasap jatqan azamattardy kórsettik. Odan soltýstiktin túmsa tabighatyn, esh suarmasyz-aq, jayqalyp jatqan egindi, topyraqtyn qúnarlylyghyn arghy jaqtaghy qazaqtargha aytyp týsindirdik. Kóshke ýgittedik. Búl 2016 jyl edi.

Biz ýgittegende de, «Qytay qúrysyn, Qytaydan qashyndar» dep emes, Qazaqstan Ýkimetinin dәl sol kezdegi sayasiy baghdarlamasynyn tiyimdiligin týsindirip, mýmkindikti paydalanyp qalugha shaqyrdyq.

Sonyn nәtiyjesinde, 2016 jyldyn qarasha-jeltoqsan aylarynda 1500 otabasy kóship keluge dayyn boldy. Búl 1500 otbasy tenin buyp-týyip, kóshke dayyn otyrghan. Sodan biz naqty kóshetinderdin tobyn qúrdyq. Endi jalghyz ghana mәsele qaldy. Janaghy kóshetin júrttyn balalary sabaqta edi. Olar qystyq nemese jazdyq demalys kezinde kóshetin boldy. Qysqy demalys qantardyn ishinde bastalady. Olardyn keybirinde shetelge shyghatyn qújattary joq. Qytayda shetelge shyghatyn qújatty bizdegidey «SONnan» ala salmaydy, mindetti týrde shetelden shaqyrtu kerek. Biz sol shaqyrtulardy úyymdastyryp berip otyrdyq.

Shyn Shuan Go búyryghymen qújat tәrkileu bastaldy

Sodan ondaghy júrt qantardy kýtetin boldy. Al 2017 jyldyn qantar ayynda Shyn Shuan Go búyryghymen, «barmaq bederi arqyly qayta tirkeu» degen jeleumen, tólqújattardy jinau bastaldy. Sonda janaghy kóshetin kisiler, alghash bolyp qújat tapsyrghan eken.

Bastapqyda qújattardy bir aptada nemese on kýnde qaytaryp beremiz dep jinaghanymen, olay bolmady. 10 kýn, 20 kýn tipti 1 ay kýtti. Qújattar qaytarylmady. Tipti, aqpan ayynda Qazaqstangha janadan kelip, azamattyq alyp ýlgermegen, pensiya alyp ýlgermegen kisilerdi, Qazaqstanda oqyp jatqan studenterdi, Qazaqstannyn yqtiyarhatyn alghan adamdardy da qújatty qayta tirkemese, kýshin joyatynyn aytyp Qytaygha shaqyrtyp aldy. Múndaghy júrt bala-shaghalaryn kórshi-qolan, tughan-tuystaryna qaldyryp, bardy. Sol barghandar bastapqyda aylap qonaq ýy jaldap túrdy. Al myna jaqta bala-shalalary qarausyz qalghan edi.

2017 jyldyn nauryzynan bastap halyqty lagerige qamau bastaldy

Al 2017 jyldyn nauryz ayynan bastap, janaghy ózderi salghan lagerilerge ózderi taghayyndaghan poliyseyler arqyly adamdardy kirgize bastady. Lagerilerge kimder kirgizildi, kim Qazaqstangha bardy, kim Qazaqstandaghy tuystarymen telefon arqyly, «vatsap» jelisi arqyly sóylisti, kim telefonyna «vatsap» ornatty, kim Qazaqstanda oqyp jatyr, mine sol azamattar alghashqy sanatta lagerilerge qamaldy.

Osy óziniz jaqsy biletin Ómirbek Begaly degen azamat 7-nauryz kýni alghashqylardyn qatarynda lagerige qamalghan.  Osydan keyin, biz sol jaqtaghy bedeldi azamattar arqyly Shynjandaghy mәseleni Beyjinge jetkizuge әreket ettik. Biraq, ol kisilerdin ózi qoryqty.

Al 2017 jyldyn sәuir ayynda osy jaqtaghy biraz azamat jinalyp, Shynjandaghy mәselelerdi tәptishtep hatqa jazyp, múndaghy júrttyn qolyn qoydyryp, Qazaqstannyn Syrtqy ister ministrligine jetkizudi oyladyq.

Men ózim, medisina salasynyn mamany bolghandyqtan, óz oy-pikirin qoghamgha aytyp, aqylshy bolyp jýrgen aghamyz, ghylym doktory Sovethan Ghabbasov aghagha bardym. Ol kisige barlyq jaghdaydy aytyp týsindirdim. Bizdin hatymyzdy ministrlikke jetkizuge kómektesuin súradym. Alghashqyda, Sovethan agha menin sózime sene qoyghan joq.

Sodan bir kýni ýlken jinalys úyymdastyryp, biraz azamattardy shaqyrdym. Ol jiyngha tuystary Qytay lageriine qamalghan adamdardy da shaqyrghan edim. Barlyghyn tyndap, kózi jetken son Sovethan agha bizge kómektesetinin aytty.

2017 jyldyn 10-mamyr kýni Sovethan agha ekeuimiz ministrlikke, Astanagha bardyq. Onda QR SIM qyzmettik kensesinin basshysy Baqytjan Sariyev degen kisimen jolyghyp, qújattarymyzdy berdik.

Qytaydaghy jaghdaydy, ondaghy qazaqtardyn qújatsyz qalghanyn, myna jaqta bala-shaghalarynyn qarausyz ekenin, tipti, ol jerde Qazaqstannyn qújaty sanalatyn Yqtyairhatty alghan adamdardyn da qamauda ekenin ayttyq. Shyn Shuan Go Qazaqstan azamattaryn da qamaghan edi. Sonyn biri janaghy Ómirbek Begaly bolatyn.

Sózimizdi tyndap bolghan ministrlik ókili jaghdaydyn qiyn ekenin, búl mәseleni Qytay konsuldyghymen kezdesip, anyqtaytynyn jetkizdi. Sol kezdesuden bir aptadan son, Qytaydan delegasiya shaqyrtylatynyn aytty. Delegasiyany Qytay konsuldyghy shaqyrtatyn edi. Búl kezdesuge biz de qatysatyn boldyq.

Qytay delegattary artqy esikpen shyghyp ketken...

Keyin mamyr ayynyn sonynda Astanagha Qytaydan delegasiya kelip, oralmandarmen kezdesip jatyr eken degen aqpar shyqty. Ony biz estigen joqpyz. Maghan eshkim habarlasqan joq. Olardyn oyy – ózderin tyndaytyn sanauly adamdardy kirgizip, aldyn ala dayyndalghan súraqtargha jauap berip ketu bolsa kerek.

Sodan men ol jaqqa adam jiberdim. Olardyn Almatygha keletin-kelmeytinin bildim. Eki kýnnen son Almatygha keledi eken. Jiyn týski saghat 14:30-gha belgilengen eken. Almatydaghy kezdesuge kimderdin qatysatynyn belgili bir úyym tizimdep jatyr eken. Biz baryp, óz oyymyzdy ayttyq. Biraq bizdi tizimge qosqan joq. Olar aldyn ala segiz adamdy dayyndap qoyghan eken.

Bireui – pensiyany toqtatpau turaly, endi bireui – yqtiyarhatty jinamau, turaly aytady eken. Jalpy sol kezde Oraza uaghy edi. Jiyn bolatyn kýni sol jerge júrtty jinadyq. Halyq delegattarmen kezdessin dedik. Sol ýshin de: «Erten saghat 12-de Qytay konsulynyn aldynda Qytay delegasiyasy halyqpen kezdesedi eken. Qytayda ústalghan, qamalghan, pasporttarynan ayrylghan azamattardyn tuystarymen kezdesedi eken» degen habarlama tarattyq.

Sol kýni shamamen 150-den asa adam jiyldy. Barlyghynyn sózin estip, qaghazgha týsirip, qol qoydyryp, hat dayyndadyq. «31 arnasy», «KTK arnasy», «Azattyq» kelip týsirdi. Habar taratty. Álgi delegasiya saghat 15:30-da keldi. Bizdi kirgizgen joq.

Bizdin talap hatymyzdy aldy. «Jauap beremiz» dedi. Biz jauabyn kýtip sonyna deyin túrdyq. Biz aldynghy esikte kýtip túrghanda, olar artqy esikpen ketip qapty.

«Atajúrt» nege esh jerde tirkelmegen?

Osy uaqytqa deyin erikti týrde júmys jasap kele jatqan biz, sol kýnnen bastap «Atajúrtty» resmiy tirketeyik dep sheshtik. Óytkeni, zandy qoghamdyq úyym bolmasan, janaghyday kezdesulerge qatysa almaydy ekensin... Qújattarymyzdy jinap, tirkeuge berdik. Búl 2017 jyldyn mamyry ayaqtalar kez edi.

Biraq, bizdin aramyzda әli azamattyq almaghan kisiler boldy da, bizdi tirkegen joq. Keyin, әne-mine dep jýrip uaqyt ta bolmay ketti.

«Atajúrt» aqshany qaydan aldy?

Biz en bastapqyda ózara sertteskenbiz. «Atajúrttaghy» júmysymyz ýshin eshkimnen aqsha súramaymyz dep. Eshbir júmysymyzdy mindetsinbeymiz dedik. Bizde «Atajúrtta» 70-tey jigit boldy. Árqaysymyz 10 myn tengeden shygharghanda, 700 myn tenge onay jinalatyn. Árqaysymyzdyn óz kәsibimiz bar. Osy uaqytqa deyin solay keldik.

Dýniyejýzi qazaqtarynyn 5-qúryltayy

Sodan keyin Astanada Dýniyejýzi qazaqtarynyn 5-qúryltayy ótetin boldy. Biz sol qúryltaygha qatysu ýshin qauymdastyqqa hat jazdyq. Olar, búl mәseleni kirgize almaytynyn aytyp, jauap berdi. Óytkeni, búl erte josparlanghan mәsele eken. Endi ne isteymiz?

Endeshe konferensiya ótkizip, ýndeu jasayyq dep sheshtik. En birinshi ret 2017 jyly 20-mausymda Almatyda baspasóz konferensiyasyn ótkizdik. Oghan elge aty belgili aghalarymyz Dulat Isabekov, Qabdesh Júmadәlov, Sovethan Ghabbasovtar bas bolyp qatysty. Osy baspasóz konferensiyasyn ótkizgen kýni aqparatty Tayvannyn telearnasy, Týrkiya men AQSh-tyn birneshe aqparat qúraldary taratty.

Qytaydan kelegen qalamgerler ýndemey qalghanda, Ómirhan Altyn agha aytty

Dýniyejýzi qazaqtarynyn qúryltayynda Qytaydaghy jaghdaydy en qúryghanda bir adam Elbasyna aytar dedik. Sebebi, Qytaydan kelgen delegattardyn ishinde nebir aqyn-jazushylar boldy. Biraq, kýtpegen jerden Germaniyadan kelgen qandas aghamyz Ómirhan Altyn aytty. Biz búghan sheksiz quandyq. Sol ýshin de ol kisige sheksiz alghysymyzdy aytamyz...

Dýniyejýzi qazaqtarynyn qúryltayy ótken kýni Qytayda pasporttardy qaytara bastady

Sol kýni Qytayda týnimen pasporttardy qaytaryp bere bastady. Óytkeni, Qazaqstanda Dýniyejýzi qazaqtarynyn qúryltayy ótip jatyr. Oghan Preziyzent qatysuda.  Mәseleni ushyqtyrmayyq degen oylary bolghan shyghar. Janaghy kóshetin kisiler pasporttaryn ala salyp, vizanyn kezegine túrdy. Al vizanyn kezegi qarasha ayyna deyin sozylyp jatyr eken.  Ol kezde mausym-shilde ayy edi ghoy. Viza kezegine әli 4 ay bar. Qarashada viza berilse, balalary taghy sabaqqa kirip ketedi. Bizge osy jaghynan kómektesinizder dep habarlasty. Sol kezde biz Qytaydaghy kóshetin toptardyn ishinen belsendi azamattardy jauapty etip qoyghanbyz. Sonyn ishinde Sәuletbay degen belsendi azamat boldy.

Sәuletbaygha: "kóshuge dayyn azamattardyn pasporttaryn jina da, Ýrimjidegi konsuldyqqa bar. Bar da, búl azamattardyn Memlekettik baghdarlama boyynsha soltýstik oblystargha kóship baratyn, olar erterek kóship baruy kerektigin, eger balalary qarashagha qalsa, búlar kóshe almaytynyn ayt" dep tapsyrma berdim.

Sәuletbay Ýrimjidegi konsuldyqqa 60 otbasynyn pasportyn alyp bardy. Úzyn-yrghasy 200-den asa adam. Sóytkende konsuldyqtaghylar QR SIM-nen "viza ash" degen bir japyraq qaghaz alyp keluin súrapty. Sodan myna jaqta men taghy Astanagha baryp, ministrlikke jolyqtym. Olar oralmandardy qabyldaytyn oblystardan shynymen qabyldaytyny turaly qaghaz súratty.  Aqyry biz oblystardan qaghaz alyp, SIM arqyly jiberdik.

Pavlodar oblysynyn Uspeni degen audanynda әkim orys jigit eken. Jalpy Pavlodar oblysyna 50 kvota berilgen eken. Sony audandargha bólip tastaydy.

67 otbasyn kóshirip әkeldik

Sóytip, aynalasy bir aptada olargha viza ashyp berdi. Olar 5-6 otbasynan birigip kele bastady. Alghash kelgen 5 otbasyn, biri Mayqapshaghaydan, biri Baqtydan ótip kelgenderdi jinap, Pavlodargha apardyq. Pavlodardyn Oligina degen jerine bardyq. Sosyn, ekinshi legpen keletin 6 otbasyn bir uaqytta jinadyq. Bәrine Qorghaspen kelinder dedik. Olar: «bizdi kim kýtip alady, bizdi qayda aparady, kim aparady» degen súraqtar qoydy. Biz: «iyә, Ýkimet sizderdi kýtip alady» dedik te, biz ózimiz kýtip alyp, ózimiz apardyq. Biz osylay bir kórsetsek, arghy jaqtaghy júrt oyanady dep oyladyq.

Sodan, «Qazaqstan» arnasyna habarlastym. Ádette, «KTK», «31» arnalary keletin de, olar kelmeytin. Olargha osynday memlekettik baghdarlamamen kele jatqanyn, kýtip alyp, soltýstikke aparatynymyzdy, ol jaqta әkimder de kýtip otyrghanyn aytyp edik, olar bizben jolgha shyqty. Sol joly Japoniyanyn «NHK» degen telearnasy kelgen. Olar habarlasyp, osy kóshti týsirdi. Sóytip, en alghash Jarkentte aldylarynan shashu shashyp, qara jogha biyletip, kýtip alghan edik. Jalpy 20 adam keldi. Barlyghy kózderine jas alyp, quanyshtarynda shek bolmady.

Sóytip, olardy Almatygha әkelip, bir kýn qonaq ýyde jatqyzyp, ertesi ózderin poyyzben, jýkterin kamazgha artyp, Pavlodargha apardyq. Pavlodardyn júmyspen qamtu  basshysyna aytqan edik, ol kisiler 3 gazelimen kýtip aldy. bireuine jýk artyp, ekeuine kisilerdi otyrghyzyp, auylgha bardyq. Olar kiyiz ýy tigip, qoy soyyp, shashu shashyp kýtip otyr eken. Ol jerde keremet toy boldy. Ákim sol jerdegi ýylerdi, jerlerdi kórsetti. Sodan keyin-aq, artynan adamdar kele bastady.

Biz tamyzdyn ortasyna deyin barlyghy 67 otbasyn aparyp ornalastyrdyq. Olardyn kóbi, Pavlodargha, sosyn Petropavlgha, Aqmolagha, Shyghys Qazaqstangha bardy.

Qytayda jaghday qayta ushyqty

Osydan keyin Qytaydaghy jaghday ushygha bastady. Tamyzdyn sony, qyrkýyektin basyna qaray pasporttardy qayta jinady. Osydan bastap, sayasi ýyrenu lageriine kirgizu kýsheydi.

2017 jyldyn qazan aylalarynda biz baspasóz konferensiyasyn ótkizdik. Oghan Dulat Isabekov, Rasul Júmaly aghalar bastaghan ziyaly qauym qatysty. Onyn barlyghy aqparat qúraldarynda tarady.

Sol kezde SIM «shettegi azamattardy qorghaugha bar kýshimizdi salamyz» degen edi. Sodan biz el-eldi, jer-jerdi aralay bastadyq. Kim, qashan ústaldy degen mәlemtterdi jinadyq. Jalpy aryz jaz degenen oralmandar qorqady. Qorquynyn jalghyz sebebi – Qytaydaghy tuystaryna kesiri tiyip kete degen qauip qana.

Aryz jinaydy bastadyq

Alghashynda biz auyl auyldardy araladyq. Keyin, Taldyqorghan, Semey, Óskemen, Ýrjar, Maqanshy, Zaysan degen jerlerdi aralap aryz jinadyq. Olargha adam qúqyghy boyynsha kómek kórsetiletinin, ol aryzdar Syrty ister ministrligine de kerek ekenin aytyp týsindirdik. Qansha adam ústalghanyn olar da bilui kerek edi.   Árbir aryzdy ministrlikke ózderi ótkizip otyrdy. Óytkeni, olardyn atynan biz jaza almaytyn edik. Sondyqtan ,SIM-nin adresin, elektrondy, poshtalyq adresin berdik.

Menin ofiysimde biz 2 jyl boyy osy júmystardy jasadyq. Osylaysha, biz 2017 jylgha qoyghan maqsatty oryndadyq.

2018 jylgha kelsek, endi osy Qytaydaghy zúlymdyqty BÚÚ-gha jetkizudi maqsat etip qoydyq. Sodan bastap aryzdardyn sanyn kemi 10 myngha jetkizu ýshin júmys jasadyq. Taghy da el araladyq. Biraq, aryzymyzdyn sany bir myngha әzer toldy. Osynyn ózin jinau qiyn sharua eken. Júrt Qytaydaghy tuystaryna kesiri tiyip ketedi dep, aryz jazbaydy.

Ne kerek, endi osy jinaghan 1000 aryzdy BÚÚ-gha jetkizu kerek boldy. Óytkeni, búrynyraqta aryz bergen adamdardyn súraghy kóbeydi. Uaqyt ta ótip barady.

Osy jerde ayta keteyik, 2018 jyldyn qazan ayyna deyin, óziniz alghash bolyp kótergen Sayragýl Sauytbay mәselesi bar ghoy... Sayragýl Sauytbaydyn mәselesin, túnghysh ret osy «Abai.kz» portalynda óziniz jazdynyz. Osynyn arqasynda el bop, júrt bop sotta jendi. Sol kezde halyqaralyq úyymdar aralasty. Sonyn ishinde en kóp aralasqan Germaniya edi. Germaniya elshiligi Sayragýldin sotyna kelip qatysty. Germaniya elshiligimen sol kezde jaqyn tanysqanbyz.

2018 jyly qazan ayynda Germaniyadan Europagha baratyn viza súradyq. Olar bizdin turistik vizamen bara almaytynymyzdy, tek diplomatiyalyq kelisim jolymen bara alatynymyzdy aytty. Ol ýshin sol jaqtaghy azamat, Germaniya ýkimetine baryp, «Osy azamattar keledi. Men ol azamattardyn qarajatyna, jatyn ornyna jәne qauipsizdigine jauapty bolamyn» degen qolhat berui kerek eken.

Endi ol jaqta Ómirhan Altyn aghadan basqa eshkimdi tanymaymyz. Ol kisimen tuysqan bolsamaq ta, últtyn mýddesi jolynda sonday bir jaqyn adamdar bolyp kettik emes pe?.

Janaghy aryzdardy alyp baru ýshin myna jaqtan ýsh adam, men, Serikjan Bilashúly degen aghamyz jәne Qytayda lageride otyryp kelgen Amanjan degen bauyrymyz baratyn bolyp kelistik.

Ol kisi biznesmen emes, qarapayym qyzmetker ghoy. Sondyqtan, ýsh adamdy kýtip alugha ol kisinin mýmkindigi jetpeytini týsinikti. Biz óz qarajatymyzben baramyz dedik. Ol ýshin endi Ómirhan agha osy jaqqa kelip, «men kepil bolamyn» degen anketa toltyruy kerek eken.

Sóytip jýrgende, bir kýni Ómirhan agha óz júmystarymen Almatygha kele qaldy. Biz dereu elshilikke bardyq. Anketasyn toltyrdyq. Búl 19-qazan edi.

Serikjan Bilashúly nege Europagha barmady?

Ár adam jeke qújattar jinaydy eken. Jeke kuәligin, bala-shaghasynyn kuәlikterin, qyzmet ornynan jalaqysy turaly anyqtama, shotyndaghy qarjysy turaly jәne basynda ýyi bar degen anyqtamalar jinauymyzdy tapsyrdy. Sonda ghana bizge qarasha ayynyn 1-15 aralyghyna viza jazyp beretin boldy.  Ol ýshin qazan ayynyn 23-24 kýnderi biz qújattardy tapsyryp beruimiz kerek edi. Amanjan ekeuimiz bir-eki kýnde qújattarymyzdy jinadyq. Biraq, Serikjan aghamyz qújattaryn jinay almady. Áueli, 3-4 kýn ótti. Keyin Serikjan agha ózinin jaghdaylaryna baylanysty bir aptada qújattaryn jinay almady. Biz ary kýttik, beri kýttik. Sonynda, Serikjan aghany 10 kýndey kýttik.  Qazannyn 31-kýni songhy kýn edi. Serikjan aghanyn ary qaray kýtu mýmkin emes boldy.

Ol kisi qújattaryn jinay almaghan son, biz Amanjan ekeuimiz, 31-qazan kýni vizagha ótinish berdik. Bizdin vizamyz qarashanyn 6-kýni shyghatyn edi.

31-qazan týnde Ómirhan agha Germaniyadan telefon soqty. Vizalarymyzdy súrady. Biz qújattardy keshigip tapsyrghanymyzdy ayttyq.  Ol kisi: «Maghan qazir Germaniyanyn adam qúqyghyn qorghau úyymy habarlasty. 5-qaradasha BÚÚ 31-sessiyasy ashylady. Sonyn birinshi kýnin Shynjandaghy adam qúqyqtary mәselesi boyynsha jinalysqa arnaydy eken. Soghan senderdi shaqyryp jatyr» dedi. Men bizdin vizamyzdyn 6-qarashada shyghatynyn aytyp edim, «Onda sen erten Germaniya elshiligine baryp, osy jaghdaydy ayt jәne maghan pasporttaryndy fotogha týsirip jiber» dedi.  Ertesi men tanmen elshilikke baryp edim, olar kómektesetin boldy. Bizge vizany 2-qarashagha shygharyp berdi.

Almaty-Ystambúl, Ystambúl-Moldova, Moldova-Jeneva sapary turaly...

Biz 3-qarasha kýni Almaty-Ystambúl, Ystambúl-Moldova, Moldova-Jeneva baghyty boyynsha úshuymyz kerek eken.  5-qarasha tanda Jenevada bolatyn jalghyz úshaq sol.

Endi osy jerde ayta ketetini, bizde BÚÚ-gha jazylghan 1000 aryz bar edi. Ár aryzyn artynda qosymsha qaghazdary bar, barlyghy 3000 paraq.

Sodan men Ómirhan aghamen sóylesip, aqyry barghan son, Europarlamentke de osy aryzdardy tapsyryp ketu turaly aytyp em, ol kisi qoldady. Ol jerge osyghan deyin Ómirhan Altyn agha barghan.

Odan bólek, Fransiyanyn Strasburg qalasynda Halyqaralyq sot bar eken. Ol jerde jeke adamdar memleketti sotqa bere alady. Kóp adam Gaaga sotymen shatastyrady. Gaaga sotynda memleketter memleketterdi ghana bere alady. Jekelegen adam aryz bere almaydy. Soghan da aryzdyn bir núsqasyn beretin boldyq. Biz aryzdardyn shapkasyn auystyryp, kóshirme jasadyq. Bizdin jigitter tanghy 5-ke deyin kóshirme jasady.  Úzyn yrghasy 9 mynday bet boldy.

Ystambúlda Amanjandy polisiya ústady

3-qarasha kýni Almatydan Ystambúlgha úshtyq. Ystambúldyn әuejayynda kedendik baqylaudan men ótip kettim de, artymda túrghan Amanjandy polisiya ústap qaldy. Nege ústaghanyn súrap ek, esh sebebin aytpady. Birazdan son, meni de shygharamyz dedi. Men aryzdardy chemodangha salgham, ol bagajda edi. Sony ústap qalmasyn dep, dereu bagajdan chemodandy alyp, syrtqa shyghardym da qaytyp kireyin desem kirgizbeydi.  Ystambúldaghy aghalarymyz bar, tanghy beske deyin Ystambúldyn әuejayynda, polisiya men prokuraturada jýrdik. Sebebin aytpaydy.

Úshaq tanghy saghat 8-de, Maldovagha úshuymyz kerek. Men Amanjandy ústaghan jerge baryp súrap edim, «Amanjandy Qazaqstangha qaytardyq» dedi. Týrkiyadaghy tanys kisilerge habarlastym. Olar anyqtasa, Amanjandy әli qaytarmapty. Menin úshaghymnyn uaqyty kelip qaldy. Qarasam, bizdin úshaq 1 saghat 40 minut keshigip jatyr eken. Qaytyp kep sol jerde shu shyghardym. «Myna kisi BÚÚ-da sóz sóyleytin kisi, eger bosatpasandar múny әlemdik BAQ-ta jariyalaymyn», dedim. Shekarashy basshysyn shaqyrdy. Birazdan son, Amanjan shyghyp menin zattarymdy berdi. Olar:  «Biz jibere almaymyz» dedi.

Amalsyz Maldova arqyly Jenevagha bardym. Tanghy segizde Ómirhan agha Germaniyadan kelip kýtip túrghan eken. Dereu bir qonaq ýyge ornalasyp, saghat 11-de bolatyn jiyngha 10-da bardyq. Jol jónekey, sóyleytin sózderimdi jazyp algham.

Sóytip, BÚÚ adam qúqyqtaryn qorghau jónindegi úyym basshylaryna ózimizdin aryzdardy kórsettik. Onda kim, qayda tughan, pasport nómeri qanday, aty-jóni,  qashan ústaldy, ne sebeppen ústaldy, onyn otbasy jaghdayy qanday, aqparatty kim berdi, onyn telefondary t.b. tolyq jazylghan edi. Osynyn barlyghyn 1 myn aryzdy jәne viydeo aryzdardy týgel kórsettik.

Bizge dәl osynday faktilermen kelgen eshkim bolmaghyn aytty. Olar qazaqtar tek Qazaqstanda túrady, úyghyrlar Shynjanda túrady. Shynjandaghy problema tek úyghyrlargha qatysty dep oylaydy eken.

Biz Shynjannyn Ile, Altay, Tarbaghatay degen ýsh oblysy baryn, ol jerde 3 million qazaq túratynyn, búl Shynjannyn 60 payyz halqyn qúraytynyn, onda 100 myndaghan adamnyn qamalghanyn ayttyq.

BÚÚ-da Shynjandaghy qazaqtar jaghdayyn turaly sóyledik

Birazdan son, jinalys bastaldy. Moderator: «óte manyzdy  qonaghymyz bar» dep, alghashqy sózdi bizge, Ómirhan agha ekeuimizge berdi. Ómirhan agha 5 minut, men 8 minut sóyledik. Shynjandaghy qazaqtardyn  jaghdayyn tolyq ayttyq. Sol jerde Qytaydyn 14 ókili otyrdy. Bizden keyin tayvan, tiybet, monghol, úyghyr, vietnam t.b. kezek-kezegimen sóyledi. Olardyn barlyghynyn sózin bólip, dәlel súrap otyrghan qytaylar bizge qarsy bir auyz sóz ayta alghan joq.

Jenevadaghy miting. Fransiya soty. Europarlament

Ertesi BÚÚ-da Qytay adam qúqyqtary turaly sóyleytin boldy. Jeneva administrasiyasy BÚÚ aldyndaghy alandy beripti. Sol jerde Qytaydan qysym kórip otyrghan basqa últtar miting ótkizbek eken.

Ol jerde, industar, tiybetter, úyghyrlar, vietnamdar, tayvandar, mongholdar bar. Biz de barayyq dep sheshtik. Bardyq. Sol jerde Amanjan men Ómirhan agha sóyledi. Amanjan sodan bir kýn búryn, keshigip kelgen.  Sol alanda 5 mynday adam bolsa, sonyn ishinde lageride otyryp shyqqan, lageridi ishinen kórgen jalghyz adam – Amanjan edi. Óte keremet boldy. Barlyq aqparat qúraldary Amanjannan súhbat aldy. Sol jerde qazaqtardyn da ústalyp jatqanyn býkil әlem bildi.

Bizdin BÚÚ jiynyna qatysuymyzgha, Jenevada, Parijde ótken jiyndargha qatysuymyzgha Ómirhan Altyn aghamyz kóp jýgirdi.

Týsten keyin BÚÚ-gha kirdik. Qytay «Jana eradaghy adam qúqyghynyn damuy» degen taqyrypta ýlken kórme jasapty.  Ol jerde Qytaydaghy býkil últtardyn keremet ómir sýrip jatqanyn, úyghyrdardyn alma-jýzim egip mәz bolyp jýrgenin, qazaqtardyn biy biylep jýrgenin týsirip, kórme qoyghan eken.

Ony kórgen biz, «mynau qytaylar BÚÚ-ny aldaugha kóshti» dep, feysbukte tikeley efir jasadyq. Kórme basshylaryna baryp, «mynany jaqsy jasapsyndar, biraq, bir nәrseni úmytypsyndar» dedik.  Sóytip túrghanda, bizdi polisiya ústady. Nege desek, «mynalar týsirdi» dep shaghym jasapty.

Endi ol kórme ghoy. Onda týsiruge bolmaydy degen esh belgi joq. El sekildi biz de kórip, týsirip jýrgenimizdi ayttyq. Bizdin qújattarymyzdy alyp ketken, birazdan son, qaytaryp berdi.

Ary qaray, Fransiyagha bardyq. Álgi Halyqaralyq sotqa Qytay kirmegen, qol qoymaghan eken.

Aytpaqshy, Parijde Dýniyejýzilik soghystyn 100 jyldyghyna birneshe memlekettin basshylary jinalyp jatqan. Sonyn ishinde Donald Tramp ta bar edi. Bizdin maqsat eger mýmkin bolsa, sol Donald Trampqa jolyghyp qalu bolatyn. Ol turaly feysbukte de jazdyq.

Sol kýni  Qazaqstandaghy Qytaydyn jana saylanghan elshisi bizdin SIM-ge bardy. Shynjandaghy qazaqtar mәselesin eki el birlesip sheshu turaly sóylesken. Eki kýnnen keyin, bizdin Premier-ministrdi Qytaygha shaqyrtty. Biz Bryusselde, Europarlamentke qújattardy tapsyryp jatqan sәtte, menin telefonyma sýyinshilegen habarlar kele bastady. Bireudin aghasy, bireudin balasy janaghy sayasi ýyrenu lageriinen bosay bastapty. Sonyn biri, óziniz jaqsy biletin Shynar degen qaryndasymyzdan keldi. Shynar kishkene balasymen qalghan.  Sol Shynardyn kýyeuin de jiberipti. Ol Qazaqstan elshiliginde viza ala almay túr eken. Ómirhan agha Syrtqy ister ministrligine aytyp, vizasyn aldy. Shynardyn kýyeui qazir Qazaqstangha keldi.

Óziniz jazghan Aqshiyde túratyn apanyn 13 jasar qyz da keldi.  Osynday aqparlar kóp boldy. Biraq biz onyn barlyghyn jariyalaghamyz kelmedi. Óytkeni «Qytay ókimetin biz jendik» dep dabyra qylsaq,  olar da keri birdene isteydi. Sondyqtan, biz artyn kýteyik dep qazirge deyin ýndemey kelgenbiz. Endi atyn aytpasam da bilip, otyrsyzdar ghoy, bir kisiler sýyinshilep jatyr.

Osy jerde ayta ketetin jayt, búnyn barlyghy halyqtyn arqasynda bolghan sharua. Barlyghy halyqtyn tileui ghoy. Bardyq. Ayttyq.

Osylay baryp kelgenimizdi feysbukte ózimiz ghana jazdyq. Tipti, kishkene bir dýniyeni әleumettik jelide ayghaylap, leksiyalap aytyp jýrgen bir kisiler de ýnsiz qaldy.

BÚÚ-da qazaqtar mәselesin kóteru Qytaygha ýlken soqqy boldy. Kýni býginge deyin adamdar kóship kelip jatyr. Endi olardyn әrqaysysyn aqparatqa shygharyp, shulatsaq, Qytay taghy qyrsyghyp, kesirimiz qalghandaryna tiyui mýmkin dep, ýndemedik. Qazir, Allagha shýkir jaqsy jaghyna kele jatyrmyz. Solay bola berse eken deymiz.

Qydyrәli «Atajúrttan» nege ketti? «Atajúrt» bólindi me?

Jalpy nege biz ayaq-astynan osynday jaghdaygha týstik dep oylaymyn... Nege aldyn ala bilmedik? Qytaydy zerttep, olardyn josparlaryn aldyn ala bilgen bolsaq, Qytaydaghy qazaqty kóshiru mәselesin basqa jolmen shesher me edik?! Bәlkim, erterek kóshirip alar ek.  Kezinde Atajúrtty qúrghanda, bir tarmaghymyz Qytaydy zertteu bolatyn. Jarghyda solay jazylghan edi.

Qazir qarap otyrsanyz, Qazaqstanda Qytay sayasatyn zerttep jatqan eshbir úyym joq eken. Mysal ýshin aytayyn,bir ghana Shynjanda Qazaqstandy zertteytin 14 institut bar. Olar kýndelikti ashanagha qansha adam kirip, qansha adam shyghatynyna deyin esepteydi eken. Kýndelikti aqparatta kim ne jazghanyn, anau bir týkpirdegi auyldyn әkimi qanday júmys jasap jatqanyna deyin bilip otyr.  Qazaqstannyn býkil ishki-syrtqy sayasatyn zerttep jatyr. Al bizde  Qytaydy zerttep jatqan birde-bir institut joq.

Qazir «Atajúrttyn» bir missiyasy ayaqtaldy. 2017 jyly biz Qytay mәselesin Ýkimetke jetkizsek, 2018 jyly BÚÚ-gha jetkizdik. Endi búl mәsele on sheshilip kele jatyr.

Serikjan Bilәshúly «Atajúrtqa» keyin qosyldy

Jalpy «Atajúrt» en alghash 15 adammen qúrylghan. Biz últjandy azamattardy jinadyq. Áleumettik jelide óz oylaryn batyl jetkizip jýrgen azamattardy shaqyrdyq. Sol kezde Serikjan Bilashúly aghamyzdy da osy júmysqa tarttyq.

«Atajúrt» Sekennen búryn qúrylghan. Seken 2017 jyldyn shilde ayynyn sonyna taman qosylghan.  ShQO da, Pavlodar, Aqmola t.b. barlyq jerde jauapty adamdar body. Osy azamattar jer-jerden aryzdar jinady. Qanshama baspasóz mәslihattaryn ótkizdik. 100-ge tayau konferensiya ótkizgen shygharmyz. Sebebi, bir aptada 3 retten ótkizgen kezder de bolghan.

Osy jerde ayta keteyik, Qytaydan kelip Qazaqstannyn týrli uniyversiytetterinde oqyp jatqan studentterdin de mәselesin kóterdik. 2018 jylgha qaraghan qystyq kanikulda 89 student Qytaygha baryp, ústalyp qaldy.

«Abai.kz» portaly búl mәsele boyynsha ýzbey habar taratyp otyrdy. Endi, osy 2018 jyly studentterdi jazdyq kanikulda Qytaygha barmaugha shaqyrdyq. Olardy jataqhanalardan shygharyp tastaydy. Olardyn jatatyn jerleri joq. Qayda barady? Biz jigitterdi úyymdastyryp, osy balalargha kómek eteyik dedik. Olargha túratyn oryn tauyp bereyik dep, Almatydan bir qonaq ýydi jalgha alyp, 100 studentti jazdyq kanikulda 3 ay tegin túrghyzdyq. Ol jerde,  tegin aghylshyn tili kurstaryn oqytu, dayyndyq kurstaryn úyymdastyru degen sekildi birqatar sharualar atqaryldy.

Qytaydy zertteu institutyn qúryp jatyrmyz

Endigi 2019 jylghy ýlken jospar, Qytay zertteu institutyn qúru. Mende qazir osy jolda jýrmin. Qújattaryn zandy tirketu ýshin Astanagha baryp qúzyrly organdarmen sóylestik. Olar da qúlyqty bolyp otyr. Qújattary da dayyn bop qaldy.

Endigi en negizgi mәsele mamandardy tartu. Qytaydan qazir 300 myngha juyq adam kóship kelgen. Osy azamattardyn barlyghy Qytayda týrli salada enbek etken. Tipti, ol jәy eginshi bolsyn... Týrli saladaghy Qytay sayasatyn biledi. Osy 300 mynnyn ishinen biz 100 adamdy tandap alsaq deymiz.

Qoyylatyn eki talap bar. Birinshisi – qazaqshyldyghy, últshyldyghy bolsa, ekinshisi – til bilui, bilimi. Búl Qazaqstannyn mýddesine, Qazaqstannyn bolashaghy jolynda enbek etuge ýlken qadam bolar edi.

Jaqynda AQSh-qa Qytaydan qashyp barghan, Qytayda ÚQQ-da qyzmet etken, qazir Qytaydyn birden-bir jauy bolyp otyrghan Go Un Giy degen zertteushi bar. Sol ótkende «Qytay men AQSh-tyn sauda soghysynda Qytaydyn qulyghyn Amerika halqy ómir boyy týsine almaydy. Sebebi olar Qytayda  tuyp ósken joq» dedi. Tura sol siyaqty, jergilikti halyqqa qaraghanda Qytaydan kóship kelgender Qytaydyn sayasatyn jaqsyraq biledi. Sonday adamdardy paydalanyp, qytaydyn ishki-syrtqy sayasaty, ekport-import sayasaty, jalpy shekaralyq aymaqtarda adamdardy qalay paydalanuda, bizdin taransshekaralyq suldarymyzdy qalay paydalanyp jatyr degen taqyryptardy zertteuimiz kerek.

Mysaly, bizdin transshekaralyq sular turaly kelisimge Qytay qol qoymaghan. Nege? Qytay óz ishinde ýlken jobalardy salyp jatyr. Sol sulardy, Ileni, Ertisti Qytaydyn ishki jobalaryna paydalanbaq. Su arnasyn sol ýshin búryp otyr. Olar tek jobalardy salyp bitirgen son ghana qol qoyuy mýmkin. Odan búryn qoysa, onda rúqsat aluy kerek bolady. Osy sekildi birshama mәseleler bar. Ishpek-jemekter de, bizge kelip jatqan tauarlar da, sol sanatqa jatady.

Oqu-aghartu mәsele bar. Qazir Qytayda 15 mynnan astam qazaqstandyq student bilim alyp jatyr eken. Jәne olardyn deni tegin oqidy. Internette «ÚBT-syz grantqa oqidy» degen synayly jarnamalar qaptap jýr. Osymen aynalasyp otyrghan jiyrma neshe kompaniya bar. Olargha Qytay naqty bilim emes, iydeologiyalyq bilim beredi.

Mynany qaranyz, Qytay ózinin milliondaghan studentin tegin oqytpaydy. Qytayda bylay, emtihan tapsyrasyn. Ótsen, aqyly oqisyn. Emtihannan ótpesen, aqyly da oqi almaysyn. Grant degen ózderinin studentterine joq. Al Qazaqstannyn, OA elderi  studentterin grantqa oqytady... Erten osy 15 myn student kim bolyp keledi bizge?

Mine, osy sekildi týrli mәselelerdi aldyn ala zerttep otyratyn institut qajet boldy. Qytaydyn ekonomikalyq jәne basqa da sayasatyn zertteu maqsatynda qazir Qytay zertteu institutyn qúryp jatyrmyz.

«Atajúrtty» Serikjan Bilәshúly jýrgizedi

«Atajúrttyn» bir maqsaty oryndaldy. Endi qalghanyn Sekrikjan Bilashúly jýrgizedi. Al men zertteumen aynalyspaqpyn.

Biz aldynda Ýkimetke úsynys bergenbiz. Olar da qoldady. Tirkeu mәselesi ayaqtalyp qaldy. Zandy týrde júmys jasaymyz. Instituttyn júmysyna kelsek, zandy úyym bolghan son memleketpen birlesip júmys jasaymyz dep oylaymyn.

Bizden kómek kerek bolsa, әrdayym dayynbyz

Endi men «Atajúrttyn» basynan bastap qúrghannan keyin, qazir onyn bolashaghyn, baghyt-baghdaryn baqylap otyramyn. Eger bizden kómek kerek bolsa, әriyne kómektesemiz. Ol jerde kóptegen azamattar bar. Onyn barlyghyn men úyymdastyryp alyp kelgem. Ári qaray, qanday da bir qiynshylyqtar bolyp jatsa, biz baghyt beruge dayynbyz.

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

41 pikir