Sәrsenbi, 28 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Ádebiyet 6041 10 pikir 15 Qantar, 2019 saghat 10:37

Nesipbek Aytúly: "Tughan tilin bilmese,  tughan úlym jat maghan"...

Qayran tilim

Eger tilim bolsa erteng qúrymaq,

Men dayynmyn óluge de býgin-aq.

Rasul Ghamzatov

 

Tilge qylysh tóngende,

Kýtken ýmit sóngende,

Medet tilep jylaymyn,

Aspannan da, jerden de.

Syrghy aqqan sudan da,

Úitqy soqqan jelden de.

Orman-toghay, tau men tas,

Ózennen de, kólden de.

Jýgirgen an, úshqan qús,

Qanyraghan shólden de.

Áldiylegen besikten,

Esikten de, tórden de.

Jer astynda jeti atam

Úiyqtap jatqan kórden de.

Endi kýning ne bolar,

Qayran tilim shermende?

 

Zaman beti týzelip,

Azat bolghan biz edik.

Óz tilinen jerinip,

Ózge tilding sonyna,

Ketti úl men qyz erip.

Túlpar tilding tyrday ghyp,

Jal-qúiryghyn kýzedik...

 

Ólsek aityp óleyik,

Ne salghanyn kóreyik.

Túnjyraydy tughan til,

Bosaghada shómeyip.

Tórge qashan shyghady,

Jan-tynysy keneyip?

 

Til – halqymnyng jýregi,

Til – halqymnyng tiregi.

Myng jasaghan úly júrt,

Tilmen ghana tiri edi.

Babamyzdyng tili edi,

Dalamyzdyng tili edi.

Omyrauyn emizgen,

Anamyzdyng tili edi.

Dep quanyp jýrgende,

Tilim qayta týledi.

Myna zaman әkelip,

Tyghyryqqa tiredi...

Búl qalpynda qayran til,

Qaytip ómir sýredi?..

 

Shyqty bәri sheginen,

Endi qayda sheginem?

Ákem qazir ólgendey,

Enireymin, egilem.

Qoldan keler dәrmen joq,

Tependeymin, tebinem.

Kópten kenes bolmasa,

Jalghyz ózim ne bilem?

 

Qorqam kýnde, saqtanam,

Jau tóngendey tap maghan.

Dulat kórgen zar zaman,

Myna bizge jetti aman.

San ghasyrlar babalar,

Sary mayday saqtaghan,

Asyl tilim qor boldy,

Tabanynda janshylyp,

Tasyrlardyng taptaghan.

Paqyr bolsa bir sәri

Ana sýtin tatpaghan.

Netken sorly el edik,

Qara siraq, aq taban?

Jasty kórsem quanam,

Ana tilin satpaghan.

Tili shyqqan qazaqsha,

Sәby kórsem shattanam!

Tughan tilin bilmese,

Tughan úlym jat maghan!..

 

Biz jylamay kim jylar?

Jan-jaghyna ýnilip,

Últym bar-au demeydi.

Ishten shyqqan shúbyryp,

Shúbar jylan kóbeydi.

 

Jyla meyli, kýl meyli,

Qalay batpas jangha búl?

Tughan tilin bilmeydi,

Jiyrma beske tolghan úl.

 

Ýreylenip shoshyna,

Qaynap otyr el ishi.

Bizder kýtken osy ma,

Bostandyqtyng jemisi?

 

Qazaq sózin ataly,

Kómgisi bar kebinsiz.

Azattyghym qapaly,

Alghy kýnge senimsiz.

 

Jútyp qoyar jylymnyn

Beti jatyr jyltyrap.

Zar qaqsaydy jyrymnyn

Say-sýiegi syrqyrap.

 

Sóilemeymin sebepsiz,

Ógey tilding qúlymyz.

Memleketke kereksiz,

Memlekettik tilimiz.

 

Ishten tynyp kýrsinip,

Halqym kýnde qynjylar.

Qúrsyn býitken tirshilik,

Biz jylamay kim jylar?

 

Arba synyp, at ólip

Ótti bastan talay kýn,

Óli ýmitke jan bitip.

Keleshekke qaraymyn,

Qarashyghym qan jútyp.

 

Múnly jýrek jaraly,

Óksiydi jas baladay.

Dýnie kóship barady,

Aldy-artyna qaramay.

 

Qasqyrgha qoy baqtyrghan,

Myna zaman qay zaman?

Birin-biri laqtyrghan,

Qara bazar ainalam.

 

Arba synyp, at ólip,

Aydalada qaldy arman.

Kýrik-kýrik jótelip,

Qaltyraydy tonghan jan.

 

Qarly boran soghady,

Qanyraghan ishimde.

Kóktem kýlim qaghady,

Ónimde emes týsimde...

 

Toyda

Ár týrli ala-ghúla júrt jiylghan,

Búl toygha qaydan keldim tútqiyldan?

Bireuler tónkerdi de teuip ketti,

Kónilding tostaghanyn sýt qúiylghan.

 

Qazaqqa kelgenmenen pishinderi,

Qazaqsha bir auyz sóz týsinbedi.

Býiregi,shirkinderdin, býlk etpeydi,

Bilmedim, ne bәleket ishindegi?

 

Jas túnyp janaryma jas botaday,

Ólennen tilgen edim taspa talay.

Tógiltip jyr oqyp em aldarynda,

Betime bajyraydy tasbaqaday.

 

Soghady suyq yzghar sózderinen,

Jylylyq kóre almadym kózderinen.

Qaradym men de olargha ajyrayyp,

Qaldyrmay kesirlerdi óz jónimen?..

 

Ishi-arzan, jandar eken syrty-qúndy,

Bolmadyq kisinesken jylqy qúrly.

Ýn-týnsiz búryldym da jýre berdim,

Jasyryp júlyqtaghy jyrtyghymdy...

                                              

Ólgen song da

Qyran qústay aspandap ana tilim

Kóterilse, qauyrsyn-qanatymyn.

Shalatúghyn qiyrdan ne bolmasa

Jarqyldaghan kózining bolatymyn.

 

Samghau ghana jarasar kók qúsyna,

Tegeurini menmin ghoy, topshysy da.

Ua, Tәnirim, bar bolsang shynymenen,

Jolatpa ony atylar oq túsyna.

 

Jerge týsse qonatyn túghyrymyn,

Túghyr bolar tamyrdyng týbirimin.

Ne bolsam da bolayyn tilim ýshin,

Keregine jarasam ghúmyrynyn.

 

Túlpar bolsa alysqa aryndaytyn,

Tynysymyn eshqashan tarylmaytyn.

Túyaghymyn nemese kók temirdey,

Tasqa soqsa synbaytyn, jarylmaytyn.

 

Ýilesimin tabamyn, jarasymyn,

Tilimdiki boydaghy bar asylym.

Túra shapsa kók múzda taydyrmaytyn

Tabandaghy nemese taghasymyn.

 

Týsken kezde taghdyrdyng egesine,

Taghasynyng bolamyn shegesi de.

Qasiyetinnen, ana til, ainalayyn,

Halqym mening kótergen tóbesine!

 

Túlparym da ózinsin, qyranym da,

Namysym da ózinsin, úranym da!

Kóz júmylyp, qaranghy kórge kirsem,

Sening ýning jatady qúlaghymda!

 

Imanym da ózinsin, qúranym da,

Jaghylatyn basyma shyraghym da.

Ólgen song da sen ýshin kýresemin,

Aruaq bolyp ornymnan túramyn da!..

 

BAY BALASYNA

Sening әkeng mansapty,

Mening әkem malsaq-ty.

Sende saray on shaqty,

Mende saulyq on shaqty.

Sening әkeng halyqty

Qan jylatyp jer satty.

Mening әkem mandaydan

Tamshylatyp ter satty.

Sening shesheng moynynan

Aghytqan joq monshaqty.

Mening sheshem qolynan

Tastaghan joq kelsapty.

Jer men kóktey qarasam,

Eki aramyz alshaq-ty.

Sen jalaysyng barmaqty,

Men soramyn sausaqty.

Sausaghymnan sorghan sor

Qabyrghamdy qausatty.

 

Aqqan baylyq say tapty,

Baydyng kónili jay tapty.

Balpan-balpang basasyn,

Bay balasy baypaqty.

Baypaghym bar eken dep,

Taptay berme Baytaqty!

Kóldenennen it qosqan

Toqtat endi aitaqty.

Myna zaman yrqyna

Kónbeytinin bayqatty.

Shala molda din búzar,

Shala qazaq til búzar,

Eldi búzghan dәl sendey

Kórmedim men naysapty!

 

Keshirgeysing úlyndy

Qaraqshymen qandaspyn,

Jemqormenen joldaspyn.

Dәmin tattym solarmen,

Jal men jaya, jambastyn.

 

Bar ma basqa amalym,

Osy bolsa zamanym.

Perishtedey pendeni,

Qaydan izdep tabamyn?

 

Izdey bilsem alqynbay,

Barlyghyna halqym bay.

Biren-saryn bar shyghar,

Qúmgha singen altynday.

 

Qayran atamekenim,

Senen qayda ketemin?

Keshirgeysing úlyndy,

Barmen bazar etemin...

 

Kýlkim keledi

Joghalghan jylqym kóp edi,

Tonalghan mýlkim kóp edi.

Deregin bilse bireuler,

Habaryn mýmkin beredi.

Úrydan qorghar úlyqtyn,

Tiyer me, shirkin, kómegi?

Arbaugha júrtym kónedi,

Aldaugha últym senedi.

Qulardyng sany kóbeydi,

Maylaghan múrtyn sebebi.

Shyndyq kózi bar bolsa,

Bәrin de bir kýn kóredi.

Joghalghan jylqym kóp edi,

Tonalghan mýlkim kóp edi.

Jemqorgha jemqor tap bergen,

Kýreske kýlkim keledi...

 

Aytumen jýrmiz

Aytumen jýrmiz Azattyq jyryn,

Tartumen jýrmiz azaptyng jýgin.

Ózining tilin it te biledi,

Itke bermesin qazaqtyng kýnin!...

Abai.kz

10 pikir