Abai.kz aqparattyq portaly jazushy Jadyra Shamúratovanyng "Sekundtar arasyndaghy sheksizdik" atty novellasyn oqyrman nazaryna úsynyp otyr. Shygharmagha Siriyagha jihadqa ketken qazaq jigiti men onyng anasynyng bastan keshken oqighalary arqau bolghan. Últtyng basyna týsken әr auyrtpalyq kórkem әdebiyette dәl osylay kórinis tauyp otyrugha tiyis dep oilaymyz. 

Abai.kz aqparattyq portaly

"Sekundtar arasyndaghy sheksizdik"

(novella)

Arasynda úiytqy soghyp ketetin jelden ýy aldyndaghy terekting bútaqtary shuyldasyp, torghay shyqylyqtaghanday boldy da, qaytadan tynyshtyq ornady, tek auyl shetindegi ózenning gýrili ghana estilip túrdy. Osy auylgha kelin bolyp týsken kóktemde de osylay gýrildep, lekildep arnasynan asa jazdaytyn  ózenning minezi sol bir shuaqty kýnderde ózi jas, aldan tek shat-shadyman shaqtardy ghana kýtken Sәlimanyng jýregin sebebin ózi de bilip bolmaytyn quanyshqa toltyratyn. Odan beri de qanshama su aqty, aqqan su say-salagha singen sayyn Sәlima da jas kelinshekten jasamysqa, endi mine, saliqaly әielge ainaldy, sonda da kóktem sayyn ózenning gýrilin estigenshe asyghar edi, múnyng Aqyljany qalasyna qaytqan sol kýni de ózen osy erekshe әuenimen shygharyp salghan. Qazir sәuirding basy bolghandyqtan sudyng dengeyi birshama joghary, ýsti kópirshiktenip, alystan qarauytyp kórinedi. Ózen jaghasyna kelse ghana Sәlimanyng kópten kýpti bolghan kónili bayaghy sabyrly qalpyn tauyp, jany da azdap tynyshtyq tabatynday.

***

Jatayyn dese ýstinen basyp túnshyqtyrghanday, túryp jýrse ayaghynan shalyp jýrgizbeytin zilmauyr oilardan qútylar kýni bar ma eken Sәlimanyn? Qazir onyng serigi – jalghyzdyq qana. Ýsh jyl, segiz ai, 14 kýn. Aqyljannyng ýiden ketkenine osynsha uaqyt bolghan eken. Sәlima búghan deyin jalghyz úlynan úzaq uaqyt kóz jazyp qaludyng ne ekenin bildi me eken, tipti bir sәtke bolsyn, «úlymdy jyldap kórmeymin au» dep oilap kórdi me deseyshi. Ákesi jol apatynan qaytqanda mektepke endi ilikken balanyng sabaqqa alghyr bolghany, ýlkenderdi aghalap, kókelep túratyny, kórshilerding «anau ózindey Aqyljangha qaramaymysyn, qanday tәrbiyeli, ýlkendi syilauy bólek» dep óz balalaryna ýlgi etetini, bәri, bәri beker bolghany ma... Sәlima týn ortasynda da damylsyz keshken oy aghynyna toytarys bere almay zirkildegen shekesin qolymen ústap jatyp, úlynyng songhy kezderdegi kelbetin, ekeuara ne aitqanyn tap keshegidey qaz-qalpynda eske týsirmek bolady. Úly mektepte voleyboldy jaqsy oinaytyn, ýnemi turnikke tartylyp, gir kóterip jýrgesin be taralyp ósip, kele-kele búlshyqetteri aiqyndalyp, symbaty kóz tartarlyq jigitke ainaldy. Qasy әkesinikindey qalyn, al múryny naghashy atasynykyndey qyrlanyp,  kisige tike qaraghanda janarynan úshqyn atyp túrady. Ózi kishkentayynan sezimtal boldy, keyde múnyng ne aitpaghyn, ne oilap otyrghanyn da dóp basatyn. Sәlimanyng jalghyz úlynan ózge kimi bar, ýiding bar sharuasyn úlymen aqyldasyp otyratyn boldy. Búlardyng auyly ýlken joldyng boyynan bes-alty shaqyrym jolda bolghandyqtan qalagha jetip alu qiyn emes, Aqyljan da ýiine júma sayyn kelip túratyn. Songhyda oquyn bitirip, endi ghana qyzmetke túrghan úlynyng birtýrli  eseyip, minezining tym salmaqtanyp ketkenin Sәlima bayqaghan. Júmysqa túrghany bar, onyng ýstine jas jigitting qyzdy únatyp, ghashyqtyq sezimdi bastan keshui de mýmkin au. Kýni erteng «Mama, jaqynda kelinindi kórsetem» deytin shyghar», degendi oilaghanda Sәlimanyng kónili alyp-úshyp ketetin. «Sap, sap, asyqpa, kýni erteng ol kýn de keler, shirkin ai, múnyng armany da sol emes pe, tek әkesi kóre almay ketkeni bolmasa» deydi ózine ózi. Songhy kelgeninde úlynyng úzaq juynatynyn, tórgi bólmening esigin jauyp alyp namaz oqitynyn da bayqady, araq iship qisandap, ne júmysy joq, ne basynyng syiy joq, qúr sendelip jýrgen bireulerding balasynday emes, jas bolsa da imandylyqqa bet búrghanyn ózining ishi teris kórmegen. Býgin jalt-júlt etip kózdi qyzyqtyrghanymen kýni erteng kórgen týstey óte shyghar jalghan dýniyening uaqytsha ekenin jastay týsinip, namazyn oqyp, qúlshylyqty ýirengenning nesi jaman dep úlynyng osy kezge deyin jamanat sóz keltirmegenine shýkir etken. Tek Aqyljannyng songhyda iyegine shoshaytyp saqal qoyghany ghana onsha únamady. Ózi múrtsyz, uyljyghan jas terige taqyr jerden ónip shyqqan bir uys shóp-shalam sekildi saqaldyng ýilespey túrghany da ras edi.

– Jap-jas jigit, andaghy saqalyng ne? – degen jaratpaghanyn bildirip.

– Jigitterding arasynda osynday sәn bar, mama. Er adamda saqal boluy kerek.

– Ay, bilmeymin, saqaldylardan qorqatyn boldyq qoy.

Úly ýndemedi. Ózi túiyqtalyp ketken be, shay ýstinde aqtarylyp әngime de aitpady, búrynghyday ózi aralasatyn klastastaryna da barmady.  Ketkenshe telefongha telmirumen bolghan úlyn sheshesi azyghyn dayyndap, qaltasyna múghalimdik ailyghynan jinaghan qarajatynan salyp, eki betinen alma kezek sýiip shygharyp salghan.

– Mam, aqsha qajet emes, ózim de ailyq alyp jýrmin. Búrynghyday student emespin, endi ózine júmsa. Múghalimsing ghoy, jaqsy kiyimder al.

– Berip túrghanda al endi, saghan bermegende kimge berem? Student kezdegidey emes, kishkene bos uaqytyng da kóbeygen shyghar, endi jiyirek kelip túr, qúlynym. Taksy kýn sayyn shyghady, zyr etip kelip ketesin.

– Iya, kelem ghoy. Aytpaqshy, mam, qaladan júmys qaraghyng kelmey me?

– Qala deymisin, qoy, balam, zeynetke jylgha tolmaytyn uaqyt qaldy dep otyrghanda jyly ornymdy suytyp qaytem. Ákenning oty sónbesin. Auyldyng jartysy mening aldymnan shyqqan shәkirtterim, bәri syilaydy, ýirengen jerim ózimnin.

– Bәri kóship jatyr ghoy, Sapar aghalar da kóshti dep estidim.

– Ol kóshse jer alyp, ýy salyp aldy. Biz ne dep kóshemiz, pәter jaghalap tapqan-tayanghanymyzdy soghan bergenshe osy jerde otyra bermeymin be? Sen de er jettin, azamat boldyn, kýni erteng júmysyndy jaqsylap jasap ornyghyp qalarsyn, ýy bolarsyn. Al, jaraydy, balam, keshigersin. Ayran iship al.

Qalasyna ketkennen keyin de úly habarlasyp, múnyng halin bilip túrdy. Bir sóileskende júmystan jana shyqqan betim deydi, birinde kabiynetke kirip bara jatqanyn aitady. Tek aldynghy kýni úlyna qonyrau soghyp, telefony óship túrghanyn bayqady. Bastapqyda júmysy qauyrt, әri jas maman, mýmkin, qoly tiymeytin bolghasyn óshirip qoyghan shyghar degen. Ýshinshi kýni de telefony jabyq bolghanda kóniline alang kirdi. Qasynda birge jýretin dosy Sayangha habarlasyp edi, «Apa, keshiriniz, kópten kórgen joq edim ózim de» degen jauap aldy. Jiyenine bas-kóz bolyp jýrersing dep tapsyrghan ózining nemere inisining nómerin terdi, «Bizge kelmeydi, úlynyz syra ishken adammen qas qoy osy kýni» dep myrsylday kýldi ol. Sol kýni kónili elegizip, mazasy bolmay, oqu mengerushisine tyghyz sharuasy baryn aityp, erte jýretin taksiyge minip  qalagha kelgen boyda úlynyng júmys ornyn birden tapty.

– Aqyljan Júbay degen jas maman eki ay ghana jasap, bizden óz erkimen júmystan shyghyp ketken, óz qolymen ótinish jazghanyna bir aptadan asty, – dedi shashyna aq kirgen, kózildirikti basshy.

Sәlima týsinbey qaldy. Júmystan ketkeni nesi, onday eshtene aitpap edi ghoy...

– Sonda ózining júmysyn auystyryp jatqanyn, ne bolmasa bir jaqqa ketui mýmkin ekenin sizge de aitpady ma?

«Rasymen de onysy nesi, tym bolmasa maghan habarlasyp, júmysymdy auystyram dep te aitpaghany?»...

Ol endi qayda bararyn bilmey bir sәt kóshening ortasynda túryp qaldy. Tanerteng ýiden shyqqanda qalagha barghan boyda úlymen kezdesip, bayaghysha onasha otyryp әngimelesip, ýirenshikti kafeden as ishken song qashanghyday qalalyq bazargha soghyp, keregin alyp keri qayta berem dep oilap shyqqan. Esengirep otyryp, telefonyn taghy aqtardy, qarap otyrsa úlynyng jora-joldastarynyng da telefonyn bilmeydi eken. Songhyda úlynyng «búrynghy pәterden shyghyp kettim, jasy ózim shamalas baldarmen birigip basqa jerden pәter jaldap jatyrmyz» degeni de esine endi týsti. Sonda búl ózi «ol kim baldar, qay audan, qay auyldan, qanday baldar»? dep te súramapty ghoy, Aqyljannyng qay dosyn tanyp jatyrmyn dedi me, qúday au, múnyng ornynda basqa bir sheshe bolsa balasynyng qasynda qanday adamdar jýrgenin bilgisi kelip, tәptishtep túryp súrar edi ghoy. Sәlima ózin-ózi kinәlap keledi. Tek aman bolsa eken dey beredi. «Mýmkin, Aqyljan telefon nomerin auystyrghan shyghar, tipti telefonyn joghaltyp aluy da mýmkin ghoy, ony nege oilamaghan, keshke deyin «mama, sóitip edim» dep ózi habarlasatyn shyghar. Bolmasa telefon ústaugha rúqsat etpeytin kompaniyagha qyzmetke kirip, qauyrt júmystan bosamay jatuy da mýmkin au. Tu-u, adamdar ai, ne bop ketkenbiz, bayaghyda telefonsyz da jýrdik qoy aman-esen, osykýni ghoy telefony sónip túrsa shoshyp ketemiz, qit etse jamanat shaqyryp... Sәlima ózin júbata bastady, auylgha jýretin jeke taksiyge otyrghan kezde qasyndaghylargha  abyrjyp, býkil ishki dýniyesi týgelimen sary uayymnan sarghaya bastaghanyn bildirgisi kelmedi.

Bar oiy qala jaqta, telefonnyng betine qarap Aqyljan bir habaryn berer, ne bireuler úlynyng jaghdayynan habar aitar deumen eki kýn ótti. Telefongha telmire týsken adam ózi tentek qoy sekildi bolady eken, kónili alang bolghasyn istegen sharuasynyng da berekesi joq. Saghattaryng ne,  kýtken kezde minuttardyng ózi jyljymaydy eken, tipti sekundtardyng ózi bayaghysha syrghyp aghyp ketpeytindey. Aqyljannan habar kýtkende әr sekundtyng arasy da  úzaq sekildi, әr sekundtyng arasynda sheksizdik barday kórinedi Sәlimagha.

Sәlima ózi búl jaqtyng qyzy emes-ti, kýieuimen joghary oqu ornynda tanysyp, osy auylgha kelin bolyp týskenine de mine, otyz jylgha tayapty. Kýieui ýsh aghayyndy jigit edi, ýlken qayynaghasy da búl dýniyede joq, ortanshy qayynaghasy kópten syrqat. Sәlima әueli sol qayynaghasyna baryp aqyldaspaq boldy. Biraq, ózi tósek tartyp jatqan adamnyng mazasyn aludyng artyq ekenin oilap kidirdi. Sosyn әkesin baghyp, sol shanyraqty ústap otyrghan qaynysyna baryp mәn-jaydy aitty. Otyzgha kelgen jigit erteden qara keshke deyin temekisin soryp otyryp, arasynda bulyghyp úzaq jótelip qoyyp, jengesining aitqan habarynan keyin jerge tóselgen eski qonyr kilemning kirden әreng kórinetin órneginen kózin almaghan kýii oilanyp qaldy.

– Sonda Aqyljandy eshkim kórmegen be?

– Aytyp otyrmyn ghoy, kórdim, bildim degen bir adam joq. Týn ishinde búzaqylargha tap bolyp jazym bolmasa eken...

– Júmystan nege shyghyp jýr, el júmys tappay jýrgende?

– Uff... Qaydan bileyin...

– Sonyng saqal ósirip, minezi ózgerip jýrgeni únamaydy maghan.

– Únamasa, bótening emes, bauyryng ghoy, aitpadyng ba?

– Iya, ol meni tyndaydy degen. Songhyda maghan kelip, «kóke, dastarhanynyzgha araq qoymanyz, ol haram» dep aqyl aitqan.

– Endi... onysy dúrys qoy.

– Dúrys bolghanda... men kýnde araq iship jatyr ma ekenmin? Qúdalardy shaqyryp otyryp qalay qúimaysyn, sosyn aitady taghy, ótkende ana Sәrsen úlynyng toyyn araqsyz ótkizgende osy el syrtynan sóz boratyp, «әldeqanday qylyp shaqyryp otyryp, qonaghyna qúygha jaramady, molda bolghansyp, sarandyghyn jasyrghysy keledi» dep әjualamap pa edi.

– Jә, qoya bershi qaynym. Tap qazir sonday әngimelerdi tyndaytyn shamam joq, ózimning miym ainalyp otyr, ne oilarymdy bilmeymin. Ne isteymiz, al? Aqyl bershi? Qaydan izdeymin balamdy?

–  Jeneshe, sen sol balany adam qyldyn, oqyttyn, bәrimiz kórdik qoy qalay ósirgenindi. Eshkimnen kem qylmadyn. Sýitken enbegindi zaya qylyp... Onbaghan! Sanasy dúrys bolmaghany da...

– Boldy! Sәlimanyng kózi shatynap, dausy qatty shyghyp ketti. – Boldy, jeter! Sen nemene ózi... osy әuletting bas kótereri dep, sol balanyng bauyry dep aqyl súrap kelip otyrsam... Taba almay janym qysylyp otyr emespin be? Tipti qaydan izderimdi de bilmeymin, úshty-kýili joq. Seni aqyl qosady dep kelip otyrmyn.

– Boldy, boldy, jeneshe. Renjime... Ne istegende... Meninshe polisiyagha baru kerek.

***

Aldymen polisiya, odan song Últtyq Qauipsizdik qyzmetindegi úzaq kidiristen keyin Kóshi-qon qyzmetining mәlimetinshe 22 jastaghy Qazaqstan azamaty Aqyljan Júbaydyng atyna shetelge shyghatyn qújat alynghany, Aqyljannyng Týrkiya arqyly Tayau Shyghysty betke alghany mәlim bolghanda... Sәlima ne oilaryn bilmedi. Bir-aq sәtte estigeni... әldekim myng batpan kesek arqalatyp jibergendey bolyp, sol iyghyna oqystan tap bolyp, salmaghymen janshyghan oidan óz denesin auyrlap, tizesi býgile jazdap, kókshil әinekteri samsaghan jeti qabatty ghimarattan tensele basyp shyqty. Qúday au, Siriya qayda, bireu qayda? Aqtóbeden әri úzap kórmegen bala ol jaqta ne joghaltty? Aqyljanym ai, aqyldy dep jýrgende ne istegening búl?

Bar tileuim ózining ýstinde ekenin bilmey me...  sheshesin úmytyp, esinen birjola shygharyp basy aughan jaqqa qalay kete alady? Qúday au, ne jazyghy bar edi úlynyng aldynda? Ishinde әldeneler ýzilip jatqanday bolghan Sәlimanyng osy sәtte eshkimnen, qasyndaghy qaynysynan da qymsynbastan, kóshening ortasynda otyra qalyp anyraghysy keldi. Sonda ghana sheshesining zarly dausyn estigen Aqyljany jetip kelerdey.

Sәlima keshke deyin de, erteng tanmen de Aqyljan habarlasar dep ýmittenumen boldy, onyng shekara asqanyn keshe óz qúlaghymen estise de sony  miymen qabyldar emes. Ádette adam basqa bireuding basyndaghy baqytsyzdyqty estip-bilgenimen ol jaghday, sol qayghy ózining basyna kelmeytindey, kelui mýmkin emestey kóretini bar emes pe, Sәlima da jat dinning jeteginde Siriya asyp, ne óli, ne tiri ekeni belgisiz balasynyng azabyn arqalaghan analardyng bar ekenin bilse de, ózi de kýnderding kýninde sol kepti kiyer dep oilap kórmepti. Apyr au, qalay boldy, sonda múnyng úly әnebir saqaldylargha qosylyp, qolyna qaru alyp, soghyspaqshy ma? Ol tipti qolyna pyshaq alyp óz qoyyn soygha jýreksinetin bala emes pe? dep,  kózge kórinbeytin bireumen dialogy ishtey jýrse, endi birde «Osynyng bәri jay әsheyin, qúr dalbasa әngime bolsa eken, úlym «mama, saghan habarlasugha qolym tiymey jatyr edi, endi bosadym» dep ózi-aq baylanysqa shyqsa eken, sonda kórer edim» dep tilep kele jatty. Biraq, ishki týisigi múnyng әldebir belgisizdikpen betteserin, jauabyn nebir aqyldy bastardyng ózi sheshe almastay, kýrdeliligi midy syndyrar júmbaqtargha kezigerin sezdiretindey me... Endi bir sәtte... әldekimderding arbap-aldauyna týsken úlyn soghys bolyp jatqan Siriyagha jetip ýlgertpey orta joldan toqtatyp qayyryp alugha  bolatyn shyghar degen ýmitti oy kelip, әr minutty tekke jibermeuge, tezirek úlyn qaterli joldan toqtatugha jantalasty. Aynalshyq jegendey, bir barghan esigine әldeneshe baryp, qúqyqqorghau organdarynyng esigin qaghyp, úlyn shekaradan ústap qalu turaly ótinishin jetkizgenimen, nege ekenin, múnyng qaterli jolgha attanghan sormanday úlyn tezdetip joldan ústaudyng ornyna ondaghylar Sәlimanyng ózinen jauap alyp sharshatty emes pe. Osy kezge deyin jay aghyspen bayau jyljyghan Sәlimanyng ómiri ainalasy bir júmanyng ishinde ózgerip ketti.

***

Ýiine sýrine jetip kóz jasyna erik berip, birazdan song ózinen-ózi júbanyp sabasyna týsti. Aynalysatyn kýndelikti tirligi tolyp túrsa da qoly barmaydy, ne úiqysy kelmeydi, balgha ýimelegen araday basyna qaptaghan oilarynyng da birde bireui tiyanaqty emes. Siriya degeni qay jaqta ózi dep internetten aqparat izdedi, viydeolardy ashty. Keyde janalyqtardan kórsetip jatsa da soghan bar zeyinin salyp qaramaydy eken, búl joly tars-túrs atylghan avtomattardyng dausy, jerdi silkindirip jarylghan bomba, suday tógilgen qan, ashyq kýnde adasyp, qoldan jasalghan tozaqqa óz erkimen tilenip baryp bauday týsip jatqan beybaqtar turaly kórgenderi janyn auyrtty, úzaq qaraugha jýregi shydamady, «mening úlym da osylardyng arasynda jýr au, bekerge batpaqqa batty au, azap arqalady au» degendi oilaghan sayyn ishinen borday ýgitildi, odan sayyn esengiredi. Úlyna degen ókpesin, ómirden kórgen jaqsylyghynyng az ekenin aityp әldekimge múnyn shaqqysy keledi, biraq kimge aitady? Auyl-ýiding o bir jylghy ósegin qayta ýrlep, ermek izdep jýrgenderge me? Olar múnyng janyna týsken jarasyna odan sayyn tyrnaq batyryp, qopsytyp, odan tartar azabyn úlghaytar dep qauip etken Sәlima ýiinen shyqpady.

***

Sәlimanyng el úiqysynan túrmay jatyp qalagha jinalyp, úlyn qaytarugha kómek súrap qúqyq qorghau organdaryna bas súghuy jiyiledi. Osy jerge jii kelip jýrip ózi sekildi balasyn izdep, eniregen basqa analarmen tanysty. Egiypetke demalugha baram dep Siriyadan bir shyqqan Kostya degen jigitting anasy Nataliya Viktorovna «Sabyr etiniz, biz balalarymyzdy Qúdaygha tapsyramyz, tek sol ghana olardy kórip otyrady» dedi әlde múny, әlde ózin júbatqany belgisiz. Múnyng úlynan kóz jazyp qalghanyn, qaydan izdeytinin de bilmey sandalghanyn ýnsiz tyndaghan egde jastaghy әiel de ózining de qiyan shettegi qantógiste joghalghan  balasyn saghynghanyn, qan qysymy kóterilgende aqyry kórmey ketem au dep qorqatynyn aityp egilgen sәtte, Sәlima ózgening sherin qozghaghanyn týsinip, azdap sabyrgha kelgendey. «Osy jerge qayta-qayta kelip úldaryn súrastyryp, kómektesinder dep jýrgen sheshelerding ózara chattary da bar, sol jerde әrkim óz balasy turaly aityp, ary qaray ne isteu keregin aqyldasyp otyrady, sizdi de tirkeyin, bir kómegi tiyer» dep múnyng da nomerin jazyp aldy. Úldaryn joghaltqandardyng tobyndaghy adamdardyng kóp ekenin kórgen Sәlima shynymen shoshydy. Erinbey sanap kórip edi, múnyng ózinen basqa 129 adam bar eken. Solardyng bәri aidyn-kýnning amanynda ózi sekildi úlyn joghaltyp, sanasymen sarghayghandar.

 

***

Osy kýni Sәlima telefonyn týn bolghanda búrynghyday óshirip tastamaytyn bolghan. Habar kýtip elendegen adamnyng sekemshil bolatyn da әdeti ghoy. Kýnderding kýninde... Qúdaydan kýndiz-týni tilegeni qabyl bolyp, týngi tórtten jiyrma minut ketkende múnyng telefonyna jasyryn nomerden qonyrau týsti. Týn ortasynda dyrylday jónelgen telefon dausynan әueli qatty shoshyp ketti, jasyryn nomer ekenin kórip túrsa da kenet jýregi atqaqtay soghyp, telefon soghushynyng ózining úly, myna jaryq dýniyedegi jalghyz sýienishi Aqyljany ekenine kýmәni bolmady. Basyn jastyqtan júlyp alyp, jandәrmen telefongha jarmasty.

- Allo. Aqyljanbysyn?

– Mam! Men ghoy! Mam, jylap túrsyng ba? Nege ýndemeysin? Búl qúmyghyp, dem jetpegendey túryp qaldy, auzyna sóz týser emes.

– Mam, kóp sóilese almaymyn, haling jaqsy ma?

– Aqyljan... balam... qaydasyn? - dedi kózinen shyqqan jastan kensirigi tolyp qalghan Sәlima sózin ýzip-ýzip.

– Men... Islam memleketindemin. Aytpay kettim, sen jibermeydi, jylaydy dep oiladym. Múnda keluimiz kerek boldy, kómektesuimiz kerek boldy, mam... Búl bizding boryshymyz ghoy.

– Qaydaghy boryshty aitasyn? Meni, jalghyz sheshendi tastap...

– Mam, keshirshi. Keshir. Uayymdama, mende bәri jaqsy...

Osy kezde telefon ýzilip ketti. Onymen qosa Sәlimanyng ishindegi júlyn-jýikeleri de byrt-byrt etip ýzilip jatty. Týnning ortasynda, japadan-jalghyz otyryp, ózinen basqa tiri jan joq dangharaday ýide al kep jylasyn. Al kep anyrasyn. Dúrystap sóilese almaghanyn ai, balasynyng qanday kýide ekenin әbden súrap ýlgermegenin ai, ai...ay... Ony eshkim júbatpady, onysy da jaqsy eken. Ishi tolyp qalypty.

***

Sóitip jatyp, tepse temir ýzetin jigitterdi elinen bezdirip, senimin ózgertip, qan tóktirip, anany balasynan aiyrghan, sәbiylerdi jetim qaldyrghan aty-jóni belgisiz qaterli soghysty ashqandargha, analardyng kózinen toqtausyz aqqan jastan kól jasap, balam erjetip endi qyzyghyn kórem be degen sheshelerding basyna qayghynyng qara aspanyn ornatqan soghysqúmarlargha laghnet aitty. Alla jolyndaghy soghys degen ne pәle, Allany soghyssyz aq jaqsy kórse, qúlshylyq etse bolmay ma dep Sәlimanyng oiy ongha bólindi.

Úlynyng búl jolgha qalay tap bolghanyna miy jetpedi, onyng namazdy bastaghany, saqal qoyghany qashan edi, ony da esine týsire almady, biraq, jat aghymgha  keshe tap bolmaghany anyq, búghan deyin dayyndyqta bolghan shyghar au, osy jolgha keterde әldebir kýshtin, bolmasa bir jaghdaydyng әser etkeni anyq. «Kelumiz kerek boldy, kómektesuimiz borysh» degeni ne sóz, qanday boryshty aitady ózi? Adam bir nәrseni oilay berse ne esi auysady, ne bir sheshimin tapqanday bola ma, birneshe kýn ótkende baryp әleumettik jelilerde Aqyljan siyaqty jastardyng óz oilaryn, ózi turaly jazyp, suretterin jariyalap otyratynyn bildi. Aqyljannyng auyldaghy ek-ýsh klastasynan onyng «V kontaktede» paraqshasy bar ekenin estigende ishtey quanyp ketkendey bolghan Sәlima jan-jaqtan qamalaghan myng san súraqtaryna jauap izdemek bolyp dalbasalap, internetti aqtaryp, úlynyng «v Kontaktedegi» paraqshasyn qarady. Úly paraqshasynda kileng adamgershilik, dostyq turaly qanatty sózderdi jazpty, birynghay músylman erkekter men әielderdi, balalardy ayausyz óltirip jatqan viydeolardy qarap jýregi auyrghanyn da keltiripti, «músylman bauyrlar, músylman әpkeler men olardyng jazyqsyz sәbiyleri ýshin qayghy shekpeu mýmkin emes» dep jazyp qaldyrypty. Osynday mazmúndaghy jazbalar birnesheu eken. Sәlima jazbanyng jazylghan uaqytyn qaraghanda osydan eki jyl búrynghy ekenin kórdi. Jýregi shym etti. Sonda múnyng úlynyng dayyndyghyna eki jyl bolghan ba, búl qalay bayqamaghan? Jalghyz úlynyng ne oiy bar, dosy kim, birin bilmeydi, qúday au, sonda múnyng qanday sheshe bolghany? Múghalim bolghany, balasynyng tәrtibine ózinshe mәn bergeni qayda qaldy? Ózegin órtegen ókinishke qylar amaly qalmaghanday bir sәtte jýdep qaldy. Ýstel ýstindegi qytay shamynyng jaryghy kereuetke aqyryn jyljy týsedi. Jym-jyrt tynyshtyqta Sәlima ghana ózining jýregining dýrsilin estiydi. Kýzding úzaq týninde ózin qamalaghan oidan, tynysyn taryltqan sharasyzdyghynan qalay qara ýzip qashyp shygharyn bilmey jantalasady. Týs kórsem, tym bolmasa týsimde úlymmen qauyshsam deydi. Aspan týrli-týsti renk alyp, búlttar qyzghylt bolyp kórinip, barlyq ýiding shamy sónip, әr ýide shesheleri balalarynyng kórpesin qymtap, sәbiyler bolsa analarynyng omyrauynda alansyz pys-pys etip, týn tóbesine jarqyldaq monshaqtaryn taghynyp, jer-әlem tynystap jatqan shaqta Sәlima da kózi әreng ilinip, týsinde úlyn kórip jatar edi.

Úldaryn izdegen sheshelerding chatyna kirgeli biraz mәlimetke qanygha týsti. Úldary Siriyagha ketken sheshelerding arasynda «tezirek ózimiz qimyldamasaq bolmaydy, bir әreket qylmasaq keyin kesh bolyp, ókinip qaluymyz mýmkin» degendi jii aitatyn, tәuekelshil, balasy ýshin jalanayaq qar keship, Ansariya jotasyn kesip ótip, Az-Zaviya taularynan asugha dayar analardyng kóp ekenin bayqady. Ábden toryqsa da  shesheler ýmitsizdikke biyletkisi kelmeydi. «Sizge balanyzdy qaytarugha әli de mýmkindik bar, - dep ýmittendirdi múny  bireuining sheshesi. Al mening úlymdy... Qúday bilsin, - degen ol óz syryn jazady. - Qatelik ózimnen boldy, 2012 jyly 18 jastaghy úlymdy Egiypetke beker jiberdim. Ol oqugha kettim dep edi. Meni aldapty. Onyng Tayau Shyghysta qaruly qaqtyghystyng ortasynda jýrgenin Siriya men Irakqa attanghan qazaqstandyq 150 jihadshynyng habarynan bildim ghoy». Áyelderding arasynda úlymen baylanys ústap otyrghandary da bar bolyp shyqty. «Mening úlymnyng ketkenine ýsh jyl boldy, osy ýsh jylda eki ret jaralanghan. Siriyada jýrip qyrghyzstandyq әielge ýilengen, balasy da bar eken» degen әiel bir kýni úlynyng shekarada ústalghanyn, Suse qalasynda týrmege týskenin jazdy.

«Balanyz aman-esen bolsyn» dep júbatty ony kelesi bir әiel.

Búl chattaghy әielder óz balasynyng qayda ekenin bilmey sansyrap, bilgen kýnde de qaytara almay otyryp, bir-birin jyly sózder aityp júbata biletin. Olardyng analyq jýrekteri osy bolyp jatqan jaghdaygha tek meyirim arqyly qayrat kórsete alatynyn úghatyn. «Tap qazirgi uaqytta Susedegi jaghday kýn ótken sayyn qiynday bastaghan, jergilikti punktti kýn sayyn bombalap jatqandyqtan ondaghylar ishetin susyz otyr, jol da búzylyp, qatynastan ajyrap qalghan. Kóshedegi ólgen adamdardan ayaq alyp jýru qiyn bolyp qalghan kórinedi, sol sebepti de Susede ókpe auruy da órship ketken deydi» dep jazdy bireuding sheshesi. Sәlimanyng bayqauynsha búl әiel ondaghy jaghdaydy ýnemi bilip, habar alyp otyrady. Onyng jazghanynyng astyna eshkim jauap jazbady. Dәl osy sәtte әrkimning óz balasyn uayymdap, qolynan eshtene kelmeytin dәrmensizdikterine opynyp, sharasyzdyqtan kókirekteri qars airylyp, uayymnyng shengeline týsip, qayghygha berilgenin Sәlima da sezedi. Ózi de Aqyljanyn sol qara búlt qúrsaghan, ajal oghyn sepken bóten qalada bolmaghanyn tileydi. Aqymaq balalar ai, ai, aqylsyzdar ai.... sheshelerin qayghygha batyryp, aidaladaghy bóten elde ot keship, oqqa úshyp jatqan essizder ai... Sәlima kýn sayyn osylay oy keship jatyp tannyng qalay atqanyn bayqamaytyn bolghan. Onyng endigi bar kýtkeni telefonnyng qonyrauy, eki kózi ózi sekildi shermende bolghan sheshelerding chatynda. Bireui kónil júbatar birdene jazsa, bireui bolmasa bireui múnyng Aqyljanynan habar alsa deydi. Ýmit ýzilmeydi. Kýdik te qalghymaydy. Olar ózara kenesip, әrkim ózining estigen-bilgenimen bólisip, keybireui sol jaqtan keldi degen viydeolardy salyp, ózara aqyldasyp otyrdy. Osylay kýnder óte berdi. Aylar da aunay berdi. Arada biraz uaqyt ótkende shydamy tausylghan bireui: «Qúqyq qorghau organdarynan bir habar kýtip otyra bergenshe úldarymyzdy ózimiz izdep shyghayyq» dep oiyn ortagha tastady. Shesheler jolgha shyghu turaly jospar qúrysty, belsendi toptyng bastapqy qarqyny úlyn, qyzyn joghaltqan, nemeresin saghynghan әrbir ananyng ishindegi óleusirep sónuge ainalghan ýmitin ýrlep, qayta jaqqanday, mazdatqanday boldy. Sәlima da osy toptyng ishinde edi. Songhy kýnderi jylay berudi qoyyp, ol da úlyn kózimen  kórip, lajy bolsa ózimen alyp qaytugha shyn bekingen. «Áldekimderding aldaghandaryna arandap qaldyng au.... Álde ol jaqta soghysqa qatysqandargha aqsha beredi dep jalghyz sheshene kómektespek boldyng ba eken...» Osylay oilasa bitti, Sәlimanyng kóz aldy búldyrap, eki iyghy selkildep jýre beredi.

– Men Aqyljangha baram ba dep otyrmyn, - dedi qaynysynyng ýiine kelip otyryp.

– Qalay? Qalay barmaqsyn?

– Solay, ózim siyaqtylargha qosylyp izdeymin taghy. Býitip qarap otyryp jyndanyp ketetin týrim bar.

– Eger kelmese she?

– Qalay kelmeydi?

– Qalay ketse solay kelmeydi de! Áytpese, jalghyz sheshesin qaldyryp esi dúrys adam kete me?

– Keledi, nege kelmeydi eken?

– Keletin bolsa onda o basta nege ketedi?

–  Jә, boldy... Keledi, alyp qaytam.

– Jeneshe. Saghan onay emes, týsinem. Biraq, beker әure bolasyng ba deymin. Ózing oilashy, tepse temir ýzetin jas jigit, auru emes, saqau, sanyrau emes, eger ol kelmeymin dese ony qalay alyp kelmeksin? Eger onyng qújatyn alyp qoyghan bolsa, ne bireuler kýshtep ústap otyrghan bolsa keleyin dese de kele almauy mýmkin, bolmasa sanasy ulanyp, miy ainalyp qalghandar ózderi de eline, ýiine qayta oralmaytyn kórinedi, saghan aitarym, jeneshe, soghan әzir bol! Eger olardyng sanalaryn әbden ulap, milaryn auystyryp qoyghan bolsa kelgen kýnde de adam bolu-bolmauy da belgisiz ghoy, - dedi qaynysy bir jaghy kýiinip, bir jaghy qyzynyp.

– Tuf... Auzynnan bir jaqsy sóz shyqpaytyn boldy ghoy senin. Sonda maghan balandy izdeme, kýderindi ýz dep otyrsyng ba?

Sәlima kóniline qarap, jyly sózin qimaghan qaynysynan mýldem kónili qalghanday bolyp, qaqpasynyng kók syry kóshe bastaghan myjyrayghan saman ýiden basyn tómen salyp shyghyp ketti.

***

Aqyljangha baram degeli Sәlimada es joq. Áueli oghan aparam degen dýniyesin jinaqtap kórip edi, jana kiyim-keshek, úzaqqa shydaytyn azyq-týlik degening qyzgha aparatyn jýktey bolyp tym kóbeyip ketti. Aqyry osynsha zattyng Aqyljangha ne qajeti bar, bәribir ózimen birge elge oralatyn bolsa dep endi tek eng qajettilerin ghana aldy. Kýtkende kýn de kelip bolmaydy eken. Úlyn kórgenshe taghat tappaghan Sәlima әueli apta sanady, sosyn kýn, aqyrynda saghat sanaugha ainaldy. «Ya, sәt! Ya, Alla, ózing jar bola gór» degendi de neshe ret qaytalaudan jalyqpaydy. Qiyalynda úlymen birge mandayy jarqyrap qaytyp kele jatady Sәlima. Aqyry kýtken kýn de keldi au... Úldaryn izdegen әielder, arasynda bir-eki er adam bar, onshaqty adam  Týrkiyagha úshyp kelgende ózderin ne kýtip túruy mýmkin ekenin boljamaghan, biraq, kórmegen, bilmegen jer, zany basqa, onyng ýstine soghys jýrip jatqan jerge kele jatqasyn kedergining de, qiyndyqtyng da bolatynyna ishtey әzir edi. Úldaryn kózderimen kórse basqa kedergini eleytin be edi búl shesheler! Úldaryn jat elden alyp shyghyp ózderimen elge әkete alsa, kórgen beynet te bir aq sәtte úmytylmay ma!

Búlardy kýtip alghan jigit aghasy namazdan keyin shay berip, mikroavtobusqa otyrghyzdy, búl tipti aldyn ala úiymdastyrylghan sharuaday kóringeni de bar. Sәlima qayda keldi, qay jolmen jýrdi, baghyty qay jerde ekenin de shamalay alatyn jaghdayda emes, jasy kelgen әielding jol jýrui de onay emesin óz basynan ótkerdi au osy joly. Áueli Aqtóbeden Astanagha poezben kelgeni bar, odan samolette úzaq úshqany bar, әri-beri jýristen be, uayymnan ba, eki shekesi zirkildep, jelkesi tartyp, basyn әreng kóterip keledi. Tek úlyn kórsem degen tilegi ghana múny qolynan jetelep kele jatqanday. Osynsha úzaq jolda ózi ishinen bas shayqap keledi, búiyrmysqa daua bar ma, bayaghyda ózining qart atasy «Bylamyq jeyin degen asym ba edi» degendi jii aitatyn, úlyn izdep osylay tau asyp, teniz keship, bóten jerge taban tiygizem  dep auylda mektepte sabaq berip jýrgen Sәlima oilady ma. Jýregi qatty-qatty sogha týsken ol úlyn kórgenshe asyqty, songhy kezderi uaqytty kýndermen, saghattarmen emes sekundtarmen eseptegisi keler edi, sonda úlyna jaqynday týsetindey, sonda úlymen kezdeser kýnge bar bolghany birneshe sekundtar ghana qalghanday kórinedi ózine. Endi birneshe jýzdegen әlde myndaghan sekundtardan keyin ol sәt te kelip jeter, tek sol sekundtar qashan bolady? Búl kelip jetem degenshe úlyna birdene bolyp qalmasa eken deydi. Sәlimagha osynau sekundtar arasynda kóz jetpestey, ýn estilmestey sheksizdik barday kórindi. Osy sheksizdikting arasymen adymday jýrip otyryp úlymen tezirek qauyshsa arman ne!

Týrikting jalauyn ilgen brondalghan әskery soghys mashinasy toqtaghan tústaghy tikenek symdar jýrgizilgen shekarada kýieulerine attanbaqshy bolyp otyrghan onshaqty jas әieldi, olardyng balalaryn kórdi. Elden shygharda búlargha «Sol jerge kólikterindi qaldyryp, ótkizgen adamgha әrqaysysyng 100 dollardan berip, ózdering әri qaray jayau ketesinder» degen. Jýzin kýn qaqqan qaratory músylman men búlardy bastap jýrgen týrikter  búlargha týsiniksiz tilde tildesedi. Olar ózara «Qaruyng bar ma»? «Qújatyndy ber» dep jatqanday. Bir kezde týrikter keri oraldy. Qoldaryn sermelep әldene dep jatyr, bir sózin shamalaydy, bir sózin týsinuge qinalady. Sóitse... búlardy shekaradan ótkizbeytin bolypty. Búlar keri qaytugha mәjbýr boldy. Saly sugha birjola ketkendey Sәlima barghan jaghynan qaytyp kele jatqanda ózining ainalasyn ýmitsiz qalyng túman qorshap alghanday sezindi, sol kózdi baylaghan qalyng túman arasynda úlyn ghana emes, ózin de joghaltyp alghanday, qayda búrylsa da belgisizdik, qayda búrylsa da jan-jaghynan yzghar esip túrdy.

***

Kýnder óte berdi. Auyldastary Sәlimanyng jalghyz úlynyng terrorist bolyp ketkeninen týgel qúlaqtanyp bolghaly otyrghan jerding basty әngimesi sol. Bireu ayady jalghyz әieldi, bireu mýsirkedi. Búlardyng birine de nazar audarmaghan Sәlima úlynan habar kýtumen boldy. Kezekti ret qalagha baryp, taghy da qúqyq qorghau oryndaryna bas súghyp, úly turaly bilmek bolghanynan nәtiyje bolmady. Bazardyng shygha berisinde eski-qúsqy zattar satatyn jerde otyrghan syghangha bal ashtyryp, «jaqynda ýiinizde ýlken toy bolghaly túr» degenine quanyp eki myndyghyn berip, biraz kýn sol sózdi maldanyp, syghannyng auzymen aitylghan sol bir auyz sózge janyn jylytyp jýrgeni de ózine ayan. Adam әr nәrseden ýmit etip, ne bolsa sony júbanysh kórgende tipti ne istep, ne qoyghanyn da angharmay ma, Sәlima súrastyryp jýrip basqa bir alys audandaghy qúmalaqshy kempirdi  izdep bardy.  «Kóripkeli bar eken, aitqany ainymay keldi ghoy» desip, júrt auzynyng suy qúryp tamsanghan sol qúmalaqshy ghana múnyng úly turaly aqiqatty ashyp aityp bere alatynday, tek sonyng ghana sózi búghan dәru bolatynday. Ishinen úlymdy oralmaydy dep aita ma degen qaupi de joq emes. Shýnirek kóz, býkir kempir qúmalaqty shashyp tastap úzaq oilanyp otyrdy da, «býgin qúmalaghym sóilemey túr» dep otyrghan jerinen eki úmtylyp baryp әreng túryp ketti. Ekinshi ret kelgeninde qúmalaqshyny kórmedi, kómekshilerinen «osy aida qúmalaq tarta almaymyn,  «serttemin» dep aityp jiberipti. Onyng qanday, ne sert ekenin kim bilipti, әiteuir, qúmalaqshy «sertke» otyrghanda eshkimdi qabyldamaydy eken. Sóitip jýrgende Sәlimanyng jýregin býlk etkizip aunatyp, úly taghy bir ret qonyrau shaldy.

– Mam, men qazir Mosuldamyn, - dedi úly. Aldyndaghyday emes, qúmyghyp, birtýrli jasyp shyqqan Aqyljannyng dausynda diril bar edi. Múny Sәlima birden bayqady. Sәlima úlymen asyqpay sóileskisi kelgenimen, balasy qatty asyghys kórindi.

– Mam... auyryp jýrgen joqpysyn? Mam, meni keshirshi... Men qatelestim, djihad dep..., biz aldanyppyz... Seni azapqa saldym au, anashym... Osyny aitqanda úly ózi jylap túrdy. Telefonnyng ar jaghynan úlynyng jylaghanyna bergi jaqta jýregin bireu iynemen shabaqtap jatqanday kýige týsken Sәlima da ne isterin bilmey «balam au, balam au» dey berdi.

– Endi kelesing be? Qashan, balam?

Úly onyng súraghyna jauap bermedi, qysqa ghana qayyrdy.

– Qazir mende baylanys ta, internet te joq. Aqsham bolghanda habarlasam. Mam... meni keshir...

Sóitti de baylanys ýzilip ketti. Odan beri qansha kýn, qansha minut, myndaghan, tipti milliondaghan sekundtar ótti desenshi. Sәlimanyng úlyna degen saghynyshy da sheksiz, ony kýtken tózimi de sheksiz. Arasy sheksizdikpen jalghanghan sekundtar onyng shashynyng aghyn әldeneshe ret qaytara sanap shyqqanday. Tek Aqyljannan esh habar bolmady.

***

Adam bayghús әiteuir basqa salghandy kóterse boldy, mityndap jýre beredi eken ghoy, jýrgen sayyn kóre de beredi eken. Birde telefonyna bóten nomermen bireu shyghyp, Aqyljannyng shahid bolghanyn aitty. Bir sәtte es-aqyly ózinen alystap ketkendey, esirik kýige týse jazdaghan Sәlima sol boyda esin jinap ala qoydy. Oiyna úldaryn izdegen analardyng gruppasynda aitylghan әngimeler týsti. «Keyde qayta-qayta úlyn súrap, mazalamas ýshin әdeyi «sizding balanyz óldi» dep habarlaytyndary bar, biraq, ol kóbinese jalghan aqparat bolyp shyghady» dep jazghan bolatyn bireuding anasy. Jәne soghan mysaldar da keltirgesin be, búl aitqany sol jerdegi sheshelerge ilanymdy da kóringen.  Sәlima da bóten adamnyng aitqanyna senbedi. Tipti sengisi de joq. «Maghan úlymnyng ólgenin aldymen dәleldeniz!»dedi. Osylay deui múng eken, әlgimen baylanys ýzilip ketti. Osy jaghdaydy chattaghy múndastaryna aitqan kezde sondaghy bireu jaqynda birneshe adamnyng irandyqtardyng qolyna tútqyngha týskenin, Aqyljannyng da sol jerde boluy mýmkin ekenin aitty. Úlynyng tútqyngha týsui mýmkin au degendi oilau Sәlimagha onay bolmasa da, ony әiteuir, tiri bolsa eken deydi. «Tiri bolsa tiri adam әiteuir bir kýni bir jerden shyghady ghoy». Ol ózining úlynyng suretin әleumettik jelilerde meylinshe kóbirek taratyp, qaytkende bir aqparat alsam deuden jalyqpaydy. Osy kýnderi Sәlimanyng shashy әppaq bolyp agharyp ketti.

***

Kezekti ret úlyn izdep qalagha shyqty. Ýlken joldan búrylystaghy bes-alty shaqyrymdaghy auylyn betke alghan Sәlima kezekti ret qabaghynyng ortasyndaghy әjimi terendep, únjyrghasy týsip, әbden qaljyrap kele jatty. Ol búryn osy jolmen jýrgende sharshamaushy edi, qar jaughasyn da jer auyrlap ketken au. Qar qapalaqtap әli jauyp túr. Osynday kýni Aqyljan da ýide otyrmaytyn. Qysty erekshe jaqsy kóretin. Múnyng ózi de qysty jany sýiedi. Aqyljany tap qazir qasynda bolsa qystyng bolymsyz shuaghyna da, qalyqtaghan qargha da birge quanar edi. Sәlima dәl qazir analar ghana sezinetin saghynyshpen, saghynyshtyng zaryn tartqan jýrekpen, balasyna degen aghyny qatty, býkil jer-dýniyeni basyp keterdey quatty sezimmen әn salghysy keldi. Qardan ba, mandayynan shyqqan terden be, tómen qúldilaghan jastan ba, kózderi ashyp keledi. Osy qara joldyng boyynda, býkil ómirinde dәl osylay bayau jýrdi me eken, ómir boyy jýrip kele jatqan joly bolsa da jol ónetin emes. Óz qiyalyn malta qúrtsha soryp ayanday beredi. Bayaghy bir qiyal, bir oi. Aqyljany mandayy jarqyrap kirip keletin atty kýn qashan bolar eken, úlyn mandayynan sýiip, qúsalyqtyng túnghiyghyna batuy jaqyn kónilin júbatar saghat tuuyna neshe ai, neshe kýn, neshe saghat qaldy eken? Osyny oilasa Sәlima keyde qaradan qarap degbirinen aiyryla jazdaydy. Kýtuding azabyn, týnde úiyqtamaudyn, aptalap, ailap, jyldap telefon shyldyryn kýtudin, «Mende bәri jaqsy, mama» degenge senbeudin, songhy sóileskende dausynyng yrghaghy qanday bolyp edi dep úzaq-sonar oy keshudin, janyna týsken jara eshuaqytta jazylmaudyng ne ekenin úlyn joghaltqan ana ghana biledi. Ol ózining mahabbattan, qúshtarlyqtan, arman men ýmitten, myndaghan baqyt sәulesinen jaralghan perzentin órtke sharpylmaytyn qanatymen qymtap, quatty dúghasymen jebegisi keledi. Áldeqalay perzenti jaraqat alyp ne syrqattansa da myndaghan dauystyng arasynan onyng dausyn qapysyz tanyr edi, osynau suyq ta qatal әlemde jaza basqan qúlynynyng qayghysy bolsa ózining aq jýregimen, adaldyghymen qorghap qalar edi, onyng opynghan kóz jasyn, jan jarasyn, qatelikterin óz moynyna alyp túryp keshirer edi. Tek úlyn qaytaryp alsa eken.

***

«Oybay, Sәlimanyng maqtap jýrgen jalghyz úly Siriya asyp, terrorist bolypty» degen qanqu sózdi estiy-esty oghan da kóngen. Týneugýni kópten syrqat Qadisha sheshey qaytys bolyp, sonyng sadaqasynda otyrghanda kelesi shettegi eki әiel múnyng sol jerde otyrghanyn angharmay, syrtynan әngimelegenin de estip otyrdy.

– Bayghúsqa qiyn boldy endi, úly kýmәndi toptarmen baylanysta bolghan kórinedi ghoy. Siriya asyp ketipti.

– Kýmәndi toby nesi?

– Álgi balaghy sholaq, saqaldylar ghoy.

– Sol ras pa eken ózi?

– Iy, ras, bәri aityp jýr emes pe?

– Súmdyq ai, jas balalardyng sanasyn búzghan au... Bәrimiz de bala ósirip otyrmyz, uayymdaysyn...

– Ol balasy ózi ketkenimen qoymay, kórshi auyldyng ýsh-tórt balasyn da azghyryp, teris jolgha salypty deydi. Mening de elden estigenim ghoy...

– Qúday saqtasyn...

***

Úlynyng alibomyn aldyna alyp, kishkene kezindegi suretterine qarap oilanyp otyryp qalatyndy shyghardy. Ásirese, Aqyljannyng bala kýngi suretteri ony kýieui bar kezdegi, úly erkelep múnsyz ósip jatqan erekshe baqytty, ghajayyp shaqtargha ala ketetin. Mine, myna surette mekteptegi Nauryz merekesinde úlynyng Jiyrenshe sheshen bolyp sahnada qoyylym qoyghan kezi. Tez jattaytyn zerek úly kәdimgi qariyalargha úqsap maqaldatyp sóilep, eldi riza qylghan! Al, myna suret kýieui jol apatynan qaytpas búryn ýsheuining qalagha baryp qydyryp jýrgende týskeni. Ol kezde ekeui de jas, Aqyljan sol kezde ózi auzynan tastamaytyn shrekting ýstinde mәz bop túr. Úlynyng surettterin qaray beru ózining uayymyn qalyndatyp, saghynyshyn úlghayta beretinin týsingende baryp alibomdy kózge týspeytin jerge aparyp qoydy. Bir kýni  otyryp-otyryp, úlyna bólme jasaqtap, kirse-shyqqysyz qylyp qoysam degendi oilady. Oilady degening de, sol boyda kirisip te ketti. Eger osy oilaghanyn tezirek iske asyrsa, úlyna degen bólmeni sәndep, jasandyryp, eng jayly bólmege ainaldyrsa, úly da tez keletindey kórindi ózine. Búryn Aqyljannyng bólmesi atalyp jýrgen bólmening aty Aqyljandyky bolghanymen, búl bólmede tósek jinaytyn kereuet te, shifonier de, artyq kilem de túrushy edi. Sәlima onyng bәrin kórshi balalargha aityp shyghartyp, tóbesin әktedi. Aqyljangha únaydy au degen túsqaghazdardy tandauyna da jarty kýn ketken shyghar au. Ózine salsa gýldi túsqaghazdy tandar edi, Aqyljan ondaydy únatpaydy. Órnektisin de kórdi, qalanyng kórinisi baryn da bayqady, aqyry, úlym kelgende jarqyrap túrsyn, aq degen jaqsy ghoy, tilekshi bolsyn dep órnegi biliner-bilinbes aqshyl týstisin tandady. Úlynyng kereuetin de janalady, oghan jabatyn tósek pen jamylghyny da úlyna únaydy au degenin satyp aldy. Úlynyng keluine búl da tilekshi bolsynshy dep jana stol alyp, oghan Aqyljannyng kompiuterin jayghastyrdy. Aqyljannyng bólmesi shynymen de jaynap, jarqyrap túrdy. Bir kýni úly keledi, osy kereuetke jatyp, osy oryndyqqa otyrady degen oy Sәlimagha qol qusyryp otyrmaugha, odan әri úlyn izdeuge, eng bastysy ýmit ýzbeuge kýsh beretindey.

Aqyljannan  habar bolmady. Aynaladaghynyng bәri әdeyi múnyng esine úlyn sala beruge kelisip alghanday ma, búl sheti men shegi joq belgisizdik qashangha deyin sozylmaq? Aqyljany joq Sәlima jartylay ghana tynystap jýrgendey. Jýregining de jartysy ghana qalghan. Bar tilegi jer kýndi tezirek ainalsa, saghat tili algha asyqsa, sóitip ana men balanyng tezirek kezdeser kýnin jaqyndatsa deydi. Aptalar ailargha, odan jyldargha sozylyp, ózin әbden jalyqtyrghan, mezi etken múndy serpip tastap, onyng ornyn quanyshtyng әueni almastyratyn kýn keler me eken...

Búl kýnderi Sәlimanyng janbyrmen birge jylap, kýn sәulesimen júbanyp jýrgen jarym kónili úsaq-úsaq bólikterge bólinip qalghan synyqtar sekildi, osy úsaq bólikterdi jamap-jasqaytyn ne amal bar? Uaqyt bolsa zyryldap ótip jatyr, tek múnyng janyndaghy jarany emdeuge qúlyqsyz. Osykýni birese qan qysymy, birese jýregi, әiteuir, auyra beretin boldy, dәrihanalarda dәrining neshe atasy siresip túr ghoy, tek qúsalyqtan, múnnan emdeytin dәri ghana satylmaydy. Sәlima agharyp ketken samay shashyn oramaldyng astyna jasyryp, úlynyng ýlkeytilgen suretin qolyna aldy. Búl suret Aqyljannyng diplom alghan kezdegi sureti edi. Úly múnda quanyshyn jasyra almay jymiyp túr. Erteng 14 sәuir, Aqyljannyng tughan kýni.  Betin әjim aighyzdaghan kәri әiel jana ghana ashytqan qamyrdyng betin japty da, ýy tazalaugha kiristi. Terezelerdi jaltyratyp sýrtip, shkaftardyng ishin retke keltire bastady.  Qoly sharuada bolghanymen oiy shartarapty ainalyp jýr. «Erteng Aqyljannyng tughan kýni ghoy» dedi ózine-ózi kýbirlep. « Qúlynymnyng tughan kýninde qúran oqytsam nesi aiyp onyn? Tiri bolsa tezirek oralar, әiteuir, bir sharapaty tiyer...» Ózimen mektepte birge jasaghan 5-6 múghalimge «Aqyljangha qúran oqytatyn edim» dep jetkizgen edi. Eshqaysysy «Onynyz ne, balanyz qaytys bolmap edi ghoy» demedi. Ne desin? Ózge týgili úlynyng qanday kýide ekeninen ózi de beyhabar. «Osy kóshege týgel aittym, ana kósheden Qanysh ata men Sәrsenkýl apaygha aitarsyng dep olardyng kelinine tapsyrgham, úmytyp ketpedi me eken», – dep sambyrlay sóiledi ol qasynda bireu otyrghanday. Shaghyn auyl týgel úiqygha ketkende tek qaq ortadaghy enseli ýiding shamy ghana sónbedi. Búl týni osy ýide bazardan әkelingen kókónister qaynatylyp, tórt-bes  týrli salat jasaldy, tәtti nandar pisirilip, balyq pen tauyq quyryldy. Osynyng bәrin jalghyz ózi jasap ýlgerip jatqan әiel qashanghyday oy ýstinde. «Tauyq eti qyzaryp, jaqsy pisipti, dәmi de balday tәtti bolu kerek, Aqyljan osyny jaqsy kóretin. Et quyryp, sous qúyatyn salatty da erekshe sýisinip jeytin edi, ony da jasap qoydym» dedi ol qúddy osy sharagha balasy arnayy qatysatynday. Tezdetip shelpekterdi pisirip, betin aq qaghazben jauyp qoydy. Saghat týski 12-den asyp barady eken. Qúran oqityn uaqyt jaqyndapty au, kórshilerim tezirek kele qoysa. Ol qaytadan jaynap túrghan ýsteldi kózimen sholyp shyqty, óz oiynsha bәri óz ornynda, dayyndyghynda qapy joq. Sәlima syrtqa shyqty. Odan qaytadan ýige kirdi. Bir kezde terezeden әrirekte kele jatqan ýsh adamdy kórdi. Qarsylap almaqqa qayta syrtqa shyqty. Olardyng ekeui múny bayqamady ma, kóshening arghy basyna búrylyp ketti de, әriptes kelinshek Nazym berirek kelip, amandasyp jatty.

– Amanbysyn, Nazym, qosh kelesin, qasyndaghy kimder, kózim jetinkiremey jatyr?

– Aaa, olar Kýnsúlu men Sәnim ghoy, apay.

– A-a, olar kirmedi me, olargha da aitqan edim. Áli eshkim kelmey jatyr. Beysen aghagha da aittym.

– Apay, - dep kibirtiktep qaldy Nazym. - Keshirersiz, sizge eskerteyin dep edim, aiypqa búiyrmanyz, oqytqan qúranynyz qabyl bolsyn, men anau Rahila apaydyng nemeresining shildehanasyna asyghyp bara jatyr edim. Kýnsúlu men Sәnim de sonda ketti.

–A-aa... Solay ma. Jaraydy, bara ghoy, ainalayyn. Aqyljanymnyng jaqsy kóretin múghalimderi edi dep aitqanym ghoy.

– Iya, dúrys qoy, apay. Balanyz... aman kelsin endi... dep qoshtasyp ketip bara jatqan Nazymgha qarap túrghan Sәlimanyng kónili jasyp qalyp edi.

Ol shaqyrghan adamdar kelse osy jerden kýtip alayyn dep taghy da biraz túrdy da, ensesin basqan kónilsizdikten arylmaqqa, әri qazandaghy etti tabaqqa týsirip almaqqa ýige kirdi. Tórgi bólmesining terezesi ýlken kóshege qaraytyn. Bir kezde  bir-birin sýiemeldegen Qanysh atay men onyng kempiri Sәrsenkýl apaydyng búl ýige búrylmay, kóshening ana basyndaghy Rahilanyng ýiin betke alghanyn kórdi. Qúran oqidy degen Beysen qart ta keshigip jatyr. Sәlima  ýstelding basynda jalghyz ózi otyrdy. «Kelmese... ózderi bilsin... Jihadshynyng ýiine kelgileri kelmegen shyghar. Álde bәlesi júghady dedi me...» Ol saghat tiline qarap otyryp, úly ketkeli qanshama myndaghan, milliondaghan, tipti milliardtaghan sekundtardyng óte shyqqanyn oilady. Sol sekundtardy jalghaghan sheksizdik múnyng tózimin qashangha deyin synamaq... Sol sekundtar arasyna jasyrynghan sheksizdikte múnyng ýmiti de sol kýii  kómilip barady... Ózining úlyna degen sheksiz saghynyshyn, sheksiz mahabbatyn sol sekundtar arasyndaghy sheksizdikke shym-shym batyryp keshken kýnderi qashan ayaqtalar eken... Úlynyng ýlkeytilgen suretin qolyna aldy. «Jaryghym au, kýnim au, saghan arnap qúrandy ózim oqimyn. Bar bolsang aman jýr dep dúgha qylam, joq bolsan...» Sәlima ózining sózine ózi tolqyp, dausy jaryqshaqtanyp ketti. Osy kezde portretting de kózinen bir tamshy jas ýzilip týskendey boldy...

Abai.kz