Bizde kóptegen oqighalargha, tipti adam taghdyryna da óz maqsat-mýddemiz emes, ózgelerding kózimen, qoghamdyq qúbylystardyng barlyghyn esh renksiz, «aq» pen «qaragha» bóle saralaytyn iydeologiya túrghysynan qaraushylyq yzghary әli de seziledi. Búl jaghday, әsirese, Ekinshi dýniyejýzilik soghys barysynda tútqyngha týsken jerlesterimizge kózqarastan aiqyn bayqalady.

1941 jylghy shilde aiynyng orta kezinde Qyzyl Armiya bir millionnan astam soldattary men ofiyserlerinen aiyryldy, olardyng 724 myny tútqyngha týsti. Sol jyldyng qarasha aiyna qaray  nemis lagerlerindegi qyzylәskerlik tútqyndar sany 3,6 milliongha jetedi.

Olardyng barlyghy derlik qara júmystargha, «legiondar» atalghan týrli әskery qúramalar qataryna tartyldy. Eshkimning de tekten-tek ólgisi kelmedi. «Shyghys legiondary» qúramynyng sany shetel әdebiyetinde әr týrli kórsetiledi. Soghys jyldary «Týrkistan Últtyq komiytetinin» әskery bólimin basqarghan Baymyrza Hait «Týrkistan XX ghasyrda» degen enbeginde: «Germaniya jaghynda 181 402 týrkistandyq soghysty» dese, nemis tarihshysy Ioahim Gofman «Shyghys legiondary» atty kitabynda «nemis formasyn kiygen kenes týrikteri sany 250 mynday boldy» deydi. 1985 jyly Londonda jaryq kórgen «Kenes últtary strategiyalyq bolashaqta» degen jinaqta da osy mәlimet shyndyqqa balanady, biraq legiondardaghy qazaqtardyng jalpy sany kórsetilmeydi. Búlar – asharshylyq pen aurudan aman qalyp, bir kýnge bolsa da ómirin úzartugha tyrysqan, «algha qaray bir reti bolar» dep bolashaqqa ýmit artqandar edi.

Nemis lagerilerinde tútqyndar ashyq aspan astynda ústaldy, tamaqtary ýsigen qyrqqabat pen qabyghy arshylmaghan kartoptan túrdy. Kenes ókimetining tútqyngha týsken óz azamattarynan birjolata bas tartyp, әskery tútqyndardyng qúqyqtaryn anyqtaghan halyqaralyq Gaaga (1889,1907) jәne Jeneva (1929) konvensiyalaryn moyyndamauy olardyng jaghdayyn qiyndata týsti. «Svastika men Qyzyl Júldyz arasynda» degen kitap avtory Patrik fon sur Mulen soghystyng alghashqy qysynda týrkistandyq tútqyndardyng ýshten ekisi, al G.Gervardt «Gitler men Stalinning arasynda» (1982) degen kitabynda olardyn  80 payyzgha juyghynyng asharshylyq pen aurudan ólgenin jazady. 1941 jyldyng jeltoqsan aiynda Polishanyng týrkitildes halyqtardyng ókilderi shoghyrlanghan Chenstohan konslagerinde 30 myng adamnan 2 myny ghana tiri qalady.

TAMÚQTAN JETKEN DAUYSTAR

Nemis lagerilerindegi týrkistandyqtargha jalghyz ghana Mústafa Shoqay (1890-1941) kómekke keledi. Ol, tútqyndardy óz maqsat-mýddelerine oray paydalanudy kózdegen nemis komandovaniyesining tapsyrmasymen, qajetti maghlúmattardy (últy, mamandyghy, bilimi, jasy t.b) jinau ýshin Polisha jerindegi konslagerilerdi aralaydy. 1941 jyldyng tamyz-qarasha ailarynda Prostken, Suvalki, Pagegen, Debisa, Deba, Yaroslau, Lemberg, Ebenrod t.b lagerilerde bolyp, týrkistandyq (ortaaziyalyq) tútqyndardyng jaghdayymen tanysady. Osy kezde kenes әskery qúrylymdary basshylarynyng órimdey qazaq, ózbek, qyrghyz, týrkimen, tәjik jastaryn ajal auzyna aidap salghanyn óz kózimen kórip, estip biledi. Olardyng qanday jaghdayda tútqyngha týskeni jóninde M.Shoqaydyng Fransiyanyng Shyghys tilderi men órkeniyetteri últtyq institutynyng kitaphanasynyndaghy jeke múraghattyq qorynda san aluan qújattar saqtalghan.Solardyng biri týrkistandyq tútqyndardan alghan maghlúmattary negizinde jazylghan «1941 jylghy Mústafa Shoqaydyng Germaniyadaghy qyzmeti: әskery tútqyndarmen – Týrkistan túrghyndarymen baylanystary» degen qújat.

Soghys jariyalanghan, keyin jalpy mobilizasiya boyynsha maydangha alynghan týrkistandyqtardyng onnan toghyzy (yaghny 90 payyzy) vintovkany qalay ústaudy da bilmeydi. Kópshiligi orys tilin mengermegen, yaghny komanda tilinen marqúm M.Shoqaydyng 1941 jyldyng qazan aiynda Vely Kaymhangha joldaghan hatynda basqa da súmdyqtar jóninde jazady. Debisa lagerine kelgen kezde ondaghy 40 myng týrkistandyqtardan auru men ashtyqtan 25 mynynyn  ghana qalghanyn anyqtaydy. Olardyng birazy tútqyngha jol azabynan, tamaqtyng jetispeushiliginen aryp-ashyghan kýide týsken. Kenes kazarmalarynda, әskery mobilizasiya boyynsha armiyagha alynyp, maydangha jiberilgenge deyin, týrkistandyqtargha tamaq berilmeydi. Múnyng sebebi, týrkistandyqtar naghyz «qyzyl әsker» retinde eseptelmeydi.

En dalada mal baghyp ósken auyl balalaryna «napravo», «nalevo» degen sózderdi ýiretuding ózi qiyngha soghady.

Mobilizasiya boyynsha armiyagha alynghandar qatarynda bastauysh jәne orta bilim oqu oryndarynyng oqushylary jii úshyrasady. Armiyagha mektepten balalardy týgel synyptarymen alyp ketedi.

Qazaq, ózbek, qyrghyz t.b týrik-músylman halyqtarynyng ókilderi myltyqpen, oq-dәrimen júrttyng eng sonynda jabdyqtaldy, kóp jaghdayda olargha anshy myltyghy da jetpey jatty.

№106 Aqmola atty әsker diviziyasynyng kópshiligi qazaq bolghan. Soghys ónerine ýiretilmegen, jóni týzu qaru-jaraq ta berilmegen búlar Harikov týbindegi qorshauda týgelge juyq qyrghyngha úshyraydy. Búl diviziyadaghy 3200 jauyngerge 3100 (nemis tankterine qarsy!) qylysh berilipti.

Orys jәne basqa da slavyan halyqtarynan shyqqan ofiyserler qúramynda shovinistik pighyldaghy komandirler qazaq, ózbek, qyrghyz jauyngerlerin auyr da qiyn operasiyalargha arnayy attandyryp otyrady. Onyng ólimge júmsau ekeni aldyn-ala belgili edi. Múnymen tynbay qylmyskerden qúralghan aiyp bataliondary qúramyna qazaq jastarynyng da qosyp jiberilgeni turaly faktiler úshyrasady. Bauyrjan Momyshúlynyng múnday zansyzdyqtargha qarsy túruy osy jaghdaylargha baylanysty edi («Jas qazaq», 2011, 24 mausym).

Maydan dalasynda jaralanghan qazaq jigitterine kómek kórsetilmedi. Úrys dalasynan әkelinse de, emdeu punktine qabyldanbady, ne bolmasa basqalarynan keyin, eng sonynda qabyldandy («Egemen Qazaqstan», 2010, 8 mamyr). Múnday jaghdaygha nazar audarghan qazaq komandirleri  (kópshiligi kishi shendegi) «últshyl» atanyp, ayaghy tribunalgha da jetetin.

Qatty jaralanyp úrys dalasynda qalghan jauyngerlerding tútqyngha týspeytin eshbir mýmkindigi bolmady. Mysaly, Atyrau (Guriev) túrghyny Ghaypen Beyisov 1941 jyly Ukrainanyn  Lohovisa degen qalasynyng soltýstiginde ótken qyrghyn soghysta jaralanyp, 15-18 qyrkýiekte es-týssiz úrys bolghan jerde qalghan, esin jighannan song sol manda qashyp-pysyp jýrgende nemisterge tútqyngha týsedi.

Múnday jaghdaylardan ar-ojdanyn bәrinen joghary qoyatyn qazaq jauyngerlerining tútqyngha qalay týskeni jóninde habar alugha bolady. Orys generaldarynyng strategiyalyq qatelikteri, Kenes Odaghynyng soghysqa dayyn emestigi, soghys aldynda elde keng kólemde oryn alghan sayasy qughyn-sýrginder – búlardyng barlyghynyng 1941-42 jyldary ýlken apatqa, zor adam shyghynyna әkelgeni bólek әngime.

Mústafa Shoqay múraghatyndaghy qújattargha qaraghanda, qazaqtardyng 99 payyzy tútqyngha óz erikterimen emes, mәjbýrlik jaghdayda týsken, olarda nemisterge óteyin degen eshbir iydeologiyalyq maqsat bolmaghan. Qazaq tútqyndarynyng qoldaryna týsken bir japyraq qaghazgha, gazet qiyndysyna óz qoldarymen arab, latyn, orys qaripterinde M.Shoqaygha jazyp bergen ótinishterine qúlaq asyp kórelik:

*Begimúly Atyghay, Áljapparúly Mәjiyt: «Ne júmys bolsa da qolymyzdan keledi, 4 klassty jәdidshe oqyghanbyp.Eng bolmasa, tamaghymyzdy asyraytyn jerge jiberiniz».

*Ámirjanov Moldash (Semey oblysynyng Shúbartau audanynda 1919 j.tughan): «Baydyng balasysyn» dep oqugha alynbadym, jasyrynyp jýrip 8 jyl oqydym. Sonymen birge búl kisi әkesining 1928 jyly «bay-kulak» retinde kәmpeskelenip, sottalghanyn, kezinde «Qúnanbayúly Abaymen joldas bolghanyn» jazypty.

*Ábishúly Bekbauyl (Almaty oblysynyng Jarkent audanynda múghalim bolghan): «Mening sizden súraytynym, maghan bir júmys jaghyn qarastyrsanyz».

*Berdiúly Jaqsylyq: «Qanday júmys bolsa da, mamandyghym shofer. 11.IX.41».

*Aqbalaúly Qamen. Suvalky lageri. 13.IX.41: «Mýmkin bolghanynsha tez júmysqa ornalastyrsanyz».

*Baymaghanbetov Qayyrden: «Men ózim oryssha, arabsha, latynsha jaza, oqy bilemin. Últym-qazaq. Orta mektepti bitirip, múghalim bolyp istedim.Jasym – 23-te. Qanday júmys bolsa da isteuge dayynmyn».

*Ahmetúly Eleusin (Oral oblysynyng Jәnibek audanynan): «1916 jyly tughanmyn. Arabsha, latynsha jәne oryssha sauattymyn. 13.IX.41».

*Súltanúly, Núrbayúly, Anshybayúly: «Bizder, yaghny ózinizding bauyrlas qazaq balalary, jalynyshty sózderimizdi aityp, ótinish etemiz. Osy qazaq arasynan júmysqa adam alsanyzdar, bizdi esinizge alarsyz. 4 – gruppadanbyz. 14.IX.41»

*Bekarystan balasy Ázbergen: «Tuysqanym, aghay, Múseke! Kóke, meni alyp ket».

*Qaraev Sәrsenbay. Suvalki. 15.IX.41: «1916 jyly tughanmyn, últym – qazaq. Keles audanynanmyn. Armiyagha 1939 jyly alynghanmyn. Mamandyghym – temir ústasy».

*Ihsanov Qabden,Tóraliyev Biyash: «Kombaynshymyz, mal baghamyz, qara júmystyng qandayy da qolymyzdan keledi».

*Simanov Barat (1917 j.Áulieatada tughan): «1940 jyldyng qazan aiynyng 173-atqyshtar polkinde әskerde boldym. Babam Ismail qajy Týrkistan shaharynda túrady. Ózimning mekenim: Gorod Djambul, ul. Budennogo, 2-y tupiyk, dom 15».

*Janabekov Ámirbek (22 jasta): «Shymkent oblysynyng Sayram audanynanmyn. Bir qyzmet izdestiremin.

*Esmúrzaev Seyit (Qyzylordadan): «Ininizge kóz qyryn salynyz».

Tamúqtan jetken osy sekildi ótinishter janyndy tebirentip, olargha degen býgingi úrpaqtyng qatygezdigine ishtey kýiinesin. Qaytadan sol adamdardyng mún-zaryna qúlaq salayyq.

1917 jyly Petropavl qalasynda tughan Qasenov Qajyghaly óz ótinishinde Kenes ókimetine qarsy bolghany, eki ret sottalghany, «Qúlymbetov, Esqaraevtardyng jaghynda ekeni» turaly jazyp, bir qyzmet úsynudy súraydy.

M.Shoqaymen tuystas bolyp shyqqan Ábsadyqov esimdi azamat: «Men siz turaly «Azamat soghysynyng tarihy» degen kitaptan oqyghanmyn. Men Esqaraev Sýleymen men Jýrgenov Temirbekting jaqyn tuysqanymyn. Sol sebepti, mýmkindiginiz bolsa, menimen jeke sóilesuinizdi súraymyn. Men sizdi Qyzylordada, yaghny Súlutóbede tuyp-ósken dep estigenmin. Men ózim Qarmaqshydanmyn, kóp uaqyt Qyzyordada túryp, sonda oqydym... Siz –  úly esimdisiz jәne sizben kezdesudi ýlken baqyt dep esepteymin», - deydi.

Qyzylorda oblysy, Qazaly audanynyng túrghyny Aqshaúly Demenbay (jasy 25-te): «Ákem bay bolghan, 29-jyly sottalghan. Kәmpeske bolyp, sodan qayda ketkeni belgisiz. Ózim – mal mamanymyn. «Ákeng bay boldy» dep, 38 jyly 10 ay týrmede ústady. Armiya qataryna 1940 jyly alyndym», - degen maghlýmattar beripti.

Arabúly Makesh, «túlday jetim», әkesi 1928 jyly «kulak» retinde sottalghan, tughan-tuystary 1930 jylghy kóterilis kezinde qyrylyp qalghan». «Soghysqa óz erkimmen attandym, biraq endi elge oralghym kelmeydi, meni ózinizge bir qyzmetker qylyp alynyz», - degendi aitady.

Almaty oblysynyng túrghyndary Jaqsybayúly Madiyar, Túrghambayúly Qalqa, Qojahmetúly Núrmambet, Súltanqúly Ábdәlim, Sozaqbayúly Zarlyhan (beseui de bir audannan) 1941 j. 13 qyrkýiekte M.Shoqaymen kezdesu kezinde әkelerining birining bay, birining bolys bolyp qughyn-sýrginge  úshyraghany turaly aityp, «myna qiynshylyqtan qútqarudy» súraydy.

1941 j. 13 tamyzda Suvalky lagerinde jetimdigin aityp, jylap túryp ótinish bildirgen Ábdildaúly Aynabay eshbir әskery dayyndyqsyz maydangha attandyrylghan. 1928 jyly әkesi tәrkilenip, aidalyp ketkennen beri kisi esiginde ósken. Aynabay «joq» degen sózdi jii qoldanady: «Áke – sheshe tәrbiyesinde bolghanym joqpyn. Ókimet tәrbiyesinde bolghanym joq. Ne kommunist, ne komsomol tәrbiyesinde bolghanym joq. Ne sovet shkolynda bolghanym joq. Armiyagha biyl soghys ýstinde әkeldi. Jasym 21-de. Kýnim agha, jaqsylyghynyzdy úmytpaymyn, ózinizge adam kerek bolsa, qolynyzgha alynyz. Jәrdeminizdi súraymyn».

Semey uezinde 1911 jyly tughan Múhametjanoghly Múghametmaghzúmnyng «haty» da arab qarpimen jazylypty, sebebi, jastayynan arabsha oqypty. Keyin «latynsha», «oryssha» oqyp, mal tehniygi mamandyghyn alghan. «Jat tap» retinde qughyndalyp, 1941 jyly nauryz aiynda shekara bekitu júmysyna alynghanyn, sodan tútqyngha týskenin mәlimdeydi. Hat mәtinine qaraghanda, onda aitylghan jaghdaylardyng shynayylyghyna senuge bolady. «Mening ýlken әkem – Qúdaybergen qajy. Onyng balasy Múhamedjan bay bolghan, 1927 jyly ókime kәmpeskelep, әkemning 250 qoyyn, 175 jylqysyn, 83 siyr, 34 týiesin alyp ketti, ózin on jylgha týrmege kesti. Biraq qolgha týspey, Ayagóz degen jerde qashyp jýrip óldi».

Qoyyn dәpterding paraghyna arab qarpimen jazylghan myna bir qújat aumaly-tókpeli zamanda ghúmyr keshken, biraq qiyndyqtargha qaramastan algha úmtylghan qaysar qazaq jastarynyng ómirinen belgi beredi.

Ólim aldynda túrsa da, ruhyn joghaltpaghan búl jasty da tyndap kórelik:

«Sәlem berdik. Nashargha jaghday tughyzu maqsatynda alys jerden kelgen tuysqan músylman balasy. Sizge jýregimning tereng týkpirinen shyqqan mahabbatqa toly syrymdy úsynyp, tómendegi jaghdayymdy eske aluynyzdy ótinemin.

Men Guriev (Ýishik) oblysynanmyn, Qanbaqtyny jaylaushy Qosymbay bolystyng tughan  nemeresi Jalghasúly Sembay bolamyn. Orta bilimim bar. Mamandyghym oqytushy, Gurievtegi oqushylar kursyn bitirdim (múghalim bolar – avtorlar). Biraq jasymnan gazet-jurnal júmysyna aralasudamyn. Búl is – ómirlik algha qoyghan maqsatym. Múnyng qaynar búlaghy ( til búlbúly) – aqyn-jazushylyq júmysy. 30-jyldan jazushylyq talappen qazaqtyng kórkem әdebiyetimen tanystym, 31-jyldan óz betimmen qolyma qalam alyp, týrli jaghdaygha arnap  ólen, әngime jaza bastadym. Biraq Qosymbay bolystyng («bórinin») túqymy dep... mening shygharmalarym kereksiz púlgha ainalyp otyrdy.

Mektep bitirgennen keyin oblystyq gazetke júmysqa kirip, qazaqtyng kóne folikloryn jinau jónindegi komissiyagha ilindim. Sonymen «Alash zamanyndaghy aqyn-jazushylardyng soyylyn soghushy» dep oblystyq gazet alqasynan shyghardy. Kóp adamdarmen birge meni de qudy.

Sizding esiminiz bizding elde óshpes oryn aldy. Fransiyada degendi estip, elde jýrgende armandaushy edim. Sol tilegim oryndalyp, sizben býgin jolyqqaly otyrmyn.

Men bir týpsiz túnghiyqqa batqan qara tastay qayghyly auyr halde túrmyn. Bolashaq jas talantty ólim halinen alyp qaluynyzdy súraymyn. Sizdi «dúrys jazushy adam» dep úghyndyrushy edi. Qyzylorda qazaqtary. «Jazushy – adam janynyng injeneri» deushi edi ghoy. 4-júmysshy toby, 2-paraq. Jalghasúly Sembay 19.X.41». (L,Archives de Moustapha Chokay Bey // INALCO (Paris) Bigliotheque.Carton 2. Dossier 1)

M.Shoqaydyng jeke múraghattyq qoryndaghy soghys tútqyndarynyng «ótinish» qaghazdary múnymen shektelmeydi. Olardyng bәrin birdey búl jerde tize beru mýmkin de emes, qajeti de bola qoymas. Biraq olardyng bәrine tәn bir nәrse bar: týrkistandyq tútqyndardyng birde biri «meni Qyzyl Armiyagha qarsy maydangha jiberinizshi» dep súranbaghan, bәri de beybit ómirge oraludy, júmysqa ornalasudy oilaghan.

Degenmen, tútqyndardyng barlyghy da bir sarynda sóiledi, «Kenes ókimetin sheksiz sýidi» dep jazsaq, shyndyqqa qiyanat bolar edi. M.Shoqaygha tapsyrghan ótinishterinde olardyng ómirine de әser etken kýshpen újymdastyru, sayasy qughyn-sýrgin, әkelerin, ne aghayyn-tuystaryn tәrkileu t.b soyqandy oqighalargha baylanysty ishterinde jatqan renish taby seziledi. Simanov Barat «halyq kolhozgha qalay razy bolsyn» dep ashyghyn aitady. Baybosynov Kóptileu, qarajaty jetispegendikten, uniyversiytetti tastap ketken. Ábuev Hasen, soghystyng qarsanynda «týrmege otyrghyzugha sot ýkimi shyghyp» qashyp shyqqan, onyng әkesi de «halyq jauy» retinde sottalghan. Tipti, Kenes  ókimetinen onsha jaqsylyq kóre qoymaghan búlardyn  ózderi de qaru ústap oghan qarsy shyghayyn degen niyet bildirmeydi. Olardy aldaryna qanday da bir sayasi, iydeologiyalyq maqsat qoyyp  nemister jaghyna shyqty dep kinәlau – aldy-artyna qaramaytyn sholaq belsendiler men «urapatriottardyn» isi. Eng qatty ketken, «ókpesi – qara qazanday» degenderding ózderining maqsaty otbasy, oshaq qasynan asa qoymaydy. Janaghy M.Múhametjanoghlynyng «armany» mynau: «Endigi mening uayymym: 1) kolhoz ajyrasa, malymnyng qaldyghyn alatyn kisim joq; 2) el ishinde 4-5 kommunist-belsendi adam bar edi, solardyng basyna mine almadym; 3) 63 jasta kәri sheshem, 14 jasta qaryndasym eshbir kómeksiz qaldy. 1915 jylghy tughan inim bar edi. Ony da frontqa әketti dep estidim. Osy jaghdaylar maghan óte auyr tiyip túr».

M.Shoqaydyng ózi de týrkistandyq tútqyndardan әsker jasaqtap, olardy nemister jaghynda maydangha attandyru jóninde auyzgha almaghan. Suvalky lagerindegi týrkistandyq soghys tútqyndary aldynda jýregi qan jylap túryp sóilegen sózinde: «Mening eng basty maqsatym sizderdi bizding bolashaq otanymyz – Týrkistandy qúrugha qajetti mamandyq alu ýshin týrli arnayy júmystargha ornalastyru bolyp tabylady», - deydi.

Keyin týrkistandyq tútqyndardyng birazy nemister úsynghan júmysqa ornalasty, 1942 jyly tamyz aiynda qúrylghan «Týrkistan legiony» atty qúramagha kirdi...

IYә, osylaysha ómir men ólim arasyndaghy taytalas jýrip jatty. Eshkimning de tekten-tek jaryq dýniyemen qoshtasqysy kelmedi. Jalang qolmen nemiske qarsy túrmadyng dep aiyptau kenes iydeologiyasyna onay ghoy.

ASTYRTYN ÚIYM AQIQATY

Soghys bitip, tútqynda bolghan qazaq jigitteri elge asyqty. Biraq bәri birdey tughan jerine orala almady, sebebi, olar Stalinning tútqyndardy jau sanatynda qarau jónindegi әmirinen qúlaghdar bolatyn, elge ayaghy jetkenderin sottap jatqanyn da estigender boldy. Ásirese, «Týrkistan legiony» qúramasynda, «Týrkistan Últtyq komiyteti», «Týrkistan Últtyq Kenesi» degen úiymdarda mýshe bolghandargha ayaushylyq tanytylmady. Aqyn Mәjit Aytbaev 1945 jyly odaqtastardyng Drezdendi bombalauy kezinde qaza tapty. Qalghan aqyn-jazushy Hamza Abdullin («Sayran»), Mәulikesh Qaybaldin («Asan Qayghy»), Hakim Tynybekov («Ghaly Altay») jәne t.b. (barlyghy on toghyz qazaq) RSFSR Qylmystyq Kodeksining 58-babymen týrli merzimge bas bostandyghynan aiyryldy.

Olardyng Qyzyl Armiyagha qarsy úrysqa qatyspaghandyghy, «Týrkistan legionyna» da  óz erikterimen kirmegeni eskerilmedi.

Osy joldardyng avtorlarynyng biri 1978 jyldyng qyrkýiek aiynda Izmirde (Týrkiya) atalmysh legionnyng mýshesi bolghan Atabek ( tolyq aty-jónin úmytynqyrap qalyppyn, Atyraudyng Dossory jaghynan bolsa kerek – K.E.) degen kisining ýiinde qonaqta bolghany bar. Ángime barysynda: «22 jasynda ólip ketu onay ma?! Tútqyndardy qatarlastaryn túrghyzyp qoyyp, bas tartqandardy kózimizshe atyp tastap jatty nemister»,-degeni bar. Qúdayy shyndyghy!

Soghys tútqyndary taghdyryn shesherde olardyng qal-qaderinshe eli men jerine satqyndyq әreketterge barmaugha  tyrysqanyna, tipti, antifashistik úiymdargha qatysqandaryna da kónil audarylmady.

«Týrkistan Últtyq komiyteine» mýshe bolghan qazaq jigitterining nemisterding «óz halqynyng últshyldyq sezimin óristetu» jónindegi tapsyrmasyn da qazaq tarihy  men mәdeniyetin nasihattaugha paydalanghany «qúr ertegi» retinde qabyldandy. Mәjit Aytbaev Abylay turaly dastan jazdy, Abay ólenderining qúrylysy men kórkemdik erekshelikteri jóninde zertteu jýrgizdi; H.Abdullin tughan jerge saghynyshyn jyrgha qosty, tozaqta jýrip, gruzinning ataqty «Jolbarys tondy jihankez» jyr dastanyn qazaqshagha audardy; H.Tynybekov qazaq tilining taghdyryna alandaushylyq bildirip bayandama jasady.

1944 jyldyng 10 mamyr kýni  Avstriya astanasy Vena qalasynda Vene opera jәne balet teatrynda Qazy Qazybekovting «Úly adamnyng armany» atty Syrym Datúlynyng azattyq kýresine arnalghan eki aktili spektakli qoyylady. Syrym rólinde әnshi Múhambetqaly Batyrgereev oinaydy. Sahnagha Mәjit Jaqsylyqov  qoyady da, muzykasyn Vena konservatoriyasynda oqyp jýrgen Ghalym Absalyamov (Álim Almat)  pen «Týrkistan legiony» kórkemóner ýiirmesining jetekshisi bolyp jýrgen Áytkesh Tolghanbaev jazady.

«Týrkistan legionynda» fototilshi bolghan Ghaypen Beyisovting esinde bir epizod erekshe saqtalypty: «Eki kózi birdey joq qariyany bir jas qyz jetektep keledi. Qart túryp:

Múnar da múnar, múnar kýn,

Sәulesiz menireu qara týn.

Qara týndi qaq jaryp,

Qazaqtan shyghar endi kim...».

Gh.Beyisov «Tamúqtan ótken taghdyr» (Almaty,2002) degen kitabynda Qazy Qazybekov Harikov Áskery akademiyasyn bitirgen dep kórsetedi.

Ghaypenning ózi «Búlbúl ýni» degen kitap jazady, ol orys («Golos soloviya»), nemis («Dinahtigali») tilderine audarylady. Osy kitabyna engen  «Anannyng qamqorlyghyn úmytpa» degen әngimesinde: «Sen jigit bolyp óstin, qan maydanda jauynmen alystyn, endi anannyng sýtin aqta! Anang ýshin, Otanyng ýshin, halqyng ýshin qyzmet et! Jauyna qayyrymsyz bol! Sening amanlyghyndy anang tileude, onys kózinen kól bolyp, teniz suynday jastar aghuda. Keshe qan maydanda, jauyp túrghan qorghasyn janbyrdan aman qaldyn, mýmkin anannyn  tilegi ýshin aman qalghan shygharsyn. Sen ony úmytpaugha tiyistisin!»,- degen joldar bar.

Gh.Beyisovke arqa sýieyin dep otyrghan sebebimiz, osy kisining aituynsha, «Týrkistan Últtyq komiytetinin» ishinde qúpiya  úiym júmys istegen kórinedi.

Avtordyng este saqtau qabiletining ghajaptylyghyna, oqighalar men faktilerdi bayandau tazalyghyna kýmәn keltiruge bolmaydy.

Gh.Beyisov Berlinde «Týrkistan Últtyq Komiytetinde» istep jýrgen aqyn-jurnalister: Mәjit Aytbaev, Hamza Abdulliyn, Hakim Tynybekov,Ýsen Qoshalaqov, Sattar Almambetov, Mәulikesh Qaybaldin t.b. qazaq jigitterimen tanysady. Múnan búryn 1941 jyldyng jeltoqsan aiynda lageride ol M.Shoqaymen kezdesken edi. Búl adamdardyng birazy – kezinde M.Shoqay tizimin alyp, júmysqa úsynghandar.

«Týrkistan legionynyn»  nasihat bóliginde qyzmet istep jýrgen qazaq jastaryna Mәjit Aytbaev pen H.Abdullin aqyl-kenes berip, olardyng bolashaqta qanday da bir pәlege úshyrap qalmauyn eskertip otyrady.Myna bir jaghday alysta jýrip, óz taghdyry ýshin ghana púshaymandyqqa boy úrmay, basqalargha da bauyrmaldyq kórsetuding kórinisi deuge bolady. Ol – myna әngime. M.Shoqay Berlin auruhanasynda qaytys bolghannan keyin sondaghy qazaqtardyng arasanda «biylikke talasyp, ony u berip óltirgen Vely Kaymhan sekildi» degen әngime tarap ketedi. Osynyng aqiqatyn biluge kelgen Gh.Beyisovke Mәjit Aytbaev  bylay dep aqyl beredi. «Búl әngimenin  sheti de, shegi de joq. Foto týgil, jazylghan jeri de joq. Búl әngime tek óz qara basynnyng qadirin ketiredi. Eshkimdi kinәlay, jazghyra almaysyn.Búl әngimenin  keleshek úrpaqqa bir jaman jeri bar. Ol janbay da, qoymay da byqsyp iyistene berui mýmkin... Búl әngime,  ósek bolghanymen, tatu otyrghan qandas eki tuma halyqtyng arasyna ot salatyn әngime ekenin kez kelgen týsine bermeydi... Búl qan degen, kek degen qauipti nәrseler. Osydan saqtanugha tiyispiz».

Ghaypenning nemisterdin  qolyna týsken bir óleni jóninde de M.Aytbaev oghan qatang eskertu jasaydy. «Sen búl jazghanynda nemisterding tútqyndargha jasaghan aiuandyghyn tamasha surettegensin. Múny oqyghan nemister... mandayynnan sipay qoymas... Shyndyqty jazghan ekensin, 1941 jylghy Stalinning «mende tútqyn joq, tútqyngha týsken «halyq jaulary» degenin nege jazbaysyn?», - dep úrysyp berdi. Sonymen birge «Kenes – tughan jerimiz. Ata-baba zau-zatymyz jatqan jer... Qazir onda sening janyna et jaqyn sanaghan adamdaryng túryp jatyr», - deydi.

Sondyqtan da bolar, M.Aytbaev  Ghaypenge: «Sen eng kórikti, qolgha týse bermeytin kisining birisin. Sen legiondardy aralap, leksiya oqyp jýresin. Arasynda kerekti әngimelerdi bayqatpay  qosyp jiberuine mýmkindiging bar, sonymen qymbattysyn», - dep, Otangha, tughan eli men jerine degen sýiispenshilikti býrkemelep aityp jýruding kerektigin qúlaghyna qúyady. Degenmen, alghashqy kezde Týrkistan komiytetindegilerding jasyryn úiymy bar ekendigi turaly M.Aytbaev oghan syr ashpaydy. «Keyin bilsem, úiym 1942 jyly qúrylghan eken. Berlinde túrghan ýiding ekinshi qabatynda «Týrkistan komiyteti», ýshinshi qabatynda «Edil – Oral tatarlary» komiyteti ornalasqan. Edil – Oral komiytetinde jasyryn úiymdy Músa Jalil basqarghan da, al Týrkistan komiytetindegi jasyryn úiymdy Mәjit Aytbaev basqarady. Músa Jalil әshkerelengende, Týrkistan komiytetin, onyng bastyghy Mәjit Aytbaevty aitpay ketedi», - dep jazady Gh.Beyisov.

Onday úiymnyng bolghandyghyn nemis qújattary negizinde izdenis jýrgizgen IY.Gilyazov ta rastaydy. Ol «IYdeli-Ural»  legiony (Qazan, 2005) degen kitabynda: «Germaniyadaghy últtyq qozghalysty ishtey býldiru, shyghys halyqtarynyng últtyq әskery qúramalaryna iritki salu arqyly últtyq komiytetterding antifashistikiydeyalardy basshylyqqa alghan bir bóligi gitlerlik  rejimmen astyrtyn kýres jolyna týsti» (285-bet) dep kórsetedi.

Taghdyrdyng ashy dәmin birge bólisken tuysqan eki halyqtyng últtyq komitterining mýsheleri bir-birimen aralasyp-qúralasyp túrghan. Olardyng astyrtyn úiymdary arasynda baylanys ornauyna taghy bir sebep bolghan sekildi.Músa Jalil tobynda últy tatar eki qazaqstandyq boldy. Olardyng biri 1917 jyly Petropavl qalasynda tughan Ahat Atnashev, ekinshisi Aqtóbe qalasynda tuyp-ósken Gaynan Qúrmashev (1919 j.t.) edi. 1939 jyly G.Qúrmashev  armiyagha Aqtóbe qalasynan attanady. Radiobaylanysshy bolyp jýrip, jau tylynda qolgha týsken  onyng is-әreketteri «Edil-Oral» legionyndaghy jalildikterimen shektelmegen, qazaqtardy da qamtyghan boluy kerek.

Gh.Beyisov búl úiymdardyn  qanday baghyttarda júmys istegenin tolyq bile bermeydi.

Tek onyng mýshelerining estelikterinen ghana legionerler arasynda fashisterge qarsy ýgit-nasihat júmysyn jýrgizgeni, Kenes Odaghyna qarsy ýndeulerge qatyspau, maydangha attandyrghan jaghdayda óz elining soldattaryna oq atpau, mýmkindikti paydalanyp, Qyzyl Armiya jaghyna ótip ketudi kózdegeni mәlim.

Gh.Beyisovting (býrkenshik esimi – B.Ghayyp) sol kezende jaryq kórgen «Jauyngerding kýndelik dәpteri» degen kitabynda «Eri ólse el joqtaydy, eli joq erdi kim joqtaydy» dep jazuy taghdyr tәlkegine týsken qazaq jigitterining jalpy kónil-kýiin bildiretin edi. Ony H.Abdullin ózining «Joltay» degen poemasyna  epigraf etip alady.

Gh.Beyisovting nasihat bóliminde isteui әr jerde bolyp túrugha mýmkindik tughyzady da, ony týrkistandyq jasyryn úiym óz is-әreketterine oray paydalanyp otyrady.

1944 jyly shilde aiy shamasynda Gh.Beyisov nasihat basqarmasynan Slovakiyagha  baryp qaytu jóninde tapsyrma alady. Jolgha shyghardyng aldynda ol Sayrangha (Hamza Abdullinge) soghady da, osy jerde Arzyhan Júmabaev degen adammen úshyrasady. Búl jóninde Ghaypen: «Men búl kisini kóp bilinkiremeymin. Kezdeysoq kezdestim dep týsindim.

Sayrannyng әdeyi sol kisining shaqyruymen  alyp kelgenin kóp keyin bildim. Búryn ol kisining fashisterge qarsy jasyryn úiym basshylarynyng biri ekenin bilmeytúghynmyn», - dep jazady.

Júmabaev sóz arasynda: «Sizding baratyn polkinizding komandiyri Alimov pa, Azimov pa, byltyr komiytetke (Týrkistan komiyteti – avtorlar) kelgende tanysyp kórgenim bar edi. Sol kelgende úyatty bylay qoyyp, bir jerlesimdi tapsyryp edim. Ózi shynjau, auyra beretin jigit edi. Menen sәlem dey salarsyn. Kónildi jýrse, sol kisining jerlesining densaulyghy qalay ?», - dep súrasang jetip jatyr... Tek kópting kózinshe súramay-aq qoyarsyn. Jolsapardan kelgen song meni taba almassyn. Sayrandy kórip jýresing ghoy. Anadaghy kisining sәlemin aittym desen, Sayran maghan jetkizedi ghoy», - deydi.

Slovakiyadaghy «Smertaki» atty selogha jetkennen keyin Ghaypen ebin tauyp, onasha qalghanda Ghazizjan Azimovke Júmabaevtyng sәlemin jetkizedi.

Berlinge kelgen song Júmabaev taghy da «kezdeysoq» kezdese ketedi de, oghan Ghaypen Azimovtyng aitqan sәlemin jetkizedi: «Jerlesi – ózi aurudan shyqpaytyn jigit. Jaqynda Bratislava qalasyna auruhanagha jatqyzatyn bolyp kelisken boldym. Kýtip jýrmin. Qay kýni әkel dep habar beredi, sol kýni apara salamyn».

Osydan song Arzyhan «Sizderding әngimelerindi bireu estidi me?», - dep anyqtap súraydy.

Al, Ghaypen: «Men Júmabaevtyng nege bylay súray beretinin oiyma da alghan joqpyn. Tәjiriybeli barlaushynyng meni baylanysshy retinde paydalanyp jýrgenin kóp keyin týsindim. Men Slovakiyadan kelgesin birneshe kýn ótkesin «Azimov óz polkin alyp slovak partizandaryna ótip ketipti», - degendi Sayrannan estidim.

«Sәlemnin» syryn Ghaypen osydan keyin ghana týsinedi.

1945 jyldyng qantar aiynda keshkemen Ghaypenning ýiine H.Abdullin telefon soghady. «Býgin týngi saghat 1.30-da Fridrih shtrasse kindik temir jol vokzalynan tabylatyn bol. Menen esh nәrse súrap uaqyt alma. Ózim de bilmeymin ne bolyp jatqanyn. Shamasy uaqyt tayanghan bolar, jol jýretin bolarmyz. Birjolata shyq, qayta oralmaytyn bol. Sen meni dúrys týsin, búl jay habarlama emes, búiryq dep  týsin. Jogharynyng búiryghy», - deydi.

Ghaypen búl kezde Berlindegi Týrkistan komiytetine jolsaparmen kelgen, al ózi Potsdamda OKV (Oberkommando der Wehrmacht) basqarmasynyng nasihat bóliminde isteytin.

«Búiryq» dep otyrghan sebebi: Ghaypen búl kezde Mәjit Aytbaev arqyly  arnayy jasyryn úiymgha qabyldanghan bolatyn. «Ol da, Hamza da, - Otanyn sýigen patriottar» deydi Ghaypen.

Gh.Beyisov jasyryn úiymgha Slovakiyagha baryp kelgennen keyin qabyldanghan sekildi. Sebebi, sol kezden bastap «Arzyhan Júmabaev әr týrli sebepterdi paydalanyp, jii kezdesip qalghan bolyp jýrdi. Keyde maghan búiyra tәrtip beretin-di», - dep jazady Ghaypen. Ózin mýshelikke qabyldaghan jasyryn úiymdy Ghaypen mýshelerining azdyghyna qaramastan, ózining әlsizdigin eseptemesten, birqatar júmystyng basyn qayyryp istep tastaghandy», - dep baghalaydy.

Sonda Arzyhan Júmabaev degen kim? Ghaypenning H.Abdullinnen estui boyynsha: ol – kenes barlaushysy, búryn Qyrghyzstan Memlekettik  Qauipsizdik Komiytetinde jauapty qyzmette bolghan. Osh qalasynyng qyrghyzy.

Ghaypenmen tanysqan uaqytynda «Arbayt germanshaft» instituynda júmys istep jýrgen.

Júmabaevtyng arnayy jiberilgen Kenes barlaushysy ma, әlde tútqyngha týskennen keyin jasyryn úiym qúryp, oghan qazaq, qyrghyzdardy tartumen ainalysyp jýrgen adam ba – ol jaghyn Ghaypen bilmeydi.

Qalay bolghanda da, telefonnan týsken búiryq boyynsha 1945 jyly qantardyng 5- inen 6-syna qaraghan týni Berlinning «Fridrih Shtrasse» temir jol vokzalynan on ofiyser Berliyn-Bratislava shapshang poyyzyna minip jolgha shyghady. Olar:Júmabaev Arzyhan, Aqbergenov Júmabek, Jýndibaev Erghali, Ádilov Múhtar, Túrysbekov Uahiyt, Shadyhanov, Mýrsәliyev Ayylshy, Qaldybaev Ermek, Abdullin Hamza, Beyisov Ghaypen.

Partizandargha qosylugha kele jatqan olar Germaniya jerinen ótkenimen, Slovakiyada «SS»-ting qolyna týsedi. Júmabaev bastaghan 6 adam qashyp shyqqanymen, Gh.Beyisov, Abdullin Hamza, Mýrsәliyev Ayylshy, Qaldybaev Ermek qolgha týsedi.

Olar Berlinge әkelinip, Týrkistan legionynan qashqan qylmystylar retinde tórteui de atu jazasyna kesiledi.

Qanday da bir sebeptermen  nemister ýkimdi birden oryndamay, olardy ýsh ay boyy Berlindegi ataqty Grunevalid týrmesining ólim kamerasynda ústaydy. Nauryz aiynyng ayaghy, ne sәuirding bas kezi bolsa kerek, týrmege bomba týsip, aqyrynda Ghaypen men joldastary aman qalady...

Ýlken qiynshylyqtarymen elge oralghanymen, Gurievte (qazirgi Atyrau) qaytadan tútqyngha alynady. Nemisterding qolyna maydan dalasynda jaralanyp, essiz qaluyma baylanysty týstim... Men Berlindegi «Antifashist» úiymynyng mýshesimin, jalghyz emespin. Menimen birge bolghan, gestapoda ústalyp, atugha búiyrylghan joldastarym bar» degen sózderin tergeushi hattamagha da týsirmeydi.

Ghaypen «Týrkistan últtyq komiytetinin» ishinde «Antifashist» degen qúpiya úiymnyng qúrylghanyn, onyng bas úiymdastyrushysy Mәjit Aytbaev bolghanyn, ol úiymnyng 1942 jyldan bastap Músa Jalilmen baylanys ornatqanyn, sol úiymnyng basshylyghymen on adamnyng Berlinnen Chehoslovakiya  partizandaryna ótu ýshin qashyp shyqqanyn qaytalap aitady. Biraq ony eshkim teksermeydi de, shyndyqqa da balamaydy. Ony RSFSR qylmystyq kodeksining 58-1 «B» babymen 10 jyl bas bostandyghynan aiyrugha ýkim shygharylady.

H.Abdulinning de, H.Tynybekov, Ý.Qoshalaqovtyng da eshqaysysynyng da sózi qaperge ilinbeydi, tergeushiler Stalinning «tútqyn bolghan ekensin, halyq jauysyn» degen bir ghana qisynyn basshylyqqa alady.

IYә, jan berisip, jan alysqan qandy maydanda bolmaghan, tozaq otynda kýiip-janbaghandar tútqyn bolghandardy qaydan týsinsin?!

Qazaq, qyrghyzdardyng jasyryn úiymy әshkerelenip, ne bolmasa 1945 jyly onyng tútqyngha týsken azamattary atylyp ketse, mýmkin, olardyng esimi Músa Jalil sekildi, tarihta patriottar retinde qalar ma edi?! Bizde adamdy tiri kezinde úlyqtaugha onsha beyim kórsetilmeydi ghoy. «Ózime bir pәlesi tiyip keter» degen «qyraghylardyn» kóptiginen, ne óz tarihyna ózgening kózimen qaraugha әbden eti ýirenip ketkendikten bolar. Áyteuir, qazaq qazaqtyng ayaghynan shalugha, bir-birining jaqsylyghyn kórmeuge beyim túrady.

Músa Jalil óz halqynyng últtyq batyryna ainaldy. «Týrkistan Últtyq komiyteti» úiymyndaghylardan tiri qalghan qazaqtar Kenes ókimeti ýshin «satqyngha» ainaldy. Osylaysha sheshimi joq taghdyr tәlkegine týsken qansha qazaq azamattary armanda ketti?

Osydan bes-alty jyl búryn ghana Gh.Beyisov tynymsyz qajyr-qayratynyng arqasynda aqtalyp shyqty. QR Bas әskery prokurorynyng orynbasary A.M.Súltanovtyng anyqtamasynda: «Zaklucheniyem  Glavnoy voennoy prokuratory  ot 20 aprelya 2006 goda v sootvetsviy s p. «v» 4 y st 10 Zakona Respubliky Kazahstan «O reabilitasiy jertv politicheskih repressiy ot 14 aprelya 1993 goda Beisov Haypen priznan jertvoy politicheskih represiy y polnostiu reabilitirovan»,- dep kórsetilipti.

Búl qújat Gh.Beyisovting sózinde, birinshiden, eshqanday jalghandyqtyng joqtyghyn, ekinshiden tútqyngha týsken qazaqtardyng antifashistik úiymynyng bolghandyghyn bildiredi.

Olay bolsa búl qújatqa negizge alynghan materialdar kýshi osy úiymgha mýshe bolghan H.Abdulliyn, H.Tynybekovke jәne taghy basqalargha da taraluy kerek. Jalpy alghanda Ekinshi dýniyejýzilik soghysta tútqyngha týsken qazaqstandyqtardyng isi týgelimen qayta qaralyp, tek tútqyn retinde apriorlyq sheshimge baghyt ústamay, izgilikti qadam jasaluy tiyis.

Sol zúlmat kezennen beri 70 jylgha taman uaqyt ótti, zaman ózgerdi, qazaqtyng óz taghdyryn ózi sheshui kerektigi jóninde tәuelsiz oi-pikir qalyptasa bastady. Stalindik jýiening qatygezdikterinen ýzildi-kesildi arylu – demokratiyalyq qogham qúrudyng basty sharttarynyng biri ekendigi de ayan. Osyny týsingen Resey Federasiyasy Ukraina, Belorusi sekildi elderde soghys tútqyndaryn aqtau júmystary keng kólemde jýrip jatyr.

Tek bizder ghana búl baghytta beyjaylyq tanytyp otyrmyz.

Fin soghysyna, fashistik Germaniyamen soghysqa qatysqandardyng kóbi myna dýniyede joq ta siyaqty. Olargha «aqtaudyn» da, «dattaudyn» da keregi bola qoymas. Biraq, olar jóninde jasalghan adamgershilik is-sharalar býgingi kýngi úrpaqtary, tuystary ýshin kerek, qazaq halqynyng tútastyghy ýshin, bolashaq ýshin kerek.

K.L.Esmagambetov

tarih ghylymdarynyng doktory, professor,

A.Ahmet

tarih ghylymdarynyng doktory, dosent

Abai.kz