Mereke Qúlkenov, jazushy:

- Elbasymyz jana 2019 jyldy «Jastar jyly» dep jariyalap, elimizding jasampaz týlekterimen arnayy kezdesip, mazmúndy súhbat ótkizui biz ýshin eleuli oqigha boldy.

Qazaqstan egemendik alghaly alghashqy kýnnen bastap, Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev jastar mәselesin bir sәt úmytqan emes. Oghan elimizde janadan salynghan jana mektepter men joghary oqu oryndarynyng әsem ghimarattary, sport keshenderi, jastar saraylary kuә.

Elbasymyzdyng qazaqstandyq jastargha tereng bilim beruimen qatar, saliqaly tәrbie qajet ekendigin de ýnemi aityp keledi. Ásirese ata-babamyzdan múra bolyp qalghan – ýlkendi syilau, bireuding ala jibin attamau, eli men jerin sheksiz sýng, tarihyn, mәdeniyetin jan-jaqty bilu, ghylym men bilimdi bir kisidey mengeru siyaqty qaghidalardy qazirgi zaman talabyna oray qalay jýzege asyrugha bolady degen tolghamdy oilary barsha halyqtyng kónilinen shyqsa kerek.

Al biz, barsha qalamgerler, Elbasymyzdyn: «Últtyq әdebiyetimizding bolashaghy jas jazushylar ýshin Ádebiyet akademiyasyn ashu kerek» degen úsynysyn quana qoldaymyz. Búghan deyin bizding talantty jas qalamgerlerimiz Mәskeude, shet elderden  tiyip-qashyp әdeby bilim alatyn, endi mine, sol joghary bilim úyasy ózimizden ashylghaly túr. Búghan qalay quanbassyn!

Maqtanghandyq emes, qazaq jastary asa talantty. Qazir ýsh nemese odan da kóp tildi biletin jastarymyz molayyp keledi. Sonyng arqasynda qazaq balalary әlemning eng ýzdik joghary oqu oryndarynda bilim aluda.

Qazaqty býkil әlemge tanytyp, ózge últtardy qazaqsha sóiletip, әn salghyzyp jýrgen Dimash Qúdaybergenov, kinoaktrisa Ásel Islamova, marqúm Denis Ten taghy basqa talanttarymyz – bizding tәuelsiz elimizding týlekteri. Sondyqtan biz Memleketimizding jastargha degen әkelik qamqorlyghyna dәn rizamyz.

Batyrbek Myrzabekov, jurnalist: 

Elbasynyng byltyrghy «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pentúrmys sapasyn arttyru» atty halyqqa Joldauyndaghy iygi bastamalardyng biri osy 2019 jyldy «Jastar jyly» dep jariyalauy edi. Mine býgin júrt bolyp qoldaghan sol bastamany resmy týrde jýzege asyrudyng alghashqy qadamy jasaldy.

Elbasynyng qatysuymen Elordada «Jastar jylynyn» resmy ashylu saltanaty ótti. Oghan әr salada jemisti enbek etip jýrgen jastar ókilderi, tipti, shet elderde túratyn qandastarymyzdyng shaqyryluy búl iygi sharanyng auqymdylyghyn aighaqtaydy. Jiynda kóterilgen mәseleler men aitylghan úsynystardyng qay-qaysysy da – ózekti. Endi sol úsynystar negizindi naqty baghdarlamalar әzirlenip, jer-jerlerde, tipti el aumaghynan tys, qazaq diasporalary túratyn shet elderde de jýzege asuy tiyis.

«Jastar jylyn» jariyalaudy nege qoldap, búl bastamagha quanyp otyrmyz? Onyng birneshe sebebi bar. Eng bastysy, búl – bolashaqty oilaudan tughan is. Qay zamanda bolmasyn qoghamnyng qozghaushy kýshi, algha jeteleushisi – jastar. Jastar degende tyng iydeyalar, sony bastamalar oigha oralady. Elimizding endigi damu kókjiyegin keneytetin de osy jastar. Demek, qazir quaty tasyghan, enseli elimiz eng aldymen jastardy qoldap, olargha memlekettik dengeyde demeu kórsetui – zandylyq.

Jastarymyz da Otannyng osy qamqorlyghyn tereng sezinip, ozyq bilimimen, adal enbegimen layyqty jauap qaytarady degen oidamyn. Búl oiymnyng qate emestigine, jastardyng Elbasy senimin aqtaytynyna býgingi ótken jiyndy, ondaghy jalyndy jastardy kórip, taghy bir kóz jetkizdim. «Jastar jyly» jarqyn ister jyly bolsyn degim keledi.

Dinara Mәlik, aqyn:

- Adam balasynyng әrbir sәti men jyly maghyna, manyzgha iye. Kýnine esep beru, ertengi kýnindi sәuleli shaqtargha toltyru óz qolynda. Biylghy Memleket basshysy jariyalaghan «Jastar jyly» bolashaqqa bastalghan baspaldaqtyng baghyty. Elimizding eng quatty da belsendi tobyn qúraytyn jastardyng maqsaty aiqyn, tanymy tereng boluy әu, bastan bilim men enbekting izdenuinen bastalmaq. Otannyng boryshyn, ayaday otbasynnyng ýmitin aqtau órimtal kezden bastap-aq sana sanylauyna paryz bolyp úyalaydy. Qazaqtyng ayauly úly, ziyaly azamaty Ahmet Baytúrsynov últtyng kýretamyry turaly: «Balany úlsha tәrbiyelesen, úl bolmaqshy. Qúlsha tәrbiyelesen, qúl bolmaqshy. Moyyndaghy boryshty bilu – bilim isi, boryshty tóleu – adamshylyq isi.Bir nәrseni istegende, sol isti istey biletin adam istese, shapshang da, jaqsy da isteydi. Janalyqqa jastar moynyn búryp, qayyrylar, halyq týzeluining ýmiti – jastarda. Sondyqtan jastardyng qalay oqyp, qalay tәrbiyelenui – bәrinen búryn eskerilip, bәrinen joghary qoyylatyn júmys»,-degen eken.Búl jauapkershilik jýgi. Qashanda ata-balalarymyz tarihyn, asyl múrasyn úrpaqtaryna amanattap, ýmit etip otyrghan. Bir ghana әuletining emes, kýlli sol últtyng abyroyyna alandaghan. Óner bilimge mahabbatpen kelue úmtylghan.

Býgingi kýni elimizde jastardyng jan-jaqty izdenimpazdyghy, óner-ghylymnyng san-týrli qyrlaryna terendey baruy kónil quantady. «Ruhany janghyru» ayasynda jýrgizilgen «Jana 100 esim» bastamasynda tanylghan, halyq tandaghan týrli sala iyegerlerining ishinde 70 payyzyna juyghy jastar. Biz bilmeytin, teledidardan da kórmeytin әr týrli talant iyelerining jetken jetistikterine kóz jýgirttim. Tehnikanyng tilin mengergen, әlem әdebiyetterin qazaqsha sóiletken audarmashylar, óz mamandyghynyng mәnin úghyp, sol salagha sýbeli ýles qosyp jýrgen qyz-jigitter mine, solardyng bәri osy bizding Otanymyzda ómir sýrip jýrgen bauyrlarymyz. Biylghy «Jastar jyly» tanylmay jýrgen talanttyng qanatyna su býrkip, samghauyna, el men elding dostyghyn jalghauyna sep bolary sózsiz. Jastary jalyndap túrghan últtyng oty sónbeydi, keleshegi kómeskelenbeydi. Tynnan týren salar dýniyelerding bәri osy kezenning úrpaqtarynan shyqpaq. Jahandanu dәuirindegi janashyl úrpaqtyng elge, jerge degen ayauly sezimine kólenke týspese eken.

Abai.kz