Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Pikir 5880 8 pikir 25 Qantar, 2019 saghat 10:20

Osy maqalanyng kesirinen barlyq jeltoqsanshylar «qara jamyldy»...

Keyingi kezderi kóptegen aqparat qúraldary jeltoqsanshylar men Jeltoqsan úiymdary turaly «sensasiyalyq» maqalalardy jariyalaugha әues bolyp aldy. Aqparattyng búl «belsendiligi» qoghamdyq pikirde «aqparat barlyq basqa taqyryptar tausylsa tek jeltoqsanshylar turaly jazady» degendey kýmәndi oigha jeteleydi. Shynynda da, jeltoqsanshylar arasyndaghy dau-damaydyng tausylmay kele jatqanyna talay jyldyng jýzi boldy. Onyng basy sonau 2010-2011 jyldardan bastalady. Sol kezde respublikalyq dengeydegi jeke-dara úiym – «Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigining basshysy Beysenghazy Nýkenge «shabuyl» bastalghan edi.

Sodan keyin baqanday tórt-bes jylgha sozylghan sottasu prosesteri bastalghan-dy: birese ana jaghy, birese myna jaghy «jeniske jetip», onysyn olar u-shu toylap, qandary qyza-qyza az-maz «jenisterine» aptalap masattanyp – ony men solyna qaraugha, ainalasyna bayyppen qaraugha múrshalary bolmay: «Oypyrmay-a, osy biz tәuelsizdik bastauy sanalatyn, halyq mәrtebelep otyrghan, halqymyzdyng ary men namysynyng simvoly bolghan Úly Jeltoqsan Kóterilisining atyna, odan qaldy, alanda eki kýn atoylaghan 20-30 myng jap-jas úl-qyzdarymyzdyng atyna, kóteriliste qúrban bolghandardyng aruaghy aldynda,  býginde ózderin tәuelsizdik bastauynda túrdyq dep maqtanysh sezimine bólenushi myndaghan azamattardyng atyna kir keltirip otyrghan joqpyz ba?» dep bir súraq qonggha múrshalary bolmady...

Sirә, olay oilaugha olardyng óresi de jete bermeytin siyaqty, shamasy... Nege desenizder, sol uaqytta da, qazirgi shataqtyng da bel ortasynda basy-joghy ýsh-tórt adam túrghanyn kórip otyrmyz. Ári-beri búltaqtamay ashyghyn aitsaq: birinshisi – «Jeltoqsan úiymyn» әuelden oppozisiya qúryly retinde qoldanudy kózdegen, alayda ózi Jeltoqsan kóterilisine qatyspaghan, eger jeltoqsanshylar osy jolmen jýrmese men ony jabamyn, әlde, ony ýsh-tórtke bólip tynamyn deytin jurnalist Gýlmira Toyboldina bolsa, ekinshisi – «Men Jeltoqsan úiymyn qúrghamyn, sondyqtan ol úiym mening qalauymsha júmys isteui tiyis» deuden  taymaytyn Jaqsylyq Jeksenbaev. Biraq biz jәne barlyq jeltoqsanshylar onyng qanday adam ekenin jaqsy biledi. Onyng  aynaldyrghany kýndiz-týni aitatyn ósek-ayang men ótirik. Ádette, múnday adamnyng basty «qasiyeti»  mansapqorlyq ekeni ayan. Sondyqtan ol «meni anau oryngha otyrghyzbady, býitpedi-sýitpedi» dep shaghymdanudan ózge, osyghan deyin qoghamgha bir paydaly is jasaghan emes. Oghan býkil jeltoqsanshylar kuә. Ýshinshisi – ózining zansyz basyp alghan jerin zandastyra almay, sol ýshin «status әperem, jer әperem» degen syltaularmen qiynshylyqqa tap bolghan jeltoqsanshylardy әkimshilik aldyna jiyp alatyn әigili «shu kótergish», ústala qalsa «men eshkimdi shaqyrghan joqpyn» dep tayyp ketushi «tayghanaq», al әkimshilikke kire qalsa «jerimning mәselesin sheshsender mening qaramdy kórmeysinder» dep, júrtty qalqan etip algha salushy Beysenbay Sayfolda túr (búryn Qúspekov edi, keyin Sayfolda etip ózgeripti, sirә, solay etsem jerimdi zandastyru jenil bolar ma dedi me eken...).

Búl jerde olardy jelpindirip otyrghan «qúryltayshylar» mәselesine toqtalmasa bolmaydy. Kezinde búl úiymdy qúrar kezde, ony bastaghan Beysenghazy Nýkenge zandyq túrghyda tirkelu ýshin 11-12 adamnan qúryltayshylardyng tizimin jasau qajet bolghan. Olar osy úiymnyng bastauynda túrghan naghyz qúryltayshylar edi. Biraq, keyin sottasu kezinde  Toyboldina bastaghan top sol qúryltayshylardyng tizimin zansyz ózgerte salghan. Yaghni, qazirgi «qúryltayshylarmyz» dep jýrgender «Jeltoqsan aqiqaty» úiymynyng bastauynda túrghan joq. Ony kez kelgen adam, qajet bolsa, dәleldey alady. Sóitip, «sottasu» kezinde asyghys jәne kezdeysoq tizimge ene ketken «jana qúryltayshylardyn» Jeltoqsan kóterilisine qatysy bar ma, joq pa – ony eshkim teksere qoymapty. Mәselen, tirkelu kezinde «Qúryltayshylar kelisim-sharty» degen qújat mindetti qújat bolyp tabylady. Al olarda ol joq. Endeshe, qazirgi «qúryltayshylar» olay tartsang da, búlay tartsang da – QR Zandary túrghysynan «Jeltoqsan aqiqaty» qúryltayshylary bola almaydy deuge bolady. Mine, sol sebepti de, juyrda óteyin dep otyrghan kezekti konferensiyada eng aldymen «tóraghadan» búryn, osy – «qúryltayshylar» mәselesi qoyylatyn bolady. Osyny sezgen «qúryltayshy» tórt-bes «jeltoqsanshy» aighay-shudy aldymen bastap jibergenderi kimge bolsa da týsinikti bolar dep oilaymyz.

Endi, «Jas alash» gazeti jariyalaghan maqalagha naqty-naqty jauap bereyik:

1. G.Toyboldinanyng «Bekitu konferensiyasy» degen aiyptauy boyynsha jauap: Eger Konferensiyada tek qana bir súraq «Qúrymbaevty bekitu» qarastyrylsa, onda ony mýmkin «bekitu» deuge bolatyn shyghar. Biraq Konferensiyada basty mәselede «Esep beru» túrdy. Ekinshisi - «Tóragha saylau», ýshinshisi – Basqarma mýshelerin saylau, tórtinshi – Tekseru komissiyasyn saylau, qoghamnyng «Aqyldastar alqasy» tizimin bekitu jәne t.b. kóptegen súraqtar qarastyryldy. Sonda múnyng qay jeri «bekitu» bolmaq? Tek hatshynyng hattama betine «bekitu» dep jazylyp jibergenine bola Konferensiyany «Bekitu konferensiyasy» dep ataugha esh negiz joq. Konferensiyanyng eki týri ghana bolady, ol: «kezekti konferensiya», ne «kezekten tys konferensiya». Al ol konferensiya shyn mәnisinde «kezekten tys konferensiya» edi.

2. Al J.Jeksenbaev myrzanyng «jyry» tausylmaydy. Ol jogharyda atalghan tizimde «qúryltayshylar» dep kórsetilgendikten ony Tekseru komissiyasyna ótkizu QR zandaryna qayshy. Sondyqtan ony tekseru komissiyasyna saylamady. Jeksenbaevtyng әigili ótirikshiligin barlyq jeltoqsanshylar jaqsy biledi. Ol qazirgi aityp otyrghan sózinen kimdi bolsa da kózin baqyraytyp qoyyp, taban astynda tayqyp ketuding de sheberi. Sol konferensiyada Jeksenbevtyng tórtjyldyq tóraghalyghyna esep beruge shamasy kelmegenin, ainaldyrghan bir jylgha ghana 10 myng tónireginde «esep» bergenin qayda qoyamyz? Múnyng bәri bizde hattauly túr ghoy? Jas alash gazeti tilshisi kelip súrasa kórseter edik.  Jeksenbaevtyng odan ózge talay «ónerin» jyr ghyp aityp berer edik Mysaly, «qoghamgha bir tiyn jarna tólemender» dep ýndeu tastaushy ol qaydan alghany belgisiz 10 (on myn) tengeni qoghamgha «bergeni» qyzyq boldy − Jeksenbev qoghamgha on tiyn bergen emes! Kerisinshe, ol barlyq ónirlerge telefon shalyp «jarna tóledinder me, demeushilerden kómekter boldy ma?» dep timiskilenude. Jaqynda tirkelgen bir oblys filialy tóraghasy oghan «saghan esep beretindey sen kimsin?» dep Jeksenbaevty әzer toqtattym deydi. Jeksenbaev kezinde qogham atynan jerdi zansyz basyp alu «nauqanyna» talay adamdy ýgittep jýrgen adam edi. Al qazir ózi «zang qughysh» bola qalypty... Al «jer dauyna» ilikkenderding kóbi әli de ne aqshasyn, ne jerin ala almay jýr. Tipten, bir jeltoqsanshy (atyn aitpaymyz) ýsh-tórt jyldy arqalap kete barghan... Biz «Jas alash» tilshisine osyny da aityp berer edik...

3. Endi, maqala keyipkeri Temirbekova Gýlzathangha toqtalayyq. Ol qoghamda jinalghan jarnany jinaqtaushy bolyp saylanghan bolatyn. Bylaysha aitqanda – «bank». Mine, biz sengen «bank» bir kýni ózin «bankrot» jariyalap, «endi men eshkimge aqsha ótkizbeymin» dep jar saldy. Áriyne, qoghamgha tiyesili jarnany tyghyp otyrghan Gýlzathannyng әreketin baghalau ýshin qogham endi zang organdaryna jýginuge mәjbir. Búl biz ýshin auyr. Biraq әdilettilik degen qasiyetti úghym bar. Biz odan eshqashan auytqymaymyz.

4. Qojanadirov Talghat degen azamatymyz bar edi. Qazir biz olay aita almaymyz. Nege? Mysaly, ol basqaratyn audannyng jeltoqsanshylary ....... kýni jinalys ashyp, ony ornynan alyp tastady. Qanday sebeptermen ekeni olargha jaqsy belgili. «Jas alash» tilshisi osyny nege zerttemegen? Bizdi de osy mәsele qatty oilandyryp otyr. Býkil respublikagha taraytyn «Jas alash» gazeti ne sebepten ósek-ayandy shyndyqtan joghary qongha bet alyp edi?

Osy maqalanyng kesirinen barlyq jeltoqsanshylar «qara jamyldy». Eger, ózderining ghana mýddesin oilaytyn ýsh-tórt adamnyng jeke ambisiyasyn «Jas alash» gazeti qazaq halqynyng namysynyng apogeyi sanalatyn Jeltoqsan kóterilisin osylay «qúrmetteytin» bolsa – biz – barlyq jeltoqsanshylar «odan góri sol alanda nege ólip ketpedik» deytinimiz anyq.

Boldy, osymen sóz tәmәm!

Bolat Qúrymbaev

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006