«Aqjol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashov inimiz elding atyn ózgertu qajettigin aityp, «qazaq» degen sózge qyrjiyp qalatyn adamdardy bir qorqytyp, auyzdaryna kelgen sózderin aitqyzyp, qyzyqqa bir batyryp edi, «osy әngime bitti me» dep, tósekke qisaya bergenimizdegende, Senattyng tóraghasy da qarap qalmayyn dep, ózining pikirin bildiripti.  Shynymdy aitsam, «qazaq» degen sózden at tondaryn alyp qashatyn qauymnyng negizsiz, dәlelsiz aitqan pikirlerinen sharshaghan qauym ýshin Qasymjomarttyng (qazaq tilining zandylyghyna say búl kisining aty osylay jazylady) salmaqty, derekti, saliqaly pikiri auaday qajet bolatyn. Kózqarasyng ýilespese de, aqyldy adammen pikir jarystyru, onyng dәlelderin salmaqtau ghaniybet emes pe?

Alayda, Senat tóraghasynyng pikirin oqyp, qarnym ashyp qaldy. Ol "Memleket atauy Qazaqstan Respublikasy bolyp qaluy tiyis. Qyruar halyqaralyq kelisimderdi bizding preziydentimiz Qazaqstan Respublikasy atynan baqyldady. Bizde memleket atauyn ózgertuden basqa da mәsele jeterlik» degen pikir aitypty.  Ýsh sóilemning birinshisi kózqaras tújyrymy bolsa, ekinshisi men ýshinshi sóilemderin – Qazaqstan biyligindegi ekinshi oryndaghy adamnyn, tәjiriybeli diplomat pen tәuelsiz Qazaq elining memleket qayratkerining BÚLTARTPAS DÁLELI dep týsinemiz.

Meninshe, búl eki «dәleldi» bizder osy tәuelsizdik jyldary jeterliktey estidik. «Búryn osynday bolyp edik, endi ony ózgertuimiz qalay bolar eken» degen kórpe astyndaghy kýnkil 90-jyldary Tәuelsizdik ýshin kýres kezinde, Kenes ókimetin saqtap qalugha talaptanushylar tarapynan da san ret aitylghan. Shynynda da,  myndaghan Halyqaralyq kelisimderdi Kenes ókimetining atynan jasap edik, ony ózgertuding qanday qajeti bar? Taghy bir san myndaghan kelisim men qújattardy «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy» atynan jasap, Sayasiburonyng sheshimimen kompartiyanyng atynan qol qoyghan joqpyz ba? «Sovet» te kelmeske ketti, «Sosializmnin» de aldamshy sóz ekeni belgili boldy, sonda «Qazaq respublikasy» degen ataudyng qaluy zangha da, aqylgha da siymdy emes pe? Biraq «qansha kelisimdi baqyldaghan» QSSR-ding atyn da ózgerttik qoy, Qasymjomart myrza! (Tәuelsizdik ýshin kýrespegen, tәuelsizdikting ne ýshin qajet ekenin bilmegen jandargha qor bolghan qayran sózim...). Sol uaqyttaghy halyqtyng kelisiminsiz, sayasy maqsatta qabyldanghan respublika atauyn ózgertetin uaqyt kelse, oghan qarsy shyghu – tәuelsizdigimizge qarsy shyghu bolyp tabylady. Biz tәuelsizdikti ózimizding maqsat-mýddemizdi, eshkimge jaltaqtamay, zangha ainaldyru ýshin aldyq. Álde Siz elding aty ózgertilse, Preziydentimiz qol qoyghan qújattar men kelisimder kýshin joyady dep oilaysyz ba? Shynymdy aitsam, Sizden búnday sauatsyzdyqty kýtken joqpyn. Áriyne, men diplomat emespin, biraq tarihta belgili bir jaghdaylargha baylanysty attaryn ózgertken elderding bar ekendigin jәne olardyng búrynghy qol qoyghan kelisimderining sol qalpynda saqtalghanyn jaqsy bilemin. Sizding dәleliniz, sypayylap aitqanda, halyqqa jalghan mәlimet beru siyaqty bolyp kórinedi.

Ekinshi dәleliniz de syn kótermeydi. Búl – qazaq eli biyligining 28 jyl boyy aityp kele jatqan «staryy dәleli». Eldi mekenderding attaryn auystyru kerek degen, nemese oralmandargha jaghday jasau kerek degen, ne qazaq tiline qajettilik tughyzatyn zang qabyldayyq  degen siyaqty últtyq mәselege qatysty sóz kóterilse, biylik te, «qazaq últyna» qarsy qauym da «nege osy mәseleni kóter beresinder, basqa mәsele jeterlik qoy, joldyng jaghdayy - anau, densaulyq salasy – mynau, odan da kóp balaly analardyng jaghdayyn kótermeysinder me?» dep eldegi bitpey jatqan barlyq mәseleni algha shygharady. Qysqasy, «bizge  .... basqa mәsele de jeterlik» degen sóz – últtyq mәsele kóterilgende ghana aitylatyn «әmbebap dәlel». Eger memleketting azamattaryn Osy mәsele tolghandyrsa, nelikten biz «basqa mәselelerdi» kóteruimiz kerek, Qasymjomart myrza? Qazaqstan Konstitusiyasyna taghy bir qarap alynyz – bizder demokratiyalyq elmiz, sondyqtan bizding elding azamattary ózderine qajet dep tapqan kez kelgen mәselelerdi kótere alady. Al Qazaq eli Parlamentining mindeti - halyqtyng kýn tәrtibine qoyghan súraqtaryn taldap, talqylap, soghan layyqty zandar qabyldau.

Dәlelsiz sóileu, pikir bildiru – tek biylikting kózqarasyn qoldau, qorghashtau ghana emes, keyde ózindi ynghaysyz jaghdaygha qaldyrudyng da kórinisi boluy mýmkin.

Birde, soltýstik oblystardyng birinde saparlap jýrgende, kóshede «Ghasyrlar boyy ansaghan Qazaqstan memleketin qúrdyq!» degen sala qúlash bilibordty kózim shalyp qaldy. Ne degen aqymaqtyq! Qazaqtar san ghasyrlar boyy Qazaqtyng óz eli, ózining memleketi bolsyn dep armandady emes pe! Qazir sonyng kýni tudy. Ony halyq týsindi, biraq el basshylary týsiner emes. Osynday jaghdaylarda ghana Konstitusiyamyzdaghy «biylikting qaynar kózi – halyq» degen sózding nege jazylghanyn  týsinip, sol joldardy jazghan azamattardyng kóregendigine riza bolasyn!

 Dos Kóshim

Abai.kz