Serik Saghyntay. Qala itterine de pәteraqy tóletu kerek
Ár jyl bastalghan sayyn Qaraghandyda, tek Qaraghandy ghana emes, qalaly jerding bәrinde túrghyndargha kommunaldyq qyzmet úsynatyn mekemeler el tútynar sugha, jylugha, qalanyng kópqabatty ýiinde, aulasynda úsynylatyn ózge de qyzmetterge tólenetin aqy tarifterin ósirmekke talpynady. Kommunaldyq qyzmet mekemeleri, pәter iyelerining kooperativteri әr otbasynyng túrghyn ýiindegi sharshy metrdi sanamalap, auladaghy tazalyq pen tәrtip ýshin adam basyna tiyesili tólemaqynyng әli de arzandyghyn tilge tiyek etip keledi. Keyingi kezderi arnayy sanaq alyp, enbektegen baladan, enkeygen kәrige deyin tizimge ilikken. Qala pәterlerindegi paydaly sharshy metrdi tútynatyn «túrghyndardyn» ishinde ilikpey qalghany - itter men mysyqtar ghana.
Kópqabatty ýiding tolyqqandy túrghyny sanalatyn iyt-mysyqtar ýshin nege pәteraqy eseptelmeydi?! Ómirge kelgen betinde tizimge alynatyn sәbiyge bólinip, eseptelip keletin kommunaldyq qyzmet tólemaqysy әrqaysymyzben kórshiles túratyn tayynshaday tóbetter men aptasyna alty ret juynbasa, kónili kónshimeytin marghau mysyqtar ýshin nege eseptelmeydi?!
Ár jyl bastalghan sayyn Qaraghandyda, tek Qaraghandy ghana emes, qalaly jerding bәrinde túrghyndargha kommunaldyq qyzmet úsynatyn mekemeler el tútynar sugha, jylugha, qalanyng kópqabatty ýiinde, aulasynda úsynylatyn ózge de qyzmetterge tólenetin aqy tarifterin ósirmekke talpynady. Kommunaldyq qyzmet mekemeleri, pәter iyelerining kooperativteri әr otbasynyng túrghyn ýiindegi sharshy metrdi sanamalap, auladaghy tazalyq pen tәrtip ýshin adam basyna tiyesili tólemaqynyng әli de arzandyghyn tilge tiyek etip keledi. Keyingi kezderi arnayy sanaq alyp, enbektegen baladan, enkeygen kәrige deyin tizimge ilikken. Qala pәterlerindegi paydaly sharshy metrdi tútynatyn «túrghyndardyn» ishinde ilikpey qalghany - itter men mysyqtar ghana.
Kópqabatty ýiding tolyqqandy túrghyny sanalatyn iyt-mysyqtar ýshin nege pәteraqy eseptelmeydi?! Ómirge kelgen betinde tizimge alynatyn sәbiyge bólinip, eseptelip keletin kommunaldyq qyzmet tólemaqysy әrqaysymyzben kórshiles túratyn tayynshaday tóbetter men aptasyna alty ret juynbasa, kónili kónshimeytin marghau mysyqtar ýshin nege eseptelmeydi?!
Shyntuaytynda, kommunaldyq iygilikterdi qalalyq qaymana túrghynmen birge bólisetin «tórt ayaqty tuystarymyzgha» tútynatyn su men aua tegin! Bir itti juyndyrugha júmsalatyn ystyq-suyq su mólsheri kishkene sәbiydi shomyldyrugha ketetin sudan әldeqayda kóp bolatynyn eseptep shygharu óte onay. Mәselen, bir tóbetting salmaghy 20 keli basady delik. Terisin qylshyq basqan itpen salystyrghanda, balanyng salmaghy bes ese az ghoy. Itke, tipti, qoldyng basynday qandenge bir juyndyrghanda, kemi 1 tekshe metr su júmsalatyny anyq. Al balagha... bir legen ystyq su ghana. Onyng syrtynda, bala ýshin pәteraqy eseptelingen. Al itke eseptelinbeydi!
Alys-jaqyn shetelderde, Europada it asyraushylar arnayy salyq tólep, veterinarlyq dәrigerge, polisiyagha tirkelip, it qydyrtatyn arnayy oryndargha jazylady eken. Al bizde 2004 jyly Auyl sharuashylyghy ministrligi eldegi býkil iyt-mysyqty sanaqqa alyp, qújattamasyn týzetu turaly qauly qabyldaghan bolatyn. Biraq atalmysh qauly týrli sebeptermen oryndalmay qaldy. Eshbir memlekettik mekeme «tórt ayaqty tuystardy» sanap shyghugha talpynys jasamaghan. Sonyng saldarynan it qapqan, qútyrghan it talaghan, sonyng saldarynan adam ómirine zalal, densaulyghyna zaqym kelgen jaghdaylarda ghana itterdi tizimdeu eske týsedi.
Bir qyzyghy, Auyl sharuashylyghy ministrligi jýrgizgen nauqandyq sharanyng biri - auyldaghy mal-mýlikke qatysty sanaq tiyisti tәrtibimen jýrgizildi. Qatynas pen jer shalghaylyghyna qaramastan, alys auyldardaghy mal basyn týgendeu, qújattau rәsimi óz dengeyinde ótkizildi. Al auylgha qaraghanda tәrtip-tekserisi, qarym-qatynas qúraldary damyp ketken qaladaghy it sanaghy nege jýrgizilmey qaldy?! Osy tektes súraqtargha jauap izdesek, týrli astarly әngimelerdi, últaralyq dengeydegi týsinikter tekseriske týsetin jayttardyng beti ashylatyn tәrizdi.
Resmy atqarushy organdar jeti qazynanyng birin týgendemey otyrghanyna qaramastan, qalaly jerding bәrinde derlik it asyraushylardyng arnayy klubtary, tipti internet sayttary da bar! Klubtar men sayttarda tóbetter tóbelesi, qandenning ata-tegin týgendeuge qatysty alaman bәige, jalauly jarystar túraqty ótkizilip túrady. Sayttardaghy blogtar men konferensiyalarda itterding súlulyq bayqauy, densaulyghyn teksertu ýshin aparugha tiyisti maman-dәrigerlerding mekenjaylary, olargha arnalghan ólender (!), it asyraudyng qyzyq-shyjyqtary turaly keninen talqylanady. Tek, olardyng bizben birge pәterde túrghany ýshin memleket qazynasyna tólenuge tiyisti kommunaldyq shyghyn, pәteraqy degen әngime joq! Nege? Sebebi it - adamnyng dosy!
Shyny kerek, it asyraudyng qoghamdaghy moralidyq tәrtipteri turaly әngime erte bastan aitylyp keledi. Endi, zayyrly memleketterdegidey iyt-mysyq ýshin salyq pen pәteraqy talap etetin uaqyt kelgen synayly...
Derek-dәiek
Qaraghandyda naqty tarif boyynsha, suyq sudyng tekshe metri - 54,43 tenge, kanalizasiya qúbyryn tútynghany ýshin otbasyndaghy әr adam aghyzylghan sudyng әr tekshe metrine 41,19 tengeden ainalyp túr.
Jana jyl basynan beri «Qaraghandyjylusbyt» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi elektr quaty men ystyq su jәne jylytu tarifterin edәuir qymbattatty. Sebep - JShS elektr energiyasyn satyp alushylardan qymbat baghagha alugha mәjbýr bolyp otyr.
* * *
Qaraghandyda ótken jyl sonynda rotveyler túqymdas it iyesining betinen tistep alyp, jas balasyn talap tastaghany júrtshylyqty shu etkizdi. Jergilikti qúqyq qorghau organdary oqigha saldaryn tolyq teksermey, itti atyp tastaumen shekteldi.
Qaraghandy
«Alash ainasy» gazeti