Qazaq «jýrgenge jórgem iliner» deydi. Dәl teneu! Jórgem – maldyng ashy ishegi men toq isheginen órip jasalatyn dәmdi tagham. Alayda ony qonaq tabaqtar­yna salmaydy. Áytse de, jýrek  jalghaugha  taptyrmas  as.

Jazu ónerine jaqyndau jandar ýshin «jórgem» - aqpar alu bolyp keletindikten, saparlaghanda el auzyn andyp, kerekti aqpar jinap, «jýrek jalghap» qalugha tyrysa­tynymyz  bar.

Sonday sapardyng sәti Tәuel­sizdigimizding 25 jyldyghy qarsanynda  tudy. Oblystyq bilim basqarmasy kәsipodaq komiytetining shaqyrtuymen Tәuelsizdik kýnine oray әrtýrli dәrejede marapat­talugha Aral audanynan bir top múghalim jenil avtobuspen oblys­  ortalyghyna  attandyq.

Bardyq. Marapattaldyq. Eski tanystardy kezdestirip, qauqyl­dastyq. Qayta jolgha shyqtyq. Áriyne, bәrimizding «iylegen púsh­paghymyz» bir bolghandyqtan, әngime barysy býgingi mektep jayynd­a  órbidi. Bas qosqandardyn  deni ústazdyq qyzmetke enbegi singen azamattar bolghan son, songhy kezde bilim salasynda beleng alyp bara jatqan kelensizdikterge asa qynjylys bildirip, ókinishterin jasyrmady. Qynjylys dialogtardyng deni bylaysha órbidi.

- Mektepke «uborshiyk» bolyp kirdim degenshe, múghalim boldym dey ber!..

- IYә, ras aitasyn, eden jughysh tayaqty ústap jýrgender birshama uaqyttan son, synyp jurnalyn alyp bara jatqanyn bir-aq kóre­sin!..

- Apyr-ay, bizding mektepte ghana ma desem, barlyq jerde de osynday  ýrdis eken-au!..

- Býginde oqushyny tәrtipke salu qiynnyng qiyny bolyp túr. «Tәit!» desen, bitti! Ýstinnen aryz qarsha boraydy dey ber.

- «Ózing diuanasyn, kimge pir bolasyn» degendey, qazir oqushy týgili, jas  múghalimderge de syn aita  almaysyn. Minin aitsan, jau sanayd­y. Tughan-tuysqandaryn, aghayyndaryn izine salyp qoyady.

- Biz  jas kezimizde tәjiriybeli múghalimderding synyn dúrys qa­byldap, jibergen qatelikterimizdi qaytalamaugha, ústazdyqtyng úla­ghatyn ýirengen ýstine ýirengimiz kelip  túratyn.

- Myna shyqqyr kózim oqushylary balaghattap jatsa da, tym­piyp otyra beretin arsyz múgha­limderdi de kórip jýr ghoy!..

- Áy, múnyng bәri oqushylardyng aldynda bedeli joq, sauatsyz múghalimd­erding tym kóbeyip ketuinen-au!

- Sózinning jany bar. Bizding mektepte «i» әrpining basy qay jerde týrtilip, qay jerde týrtil­meytinin, yaghny dauysty «i» men dauyssyz «y»-di ajyrata almaytyn qazaq tili men әdebiyetining múghalimi týk bolmaghanday jýr ghoy!..

- Mine, naghyz masqara! Ony bastauysht­yng oqushysy da biledi emes pe?!

- Al, bizde «ash eki o»-ny (N2O) «en eki o» dep oqityn himiya pәni­ning «danyshpan» múghalimi oqu­shylardyng mazaghyna ainalsa da, taltandap  jýrgenin  qaytersin?!

Úlaghatty ústazdardyng jan auyrtar әngimelerin múnan әri tyndaugha dәtim shydamay, oy tún­ghiyghyna enip kettim. Óitkeni, býgingi mektepting múnday keleli de kelensiz mәselelerining birazy maghan­ búrynnan tanys-ty.

Búrnaghy jyldary mening bir tanys­ym Izraili memleketine baryp­ keldi de, basyn shayqay beretin­ әdetke úshyraghany esime týsti.

- Mine, naghyz memleket!.. Mine, naghyz últ!.. Mine, naghyz patriottar eli!...

- Au, ne bop qaldy sonshama! Evrey­lerge tym tamsanyp ketting ghoy! - desek, zarlanyp qoya beredi.

- Óitkeni, evreylerde otanshyldyq sezim óte asqaq eken! Qolynan kelmeytin iske jolamaydy. Atqara almasa, qyzmetterin qoya salady. Qysqasy, «belderine kótere almaytyn shoqpardy ilmeydi» eken. «Au, búlaryng qalay?!» desek, «Biz qolymyzdan kelmeytin iske, atqara almaytyn lauazymgha úmtylmaymyz. Óitkeni, kózsiz әreket – Izraili memlekettigine kýlli ziyan!» - dep qarap túrady bәri, birining auzyna biri týkirgendey! Tanghalmay kór!..

- E-e! - desemiz  biz  de. – Ghasyrlar boyy qughyn-sýrginde jýrse de, ruhy asqaq halyq – evreyler Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin, Izraili­ memleketin qúra sala, eki-ýsh jylda ayaghynan tik túryp qana qoymay, birneshe arab elderine bir mezet­te shabuyl jasap, az kýnde barlyghyn da qirata jenip, jerlerin tartyp aluynyng týpki syry – otanshyldyq sezimining biyiginde jatyr eken-au!

- «Sol Izraili halqynyng – evrey­lerding ruhyn janyp, aryn biyiktet­ken qanday kýsh, qanday iydeologi­ya eken?!» deysing ghoy! – deydi tanysymyz.

- IYә, qalay?! – deymiz shu etip.

- Olargha ózimizding batyr babamyz Bauyrjan Momyshúlynyng asqaq ruhy, tendessiz batyrlyghy men kir­shiksiz ary, úshan-teniz bilimi – basty­ pir, basty iydeologiya bolghan eken, bolyp ta keledi!

Múny estigende, bizding tandanysymyzda shek bolghan joq. Tek basymyzdy eriksiz shayqay berdik.

- Apyr-ay, ә!..

- Dәl solay! Alghash estigende, men de qatty tandanghanmyn! Orys jazushysy A.Bekting batyr Bauyrjan tura­ly «Volokolam tas joly» atty romany sol kezde de, qazirde de әr evreyding tórinde ilinetin ar kitabyna ainalypty. Ár evreyge sol kitapty oqu memleket tarapynan qatang mindet­teletin kórinedi. Qysqasy, evrey halqy­nyng ary osy kitap arqyly qalyptasypty!

Myna jaytty estigende, quanghannan shalqamyzdan týse jazdadyq. Nelikten tanysymyzdyng evreylerge tamsanyp, basyn shayqay beretinin endi týsindik.

Qayran Bauken! Batyr baba!.. Sizding әlemdik dәrejedegi pir eke­ninizdi endi ghana bilip jatyrmyz!.. Keshi­riniz!.. Er jýrek Kuba halqy da sizdi erekshe qúrmettep, pir tútady eken! Ardyng tuy sanaydy eken!

Al, biz she?! Biz Baukendey batyrlarymyzdy, handarymyz ben biyle­rimizdi, ziyalylarymyzdy pir tútudyng ornyna, tyrjalanash әnshi-biyshil­erdi, odan qaldy, birin-biri aldap­ soghyp, ómirlerin tek jalghandyqtyng batpaghyna bylghantyp jat­qandardy pir sanatatyn sheteldik arzanq­ol filimderge eliktep, ardan bezip  jatqanymyz – mynau!

Aytyp-aytpay ne kerek, sauatsyz múghalimderding tym kóbeyip ketui de, sotqar balalardyng shekten shyghuy da, aryzqoylyqtyng beleng aluy da, sot aldynda yrjan-yrjang etken jem­qorlardyng aiylyn jimauy da, әline qaramay qyzmetting oryndyghyna kened­ey jabysqandardyng kýn ótken sayyn kóbeye týsui de, tipti bar ghoy, ózine-ózi qol salushylyqtan elimiz­ding әlemdik «rekordqa» tym jaqyndauy da,  bәri-bәri – býgingi qoghamnyn  «jemisteri»!

Qalay desek te, qos ókpemizdi qo­lymyzgha alyp, artymyz qyzarghansha ozyq otyz eldi entige quyp kele jat­qan bizding el esinen adassa da, eldiginen, arynan aiyrylmauy kerek edi-au!

«Arymnan janym sadagha!» deytin tekti qazaq edik!.. Myna qoghamda, Tә­uelsizdigimiz qolgha tiygende, arymyzdy arzandatyp, ruhymyzdy әlsiretip bara jatqanymyz ókinishti-aq!

Núrbay Jýsip

Abai.kz