Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Anyq 4053 6 pikir 20 Aqpan, 2019 saghat 09:23

350 jyl boyy moyyndalmaghan shyndyq

Matematikada keremet janalyqtar ashyp, әlemdik ghylymgha «algoritm», «algebra» úghymdaryn syilaghan Aral tenizi manynda dýniyege kelgen әl Horezmiyden mynaday naqyl sóz qalghan kórinedi:

«Eger әiel imandy bolsa, múny – 1 deniz. Al eger әiel oghan qosa súlu bolsa, onda oghan 0-di qosamyz, sonda 10 bolady. Eger әielding baylyghy bar bolsa, oghan taghy 0-di qosamyz, sonda әlgi onymyz 100 bolady. Sonymen birge әiel tekti әuletten shyqsa, oghan taghy 0-di qosamyz, sonda 1000 bolady. Eger eng aldyndaghy 1 sanyn (yaghni, imandy) óshirip tastaytyn bolsaq, onda múnyng bәri de qúr nólge ainalady» – degen eken.

Týsine bilgenge keremet tәmsil. Áriyne, әielding tәrbiyesi, onyng imany bәri auaday kerek. Oghan eshqanday dau aitqaly otyrghan joqpyn. Últtyng anasy da osy әiel. Alayda ataqty oishyldyng osy sózderin oqyp otyrghan mening oiyma әielding tәrbiyesi emes, qazaqtyng ónimsiz kýiki tirligi elestep ketti. Men eshqanday ghúlama ghalym nemese keremet matemtik emespin. Jәi, ghúlamanyng osy sózderi tek әielge ghana arnalmaghan degen oy keldi basyma.

Bizde jyl sayyn budjetten milliardtaghan qarajat bólinip ónerkәsipti, tehnologiyany, jana innovasiyany, ekonomikany damytugha, adamdardyng ómir sapasyn arttyrugha, týrli jiyndar men konferensiyalar, simpoziumdar men jyltyraghan kezdesuler ótkiziluge júmsalady. Jaraydy, búlardyng bәri elimizding damuyna  kerek delik. Bir organizmnyng ishinde ómir sýrip otyryp, kimnen neni jasyrayyq, býgin ashylyp, Elbasymyz qyzyl lentasyn qighan zauyt bir jylgha jetpey jabylyp, keshe salynghan jol jaramsyz bolyp, aiqaylap jýrip salynghan jýzdegen kv.metr túrghyn ýilerding kóbi tehnikalyq aqauy shyghyp, keybiri qirap qalyp jatqany belgili. Astyq egemiz dep ony saqtaytyn qoyma bolmay qanshama egin dalada qar basyp, shirip jatady. «Shynghyshan әlemdi әskermen jaulasa, Qazaqstan әlemdi etpen jaulaydy» dep ýkimet otyrysynda bayandama jasap,  artynsha Qytaygha 900 tengege tyqqyshtap ótkizgen sol etti óz halqymyz 1500 tengege satyp alyp jatady.

Ári qaray tizbeley bersem siz jalyghasyz. Sebebi siz de, men de bir elde túryp jatyrmyz. Bilip otyrymyn, múnyng bәrin sybaylas jemqorlyqqa jaba salugha bolady. Ol da dúrys. Biraq esinizde bolsyn, adam balasy bizge deyin auyrghan, myng jerden tehnologiya damysa da ol auyra beredi. Qansha jerden neshe týrli dәri-dәrmek oilap tapsanyz da aurudy toqtatu mýmkin emes. Sol siyaqty sybaylas jemqorlyq  ta bizge deyin bolghan, bizden keyin de bola beredi, oghan eshqashan kýmәn keltirmeniz. Ol eshqashan joyylmaydy. Tek biz onymen údayy kýrese beremiz, kýrese beremiz. Búl bitpeytin, sheti de shegi de joq mәngilik maydan. Jә, búl óz aldyna bólek әngime. Horezmy qariyanyng mysalynday osylardyng bәrin jipke tizip kóreyikshi.

«Eger elimizde  irgeli ghylymdar men qoldanbaly ghylymdar myqty damysa ony - 1 deniz. Eger elimiz jana ózgerister, jana innovasiyalar engizuge qúmar bolsa oghan 0-di qosynyz, sonda 10 bolady. Eger elimiz halqynyng әleumettik qorghaluyn, densaulyghyn jaqsartyp týrli jenildikterin engizse oghan taghy 0-di qosynyz, sonda 100 bolady. Sonymen qatar elimiz jenil jәne auyr ónerkәsipti qolgha alyp, ekonomikany kóterse, «Kýltóbening basynda kýnde kenes» ótkizse, elding mәselesin talqylasa, biyik minbelerden bayandamalar oqyp jatsa oghan taghy 0-di qosynyz, sonda 1000 bolady. Endi qaranyzshy, eng aldyndaghy 1-di (yaghny bilim men ghylymdy) óshirip tastaytyn bolsanyz sizding shet elden әkelgen su jana tehnologiyanyz,  kýn sayyn ótip jatqan jinalys, kenesiniz, densaulyqty jaqsartam, jalaqyny kóterem, ekonomikany damytam dep tyrashtanghan býkil әreketinizding bәri de 0-ge ainalyp shygha keledi».

Bir ghana aqiqat shyndyq bar. Bilim men ghylym damymayynsha eshqashan kósegemiz kógermeydi. Eshqashan! Bizge irgeli jәne qoldanbaly ghylymnyng damuyna (әsirese irgeli ghylymgha) memleketting tikeley qoldauy kerek. Osy kezge deyin kózge tamyzghanday etip jyrmshylaudyng endi reti joq. Búl sonshalyqty ýlken tәuekeldi qajet etetin, erteng qaytpay qalady-au dep qorqatyn sala emes. Ghylym men bilimge qúighan qarjy on tipti jýz eselep keri qaytady.

Ózderiniz bilesizder, 2018 jyly ýkimetting qorytyndy otyrysynda iygerilmey qalghan milliardtaghan qarjy budjetke keri qaytaryldy. Eger osynshama qarjyny bilim men ghylymgha qúisanyzdar jinalysta terlep, aqshany qayda júmsaymyn dep bas qatyrmas edinizder.

Eng qyzyghy Jer Kýndi ainalatynyn  sonau orta ghasyrda dәleldenip tastaghanymen Rim papalary ony eshqashan moyyndaghan emes. Qasarysty, qyrsyqty, qolynan kelgen bar qiytúrqylyqty qoldanyp kórdi. Biraq aqiqattan qashyp qútylu mýmkin emes edi. Amaly qúryghan Vatikan 1992 jyly arada 350 jyl ótkende Jer Kýndi ainalatynyn moyyndaugha mәjbýr boldy.

Al elimizding bolashaghy ghylym men bilimge tikeley tәueldi ekenin moyyndau ýshin bizge qansha uaqyt kerek?

Rysbek Ramazanúly

Abai.kz

6 pikir