Býgin Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Ýkimet otstavkagha ketui tiyis degen pikir aitty. Preziydentting mәlimdemesin Aqordanyng resmy sayty habarlady.

Men býgin elimiz ýshin manyzdy sheshim qabyldaghaly otyrmyn.

Ótken jyldardaghy әleumettik-ekonomikalyq ahual túraqty boldy.

Búl – әriyne, jaqsy kezen.

Biraq, búl qazirgi uaqyt talaby ýshin jetkiliksiz.

Men úsynghan Ýshinshi janghyru jәne «100 naqty qadam – Últ jospary» qúrylymdyq reformalardy jedel jýzege asyrugha baghyttaldy.

Bes institusionaldyq reformanyng tolyq iske asyryluy shaghyn jәne orta biznesting ýlesin týbegeyli arttyrugha jәne ekonomikadaghy memlekettik sektordyng ýlesin azaytugha, bankterdi «tazartugha», sottargha jәne qúqyq qorghau jýiesine degen senimdi arttyrugha  tiyis.

Qabyldanghan zandargha, Ýkimet sheshimderine qaramastan, ekonomikanyng kóptegen baghyttary boyynsha ong ózgeristerge qol jetkizilmedi.

Ishki jalpy ónim negizinen shiykizat resurstary esebinen ósti.

Biraq, Ýkimet pen Últtyq bank el ekonomikasyn sapaly damytugha serpin beretin naqty qúraldardy tolyqqandy jasap shyghara almady.

Memlekettik baghdarlamalardy jýzege asyru barysyna jasalghan taldau qorytyndysy olardyng oryndalyp jatqanyn kórsetkenimen, kóptegen manyzdy baghyttar boyynsha naqty nәtiyjelerding joq ekenin anghartty.

Ónimdi júmys oryndary jetkilikti týrde ashylmay otyr. Búl әsirese auyldyq jerlerge qatysty. Shaghyn jәne orta biznes ósimning qozghaushy kýshine jәne ony damytu isi әkimder men ministrlerding negizgi mindetine ainalmady.

Men túrghyndardyng tabysy men túrmys sapasy әrbir Ýkimet mýshesi men әrbir әkimning júmysyndaghy negizgi basymdyq bolu kerek dep birneshe ret aittym.

Eki jyl búryn biz konstitusiyalyq reforma jýrgizdik. Osyghan oray Ýkimet әkimdermen birge әleumettik-ekonomikalyq mәselelerdi sheship, oghan jauap beru ýshin barlyq tiyisti ókilettik pen derbestikke ie boldy.

Industrialdy, әleumettik, infraqúrylymdyq damu, densaulyq saqtau jәne bilim beru salalaryn damytugha qatysty barlyq qajetti memlekettik baghdarlamalar qabyldandy. Olardy jýzege asyru ýshin qajetti qarjy bólindi.

Degenmen, jýieli júmys jýrgizilmedi. Túrghyndardyng naqty tabysy óspedi. Otbasylardyng budjetinde azyq-týlikke degen shyghyn kólemi arta týsti.

Atqarushy organdardyng salghyrttyghynan әleumettik túrghydan az qamtylghan túrghyndardyng bir bóligi atauly әleumettik kómekpen qamtylmaghan.

Onyng ýstine Ýkimet mýsheleri, ministrler, әkimder halyqpen júmys istey almady, sonday-aq júrtshylyqtyng problemalaryna qúlaq asyp, atqarylyp jatqan ister men sayasatty týsindiru júmystaryn jýrgizuge shamasy kelmedi.

Búl rette, men el Preziydenti әri Konstitusiyanyng kepili retinde halyqtyng mýddesin eskere otyryp, mynaday sheshim qabyldadym.

Ýkimet otstavkagha ketuge tiyis dep sanaymyn.

Ýkimetting jana basshylyghy ómir sýru dengeyin arttyru, ekonomikany yntalandyru, strategiyalyq mindetterdi jýzege asyru jóninde naqty sharalar әzirleuge tiyis.

Men «Núr Otan» partiyasynyng jaqynda ótetin sezinde әleumettik qoldaudy kýsheytuge jәne azamattardyng túrmys sapasyn arttyrugha arnalghan birqatar sharalar úsynamyn. Búghan budjetten jәne Últtyq qordan qomaqty qarjy bólinetin bolady.

Búl qarajat mynaday mindetterdi sheshuge baghyttalady:

1. Az qamtylghan azamattargha әleumettik qoldau kórsetu isin kýsheytu.

2. Halyqtyng әleumettik túrghydan әlsiz toptarynyng baspana jaghdayyn jaqsartu mýmkindikterin arttyru.

3. Ónirlerdi damytu sayasatyn týbegeyli ózgertu.

Ýkimet pen barlyq dengeydegi әkimderding júmysy osy mindetterdi jýzege asyrugha baghyttaluy tiyis.

Ýkimet pen ónirlerding iyeligindegi qarajat kózdelgen maqsatqa say júmsalmay otyr. Múnyng bәrine baqylau ornatylady. Osy baghyttar jóninde «Núr Otan» partiyasynyng sezinde tolyghyraq aitylatyn bolady.

Abai.kz