Qazaqtyng kóbeygeni kimdi mazalaydy?
Qazaqstan aqparattyq kenistigining osaldyghyn osyndayda sezesin: Resey men otandyq ózge tildi birqatar sayttarda Qazaqstannyng songhy halyq sanaghyna shýbә keltirerlik maqalalar kóbeygen. Tipti, birqatar sayttar qazaqty 67 payyz etip kórsetken sanaqta «potemkindik izdin» baryn aityp, búdan sayasy astar izdeytin synayly. Áriyne, orys tilindegi sayttardyng taralu aimaghy auqymdy. Yaki, búl maqalalardy oqyghan TMD, Ortalyq Aziya elderining azamattary shynymen-aq ótken sanaqty qoldan jasaldy dep oilauy mýmkin be?
Qalay desek te, qazirgi kýni ghalamtor jelisin mynaday maqalalar sharlap jýr: «Statistika kak propaganda. Ily pochemu u kazahstanskoy perepisy «potemkinskiye» rezulitaty», «Rodimye pyatna kazahstanskoy statistiki: 5 prosentov «tuda», 5 prosentov «suda», «Ne vajno, kak schiytaiyt, vajno – Kto schitaet!», taghysyn taghylary... Búl maqalalardyng basyn qosatyn bir ghana mәsele bar: qalaysha búrynghy sanaqta 54 payyzdy qúraghan ózge últ ókilderin qazaqtar nebary 10 jyl ishinde basyp ozyp, 67 payyzgha qol jetkizgen? Shyny kerek, osydan 4-5 jyl búryn múnday maqalalar jariyalanghanda, qazaq baspasózi men ziyaly qauym ókilderi birden kóterilip, eldi dýrliktirgen «aqparattyq maydangha» birlese bilek sybana aralasyp ketetin. Qazir jaghday basqa. Qazaq ózining agha últ retindegi rólin sezinip, múnday mayda-shýide dýniyelerge nazar da audarmaytyn bolghan. Biraq eldi alandatatyny – resmy aqparattyng búrmalanuy, múnyng saldarynan kórshiles elderge sanaq jayly búrys aqparattyng taraluy, aqparat aidynynda әli de úpayymyzdyng býtin bolmauy...
Búl orayda biz otandyq sayasatker-sarapshylargha eki saualdy tótesinen qoyghan edik.
1. Qazaqstannyng jalpyúlttyq halyq sanaghynan keyin birqatar reseylik jәne otandyq sayttarda 67 payyzdyq mejege kýmәn keltiretin maqalalardyng kóbengine ne sebep?
2. Qazaqqa 67 payyzdyq kórsetkish ne beredi? Últtyq sayasatta ne ózgeredi?
Berik ÁBDIGhALI, «Memlekettik tildi qoldau» qorynyng tóraghasy:
1. Múnda Resey tarapynan ýlken sayasat bar dep oilamaymyn. Búl ózimizdegi keybir aghayyndardyng sanaqqa kýmәn tughyzu ýshin kóterip jatqan mәselesi shyghar. Búl mәsele tek saraptamalyq dengeyde shektelui kerek. Erteng búghan otandyq Statistika agenttigi dúrys, senim tughyzatynday jauabyn jetkizip, ghylymy túrghydan óz baghasyn beredi. Shyny kerek, Statistika agenttigi múnday sayasattan mýldem alys. Yaki, olarda «qazaqtyng sanyn kóteremiz» degen oy da joq boluy kerek. Olar sandy qalay bar, solay kórsetip otyr. Orys aghayyndarymyz sany azayghan sayyn, psihologiyalyq túrghydan «qorghanysh reaksiyasyna» boy aldyryp, emosiyalyq dengeyde ghana sanaqqa senimsizdik tanytyp otyr. Sondyqtan olargha mәn-jaghdaydy aqyryndap týsindiru kerekpiz. Yaghni, búl arada olarmen aitysudyng da qajeti joq. Týpting týbinde, olar bәrin de birtindep moyyndap jatyr.
Qúdaygha shýkir, qazaq 67 payyz. Sanymyz ósti, biraq endi últtyq sapa arta týsui kerek. Kýni erteng biz 100 payyz bolsaq ta, til mәselesi sheshilmese, qazaq últy birigip, úiymasa, onda bar mәsele – statistikada bop túrghan joq qoy! Bar mәsele – últtyq sana-sezimimiz ben sapamyzda. Bylay qarasaq, qazir týrki tildes halyqtarmen basymyzdy biriktirip sanasaq, qazaqtyng jalpy sany 80 payyzdan asady, biraq búl tústa memlekettik tildi damyta almay otyrghanymyz ózimizge syn. Shәkәrim «Qazaqtyng aty bar da, zaty joq bop ketpesin» degendey, sanymyz kóbeyse de, sapa jaghy sheshilmey jatyr. Áytpese búryndary sanymyz kóbeyse, últtyq mәsele sheshiledi degen senim bolushy edi. Sondyqtan bizge últtyq sapany arttyru ýshin últtyq qasiyetterdi damyta týsu qajet. Tilimiz, tarihymyzgha baylanysty aitsaq ta, qazaq óz qazaqylyghyn sanymen ghana emes, sapasymen de kórsetui tiyis.
2. Biz ózimiz últtyq mәseleni algha qoyyp, sheshpegenshe eshtene de ózgermeydi. Erteng jýz payyz bolsaq ta, oryssha sóilep jýre beretin siyaqtymyz. Eng bastysy, bizge últtyq ruh, sana-sezimdi kóteru kerek. Mәselen, Ózbekstanda nelikten til mәselesi atymen joq. Óitkeni olardyng kópshiligi – ózbek. Shyndyghyna kelsek, eldegi halyqtyng kóp bolsa 80 payyzy ózbek shyghar, qalghany – qazaq, tәjik, t.b. últ ókilderi. Sonyng ózinde mәsele sanda emes. Ózbekterding últtyq sapasy jaqsy bop túr. Olar tipti, qazaq pen tәjikting ózin ózbekilendirip jiberedi. Búl tústa ózbekting últtyq, etnikalyq dominanttylyghy zor. Bizge de san men sapany birdey arttyru qajet.
Aydos SARYM, sayasattanushy:
1. Aytarym bir: siz aityp otyrghan sayttardaghy materialdardy, uәjderdi obektivti, shynshyl dep aitugha bolmaydy. Ótken últtyq sanaq qanday derek pen dәiekti kórsetse de, olar ony joqqa shygharugha dayyn bolatyn. Sebebi ol basylymdardyng artynda negizinen reseyshil, impershil, búrynghy Kenes Odaghynyng qayta týleuin ne bolmasa Qazaqstannyng búrynghy otar kýiine týsuin qalaytyn kýshter túrghan synayly. Búl aidan anyq nәrse. Eger dәl sol sayttargha kirsenizder, osydan on jyl búryn ótken sanaq derekterin әli kýnge deyin joqqa shygharyp otyr. Olardyng shymbayyna batyp otyrghany eki nәrse: qazaqtyng sanynyng túraqty artuy hәm slavyan halyqtarynyng azangy. Búl eki ýrdis te obektivti, tabighy qúbylys. Slavyan halyqtarynyng kemuine qazaq ta, qazaq ýkimeti de kinәli emes. Sol sayttardyng iyeleri bizding qoghamgha, biylikke sayasy yqpalyn asyrghysy keledi. Al sany azayyp jatsa, olarmen kim sanasady? Eger ózderi aityp otyrghan «slavyandardyng sany eki ese artyq» degenderi ras bolsa, biz olardy kóshede, dýkende, mektepte, auruhanada, stadionda, monshada qalay bayqamay jýrmiz?
Jalpy alghanda, osynday maqalalar tek qana Qazaqstanda ótken últtyq sanaqqa qatysty emes, barlyq postkenestik memleketterde ótken sanaqtargha baylanysty jariyalanyp keledi. Bir qyzyghy, orystyng myqty demograftary, mamandary biz aityp otyrghan derekterdi tolyq moyyndap, Reseyding aldynda túrghan basty mәsele – qaytse de orystyng barlyghyn jinap, Reseyge qayta qonystandyru degendi jii aitady. Resey Federasiyasyndaghy songhy kezdegi halyq sanynyng ósui onyng XXI ghasyrdaghy damuyn qamtamasyz ete almaydy. BÚÚ derekterine sýiensek, ondaghy halyq sany aldaghy 40 jylda 30 milliongha deyin kemui yqtimal. Osyny oilaudyng ornyna, Reseyding impershil sayasatkerleri men toptary, «qaytse de búrynghy KSRO elderin óz uysymyzdan shygharmay ústap, olardaghy «otandastarymyzdy» qoldap otyruymyz kerek» dep, sol elderdegi úiymdargha qarjylyq, aqparattyq, sayasy kómekterin ayap otyrghan joq.
Jabyq derekterge sýiensek, songhy on jylda Qazaqstandaghy «orys otandastar úiymdaryna» tógilip jatqan qarajat kólemi kem degende bes ese ósken! Onday orasan qarajatty alyp otyrghan úiymdar qarap qala ma? Ózderining «qajettiligin», «myqtylyghyn» ýnemi dәleldep otyruy tiyis, sol turaly aqparlaryn, esepterin «qarjy kózderine» jiberui kerek. Búl da bir bizneske ainalyp ketken. Alayda, birden aitayyn, olardyng búl sayasaty bos әure, bos tirshilik. Imperiyanyng zamany ótti, Qazaqstan eshqashan Reseyding otaryna ainalmaydy!
2. Birinshiden, búl kórsetkish – ýlken tarihy meje. Jiyrmasynshy ghasyrdyng súrapyl synaghynan, totalitarlyq imperiyanyng ezgisinen sýrinbey ótkenimizdin, oghan shyday almay, joyylyp ketpegendigimizding belgisi. Shynyn aitsaq, qazaq últy XX ghasyrda joyylyp ketuding aldynda túrdy. Eki ashtyq, eki soghys, ekpindi otarlau sayasaty qazaq degen últtyng tarihta qalu-qalmauy turaly keshendi súraq qoydy. Búl sanaq sol súraqqa jauap! Endi ghana 1926 jylghy mejege jetip otyrmyz! Biz jenilu, jylau, joghaltu kezenin basymyzdan ótkizdik, endi últty qasterleu, saqtau, jinau, jinaqtau, biriktiru, jasampazdyqqa shaqyru kezenine jettik. Búl óte qiyn mindet. Bәlkim, aman qaludan da qiyn mәsele bolar.
Ekinshiden, búl kórsetkish – manyzdy sayasy meje. Ókinishke qaray, bizding biylik pen ziyaly qauym búny tolyq týsinip bitken joq. Áli de bolsa kenes zamanynda qalyptasqan últtyq azshylyqqa tәn úrandar men týsinikter basym. Osyghan say tirshilik pen sayasat artyq. Shyn mәninde biz, qazaq últy óz jerindegi kópshilikke ainalyp bittik. Búl eldegi jaqsy da, jaman da ýrdisterge, isterge, qúbylystargha eng aldymen biz jauap beremiz. Biz ózimizding tarih aldyndaghy jauapkershiligimizdi týsinip, týisinuimiz kerek. Bos aiqay men attannan góri naqty iske, batyl qimylgha kóshuimiz tiyis. Búny tek qana basqa últtar men úlystargha ghana emes, ózimizding tughan biyligimizge de dәleldep, osy tarihy faktimen, sayasy ýrdispen sanasugha mindetteuimiz qajet.
Kәmshat TASBOLAT («Ayqyn» gazeti, 15.05.2009)