Sәrsenbi, 1 Jeltoqsan 2021
«Soqyr» Femida 3006 4 pikir 25 Aqpan, 2019 saghat 10:27

Don-Kihottyng tirligi hәm mәnsiz marapat

Búdan aptagha juyq uaqyt búryn Qostanayda jol-patruli qyzmetining eki poliyseyi óz basshylyghy tarapynan syilyq aldy. Olar múnday qúrmetke para almaghany ýshin ie boldy. Osylaysha elimizde qúqyqtyq tәrtipting saqtaluyna tikeley jauap beretin salanyng sarbazdary sol qylmysty ózderi jasamaghandary ýshin ýlken qoshemetke bólendi.

IYә, para alu – qylmys. Al qúqyq qorghaushynyng sol qylmysqa ózi úrynbay, aman ketkenderi ýshin syi-siyapat aluynda qanshalyqty qisyn bar? Bylayynsha qaraghanda, búl baryp túrghan absurd, yaghny sandyraq nәrse siyaqty. Búl – adamnyng óz ýiine ózi týspegeni nemese qarauyldy ózi kýzetip otyrghan baqtan jemis úrlamaghany ýshin tartu alghanymen birdey. Nemese qasqyrgha qoy baqqyzyp qoyyp, artynan sol qoydy jemegeni ýshin oghan qoydyng birin syigha tartqanmen ten. Don-Kihottyng tirligi. Oryssha aitqanda, «kuram nas smeh» bolyp kórinetin əuleki, daraqy jaghday.

Biz búl jerde sol syilyqty alyp jatqan polisiya qyzmetkerlerine atap túryp kinәrat tagha almaymyz. Olar ózderi onsyz da isteuge tiyisti nәrseni istedi. Biraq sony jerden jeti qoyan tapqanday jarnamalap, әspettep kóterip jatqan oblystyq ishki ister departamenti basshylarynyng әreketi qatty qayran qaldyrady. Búdan shyghatyn tújyrym: oblysta para almaytyn polisiya qyzmetkerin tabu qiyngha ainalghan eken. Múnyng ózi ishki ister organdaryn paraqorlyq pen jemqorlyqtyng jaylaghanyn resmy týrde moyyndaghan bolyp tabylady.

Áleumettik jelining jauyngerleri sol ýshin de birden shu kóterip ketti. «Búlay bola berse, әli júmysyna kelgen qyzmetkerge de syilyq beretin kýn tuatyn shyghar» dep jazdy solardyng biri. Búl da mýmkin. Myna qalpymyzda ony da kórip qalarmyz.

Sonda shynymen polisiya qyzmetinde qoldary taza adam qalmaghany ma? Olardyng sapynda qazir qanday adamdar jýr? Onda bizge «Ar-namys kodeksinin» ne keregi bar? Aty zor búl qújat kimder ýshin jazylyp, qabyldanyp edi? Al kodekste: «Memlekettik qyzmetshiler sybaylas jemqorlyq kórinisterine qarsy túrugha, sybaylas jemqorlyq qúqyq búzushylyqtargha ne sybaylas jemqorlyqpen jymdasqan nemese sybaylas jemqorlyq ýshin jaghday tughyzatyn әreketterge jol bermeui tiyis» dep, taygha tanba basqanday anyq atap kórsetilgen. Biraq múnda olardy osy әreketteri ýshin arnayy marapattau, syi-siyapat kórsetu turasynda bir auyz da sóz joq. Demek, ishki ister departamentining basshylyghy kodeksting talaptaryn taptap ketip otyr. Bylayynsha aitqanda, ol qyzmetkerlerining ózgeden ala almaghan parasynyng ornyn ózderine bólingen budjetting qarjysy esebinen jauyp bergen bolyp shyghady.

Ras, jemqorlyqpen kýres tek bizding qúqyq qorghaushylardyng ghana basty problemalarynyng biri emes. Múnday mәndi mәsele әlemdegi barlyq elderding derlik basynda bar. Biraq olardyng bәri birdey bizdegidey jemqorlyqpen shyrmalghan elderding qataryna jata bermeydi. Sonda onymen kýres tizginin eshbir bosata qoymaydy. Sebebi, jemqorlyq degen jegi qúrt sәl bosang qaldyrsan, qayta órship shygha keletin dauasyz dert.

Áytkenmen, әr elding búl kýreste ústanyp otyrghan taktikalary men strategiyalary әrtýrli. Alayda, olarda bizdegidey saldarmen emes, sebeppen kýresushilik qashanda basymdyq alyp keledi. Osyghan oray beriletin jaza týrleri de әr aluan. Búlar jay aqshalay aiyp taghudan bastap, Qytay men Tailandtaghyday atu jazasyna deyingi aralyqty qamtidy. Sonyng ishinde búl kýreste orasan zor tabystargha jetip kele jatqan Singapur, Jana Zelandiya, Lusemburg, Daniya, Norvegiya, Shvesiya, Japoniya, Koreya, Kanada sekildi elderding tәjiriybelerine keninen toqtalugha bolar edi.

Finlyandiyada, mәselen, jemqorlyq degen úghym da joq. Ol elde jemqorlyqpen ústalghan adamdy birden qara esekke teris mingizip, elden birjola quyp jiberedi. Qaytyp kele almaytynday etip. Gollandiyada jemqorlyqpen kýreste tabysqa jetkenderdi marapattau salty bar. Alayda, olardyng búl jónindegi ústanymdary men talaptary mýlde bólek. Onda ózining jemqorlyqpen kýreste údayy jetistikke jetip jýrgen adal qyzmetkerler syiaqy alu týrinde marapattalyp túrady. Álbette, bir ghana fakt ýshin emes. Búghan qosa, búl elde qyzmetke personal qabyldaudyng arnayy jýiesi bar. Ol qyzmetke keletin mamannyng jemqorlyqqa qanshalyqty qatysy bolghanyn tekseredi. Búdan bólek, barlyq iri vedomostvolarda ishki qauipsizdik qyzmeti júmys isteydi. Ol qyzmetkerlerdi údayy baqylauynda ústaydy.

Mine, osylardyng bәrin sóz ete kelgende, jogharyda oryn alghan jaghdaydyng tym ersi ekeni, onyng eshqanday aqylgha syimaytyny anyq kórinedi. Múnyng ózi bizde marapattan da mәn kete bastaghanyn aighaqtaydy. Júrt onsyz da qaptap jatqan salpynshaq týrindegi qaptap jatqan order men medalidardyng songhy jyldary shýlen taratqanday etip kim kóringenge berilip jatqanyna narazy bolyp jýrgende, syi-siyapat jasaudyng mynaday mezireti qylang berui tipti oghash bolyp shyqty.

IYә, shynynda kýnderding kýnderinde memlekettik qyzmetkerlerge qyzmet oryndaryna kelgenderi ýshin tartu jasap jýrmesek bolghany...

Serik Pirnazar

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar