Senbi, 23 Qarasha 2024
Súhbat 4980 10 pikir 26 Aqpan, 2019 saghat 19:14

«Núr Otan» partiyasynyng XVIII sezi ótedi

Erten, Astana qalasynda «Núr Otan» partiyasynyng kezekti XVIII sezi ótedi. Búl sezd partiyanyng 20 jyldyghyna oray úiymdastyryluda. Sezde partiyanyng 2030 jylgha deyingi jana baghdarlamasyn talqylau, partiya Jarghysyna ózgertuler men tolyqtyrular engizu, partiyalyq organdardyng esebin tyndau jәne partiya Sayasy kenesining qúramyn janartu qatarly mәseleler qaralady dep josparlanyp otyr.

Eldegi bas partiyanyng basty jinalysy aldynda Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty Baqtiyar Mәkenning pikirin bilgen edik.

- «Núr Otan» partiyasynyng 20 jyldyghynda qanday sharalar ótkiziledi? 

«Núr Otan» partiyasy songhy 20 jyl ishinde, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng strategiyalyq baghdarynyng tiyimdi jetekshilerining biri bola alghany belgili. Sezding shaqyryluy qogham tarapynan sayasy məni zor oqigha retinde qarastyryluda, sebebi Elbasy sayasatyn qoldauda, memleketimizding əleumettik-ekonomikalyq baghytyn aiqyndauda ózining belsendi əreketimen tanylyp, halyq senimine selkeu týsirmey kele jatqan partiyanyng sezine eshkim de beyjay qaramaytyny anyq.

Qoghamdy odan əri demokratiyalandyrudy kózdeytin ekonomikalyq jəne sayasy reformalardy jýzege asyrudy, azamattardyng ómir sýru dengeyin kóterudi, túraqtylyq pen ornyqty damudy qamtamasyz etudi, últaralyq jəne konfessiyaaralyq kelisimdi nyghaytudy, óskeleng úrpaqty el-júrtymyzdy sýngge, últtyq qúndylyqtarymyzdy baghalap, qadirin biluge ýndeudi basty maqsaty sanaytyn, sonday-aq, osy baghyttaghy nətiyjeli júmystarynyng arqasynda el senimine ie bolghan «Núr Otan» partiyasy qazirgi daghdarys jaghdayynda halyqqa odan sayyn jaqyndap, osy alghan baghyttan tayynbay, alghan qoyghan maqsattargha jete bermek.

- Partiyanyng 20 jylda atqarghan isteri, jetistikteri men kemshilikterin saraptap kórseniz...

20 jyl boyy partiya jaqsy nәtiyjelerge qol jetkizdi, 1998 jyldyng 21 qazanynda «Preziydenttikke ýmitker Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevty qoldau jónindegi qoghamdyq shtab» qoghamdyq birlestigi qúryldy. Qysqa uaqyt ishinde 14 oblysta jәne Astana, Almaty qalalarynda 16 oblystyq partiya úiymdary, 204 aumaqtyq partiya úiymdary men partiyanyng 150 mynnan astam mýshelerin biriktiretin 6,600 bastauysh partiya úiymdary qúryldy.

2006 jylghy 22 jeltoqsanda «Otan» partiyasynyng H-shy kezekti sezinde Agrarlyq jәne Azamattyq partiyalar biriktirildi. Jana partiya «Núr Otan» atauyn aldy. Osy orayda Preziydent N.Nazarbaev: «Partiyalardyng birigui Qazaqstan aldynda túrghan jana strategiyalyq mindetterge sәikes keledi jәne biz barlyq qoghamnyng kýsh-jigerin júmyldyru, kóshbasshylyq psihologiyanyng jappay kórinisteri bolghan jaghdayda ghana bizding maqsattarymyzgha qol jetkize alamyz» degen bolatyn.

Partiyanyng kezekti tys sezinde 2019 jyldyng 27 aqpanynda partiyalyq qyzmetting jana vektory anyqtalady, partiyanyng jarghysy men baghdarlamasy janartylady.

-Ertengi bolatyn sez turaly kenirek aitasanyz. Onda ne aitylady? Sezden Siz ne kýtesiz?

Sezge qatysu ýshin respublikamyzdyng barlyq ónirlerinen kelgen delegattardy kýtip alu isi óz dengeyinde úiymdastyryldy. Jalpy sezge qatysu ýshin respublikamyzdyng týkpir týkpirinen 2000-nan astam delegattar jinalmaq. Məselen, keshe Qostanay oblysynan kelgen delegasiyany kýtip alugha biz de kuə boldyq. Qostanaylyq delegattar men súhbattasu barysynda olardyng sezd júmysyna qyzu dayyndyqpen kelgeni anyq angharylyp túrdy. Olardyng barlyghy da osynau aituly jiyngha qatysugha mýmkindik alghandaryna dən riza ekenderin sóz ete kelip, ondaghy qaralatyn məselelerding elimizding býgini men erteni ýshin óte manyzdy ekeni bәrimizge mәlim.

Jalpy, elimizge tanymal bedeldi azamattar, «Qazaqstannyng Enbek Eri», «Halyq Qaharmany» ataqtarynyng iyegerleri, ər týrli sala mamandary, iri kəsiporyn jetekshileri, ghylym jəne shygharmashylyq intelliygensiya, ýkimettik emes jəne jastar úiymdarynyng ókilderi, «Ýzdik bastauysh partiya úiymy» respublikalyq bayqauy jenimpazdary, partiya filialdarynyng belsendi qyzmetkerleri qatysyp jatqan «Núr Otan» partiyasynyng kezekti XVIII sezinen kýterimiz kóp. Al əzirge sezd júmysy qalay týiindeletinin tosa túrayyq.

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543