Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3093 0 pikir 22 Mamyr, 2011 saghat 08:08

Abylayhan Qalnazar. «Men – qazaqpyn, biyikpin, baytaq elmin…»

 

Dýniyejýzi qazaqtarynyng IV Qúryltayy 25-27 mamyr aralyghynda Astanada ótedi

«Toydyng bolghanynan boladysy qyzyq». Jer jýzine taryday shashylghan iysi qazaq kókteme basynan beri ýlken bir jiyndy kýtu ýstinde. Óitkeni búl shara jyl sayyn qaytalanyp túratyn qatardaghy kóp basqosudyng biri emes. Áriyne, Dýniyejýzi qazaqtarynyng kezekti Qúryltayyn ótkizu erikkenning ermegi dey almaymyz. Búl - ýlken bastamany, sarqylmas qajyr-qayratty talap etetin sharua. Sonday-aq búl - mazmúny jaghynan ótkendi saralap, bolashaqty jalpy qazaq bolyp baghdarlaudyng aishyqty kórinisi. Qalay dese de, onyng elimiz ýshin asa manyzdy uaqigha ekeni dausyz. Múnday alghashqy basqosu 1992 jyly Elbasynyng tikeley qolgha aluymen ótkeni barshagha mәlim.1515

Mine, sodan bergi kezendegi ýsh Qúryltay jer jýzindegi býkil qazaq qauymynyng atajúrtqa degen ynta-yqylasyn, maqtanyshy men sýiispenshiligin arttyryp, olardyng tarihy Otanyna oraluyn barynsha yntalandyrugha әser etken edi. Tiyisinshe aghymdaghy jyldyng 25-27 mamyry aralyghynda býkil Alashtyng ordasy - Astanada ótetin Jana Tórtinshi Qúryltay da - osy iygi dәstýrdi odan әri jalghastyru ýrdisi.

 

Dýniyejýzi qazaqtarynyng IV Qúryltayy 25-27 mamyr aralyghynda Astanada ótedi

«Toydyng bolghanynan boladysy qyzyq». Jer jýzine taryday shashylghan iysi qazaq kókteme basynan beri ýlken bir jiyndy kýtu ýstinde. Óitkeni búl shara jyl sayyn qaytalanyp túratyn qatardaghy kóp basqosudyng biri emes. Áriyne, Dýniyejýzi qazaqtarynyng kezekti Qúryltayyn ótkizu erikkenning ermegi dey almaymyz. Búl - ýlken bastamany, sarqylmas qajyr-qayratty talap etetin sharua. Sonday-aq búl - mazmúny jaghynan ótkendi saralap, bolashaqty jalpy qazaq bolyp baghdarlaudyng aishyqty kórinisi. Qalay dese de, onyng elimiz ýshin asa manyzdy uaqigha ekeni dausyz. Múnday alghashqy basqosu 1992 jyly Elbasynyng tikeley qolgha aluymen ótkeni barshagha mәlim.1515

Mine, sodan bergi kezendegi ýsh Qúryltay jer jýzindegi býkil qazaq qauymynyng atajúrtqa degen ynta-yqylasyn, maqtanyshy men sýiispenshiligin arttyryp, olardyng tarihy Otanyna oraluyn barynsha yntalandyrugha әser etken edi. Tiyisinshe aghymdaghy jyldyng 25-27 mamyry aralyghynda býkil Alashtyng ordasy - Astanada ótetin Jana Tórtinshi Qúryltay da - osy iygi dәstýrdi odan әri jalghastyru ýrdisi.

«Jiylsyn qauym, qúiylsyn kóshin» demekshi, endigi jiyn mamyrlaghan mamyrdyng aiynda, Arqanyng tósinde, elge oralsaq degen býkil qazaq tolqynynyng kókiregine ýmit otyn jaqpaq. Osy orayda biz aituly sharanyng dayyndyghy men ótu barysyna qanyghu maqsatynda Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy Tóralqa tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashevti súhbatqa tartqan edik. Al ol kisining aituynsha, Tórtinshi Qúryltay búrynghy osynday jiyndardan әldeqayda biyik, jana dengeyge kóterilip, sheteldegi qazaq diasporasymen baylanys jasaudyng eng ózekti mәselelerin sheshuge yqpal etetin iskerlik baghytta ótedi.

«Búl әn búrynghy әnnen ózgerek»

- Ángimeni toqeterinen bastasaq. Tórtinshi Qúryltay búrynghy basqosulardan nesimen erekshelenbek?

- Eng aldymen, myna mәseleni atap ótken jón. Dýniyejýzi qazaqtarynyng alghashqy eki jiyny sheteldegi aghayyndardy atajúrtpen jaqyn qauyshtyrdy, Odan qalsa, olardy Qazaqstandaghy jemisti jobalarmen tanystyru baghytynda ótken edi. Al Ýshinshi Qúryltay sheteldegi qandastyng elmen baylanysyn barynsha nyghayta týsti desek, artyq emes. Yaky olargha mәdeniy-ruhani, oqu-bilim salasynda qoldau kórsetu júmystaryn jetildirip, atajúrtqa keluine jaghday jasau mәselelerin talqylaugha arnalghan iskerlik baghytta ótti. Óz kezeginde Tórtinshi Qúryltay ózining aldyndaghy Qúryltaylardyng osy jaqsy bastamalaryn odan әri jalghastyryp, damytuymen erekshelenbek. Aldynghy basqosulardyng qisyndy jalghasy, zandy damu strategiyasy.

Álbette, búghan qarap jana Qú­ryltay ótken Qúryltaylardy týgel­dey qaytalaydy degen úghym tumaydy. Kerisinshe, búl Qúryltay ótken basqosularda eskerilmey qalghan mә­selelerdi qolgha alugha, әrtýrli sebeptermen jýzege aspaghan júmystardy qayta jandandyrugha arnalady.

Jәne bir basty erekshelik nemese aldynghy qúryltaylarda bolmaghan basymdyq deymiz be, búl jiyngha jastardyng kóbirek shaqyryluy. Búl rette elimizge jastardy tartudyng tiyimdi ekendigi barghan sayyn anyqtaluda. Óitkeni jastar Qazaqstangha kelse, jana ortagha tez beyimdeledi. Oqugha týsse de, júmysqa ornalassa da, jaqsy nәtiyjelerge jetedi. Bir jaghynan, jastardy múnday ýlken jiyndargha kóbirek tartu sheteldegi qazaq diasporasynyng bolashaqtaghy últtyq-ruhany jaghdayy ýshin de óte qajet. Songhy uaqytta sheteldegi qazaqtardyng arasynda óz ana tilinen, últtyq salt-dәstýrinen, әdet-ghúrpy men mәdeniyetinen alystay bastauy etek alyp barady. Jasyratyny joq, osyny boldyrmau ýshin sheteldegi qazaq jastaryn ózimizge beyimdep, bauyrymyzgha tartudy jýieli týrde jýrgizu kezek kýttirmeydi. Yaghni, jana aityp ótkenimizdey, ortaq iske jastardy tartu ýderisi bar, bәri de baghdarlama boyynsha ótedi. Aytalyq, Qúryltaydyng bir kýni әr elden keletin qazaq jastarynyng futbol turniyrine arnalady. Últtyq sport týrlerinen jarystar da ótkiziledi. Jas aqyndar mýshәirasy men jas suretshiler kórmesi de úiymdastyrylady. Endeshe, Shәkәrim qajy jyrlaghanday, búl әn osynday baghyttary boyynsha búrynghy әnnen ózgerek bolghaly túr.

- Baghdarlama boyynsha qonaqtar ýshin qanday sharalar qarastyryluda?

- Olardy sausaqpen sanap, tizip beruge bolady, әriyne. Biraq negizgilerine toqtalghan abzal. Alghashqy kýnning keshi Astanadaghy «Keruen» sauda, oiyn-sauyq ortalyghynyng kino parki kesheninde rejisser Rýstem Ábdirashevtyng «Balalyq shaghymnyng aspany» filimin tamashalaumen bastalmaq. Odan keyingi kýn, yaghny 25 mamyrda Qúryltaygha qatysushylardyng «Otan qorghaushylar monumentine» gýl shoqtaryn qongy, Astana qalasy әkimdigining baghdarlamasy boyynsha «Etnoauyl» keshenining ashyluy, shetelden kelgen qonaqtar ýshin «Túran» meyramhanasynda Astana qalasy әkimining qabyldauy, birqatar ministrlikterdegi kezdesuler bar. Onan keyingi kýnderding enshisinde Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet ministrligining jospary boyynsha Qonaqtardyng Tәuelsizdik sarayyn aralap kórui, Tәuelsizdik sarayynda Qúryltaydyng saltanatty ashyluy men jabyluy jәne Saltanat sarayynda Qazaqstan Respublikasy Preziydentining saltanatty qabyldauy bolmaqshy. Osynyng ishinde әn de, kýy de - bәri de retinshe tolymdy bolady.

- Saltanattylyq jaghy týsinikti boldy. Al endi Qúryltayda kóteriletin naqty mәseleler tizbegi qanday? Jana «ótken basqosularda eskerilmey qalghan keybir týitkilderdi qolgha alamyz» dep qaldynyz. Osy oiynyzdy da keninen tarqata týsseniz ong bolar edi...

- Ras, jana Qúryltaydy ótkizuding baghdar­lamasy jasalghan kezde biz mynaday birneshe basymdyqty erekshe eskerdik: birinshiden, Dýniyejýzi qazaqtarynyng Tórtinshi Qúryltayy Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining jiyr­majyldyq mereytoyynyng qarsanynda ótpekshi. Soghan baylanysty búl Qúryltaydyng is-sharalary men saltanatty mәjilisinde Tәuelsizdik mereytoyyna airyqsha kónil bólinedi. Ony shara baghdarlamasynyng óne boyynan-aq jazbay tanugha bolady.

Ekinishi basymdyq - jaqynda ghana elimizde kezekten tys Preziydent saylauy ótip, Núrsúltan Nazarbaev el Preziydenti bolyp qayta saylandy. Jiynda Elbasynyng búl jenisi de nazardan tys qalmaydy. Óitkeni Elbasy 1992 jyldan beri Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng Tóralqa Tóraghasy bolyp keledi. Jalpy, Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng abyroy-bedeli, danqy shetel qazaqtary arasynda óte keng taraghan. Olar qay elde, qay jerde túrsa da Qazaqstannyng túnghysh Preziydentin ózderining kóshbasshysy dep sanaydy. Soghan oray Qúryltaygha kelgen delegattardyng Elbasyn jana jenisimen qúttyqtap, eng bolmaghanda, birauyz lebiz bildiruge tyrysatyndary anyq.

Ýshinshiden, Tórtinshi Qúryltayda kóshi-qongha da airyqsha kónil bólinbekshi. Barshagha mәlim, tәuelsizdik alghannan beri elimizde búl salada ýlken júmystar jýrgizildi. Búl mәselege Elbasynyng ózi airyqsha nazar audaryp keledi. Sonyng nәtiyjesinde songhy jiyrma jylda atajúrtqa oralghan aghayyndardyng jalpy sany bir milliongha juyqtady. Áytse de býgingi tanda búl salada kóptegen kýrdeli mәseleler de qalyptasyp otyr. Ásirese, songhy uaqytta shetelden keletin oralmandardyng sany kýrt azayyp ketkeni alandatady. Jaqynda Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy men Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligining Kóshi-qon polisiyasy komiytetimen birlesip ótkizgen dóngelek ýstelde búl mәsele jan-jaqty talqylandy. Soghan oray Qúryltayda Qazaqstannyng qúzyrly oryndary men shetel qazaqtarynyng ókilderi etnikalyq kóshi-qon jóninde oi-pikirlerin ortagha salyp, arnayy talqylau ótkizedi.

Tórtinshiden, Qúryltayda, aldynda tilge tiyek etkenimdey, syrt jerlerdegi qazaqtargha qazaq tilindegi oqulyqtar, týrli kitaptar, merzimdi basylymdardy jetkizip, taratyp otyru mәselesi talqylanady. Býgingi tanda búl mәsele sheteldegi qandastarymyz ýshin asa manyzdy. Keshegi Kenes ókimetining túsynda kórshiles respublikalarda túratyn qazaqtargha qazaqsha kitaptar, gazet-jurnaldar kóptep taraytyn. Qazir búl mýldem derlik toqtalghan. Tek Qauymdastyqtyng janynan jaryq kóretin «Altyn besik» jurnaly men «Tughan til» alimanaghy alystaghy aghayyndargha azdap bolsa da baryp túrady. Al Qazaqstannyng ózge basylymdary men oqulyqtarynyng alystaghy aghayyndargha jetu joly naqty sheshilmegen. Sonday-aq shetel qazaqtaryna arnalghan oqulyqtar men kitaptardy taratugha bólinetin qarjy tiyimdi paydalanylyp jýr dep aita almaymyz. Mysaly, shetelge oqulyqtar tasymaldap jetkizuge bólingen qarjyny kóp jyldan beri kezdeysoq bireuler paydalanyp jýr. Sheteldegi qazaq diasporasyn zerttep, ghylymy basylymdar dayyndau men kitap, gazet-jurnal shygharuda da qazaq diasporasyna eshqanday qatysy joq úiymdardyng ayaqastynan әrtýrli tender-konkurstarda jenimpaz bolyp, memleketten qarjy alatyn jaghdaylar da bar.

Jalpy, Qúryltayda osy mәseleler airyqsha eskerilip, búl jónindegi naqty is-sharalar qolgha alynady.

- Talaptarynyz tauday, maqsat­ta­rynyz asqaraly. Qansha degenmen, ai­tyl­ghan mәselening bәri úiymdastyrugha kelip tireledi ghoy. Qúryltaydyng dayyn­dyq júmystarynyng sapasy turaly ne aitasyz?

- Qúryltaydy barynsha nәtiyjeli ótkizu ýshin shetel qazaqtaryna qatysy bar Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet ministrligi men onyng Til komiyteti, Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligi jәne onyng Kóshi-qon polisiyasy komiyteti, Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrligi men onyng Konsuldyq qyzmet departamenti, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau, Bilim jәne ghylym, Baylanys jәne aqparat, Auyl sharuashylyghy ministrlikterimen aldyn ala biraz mәseleler­di anyqtap, kelisip alyp jatyrmyz. Qazir biz búl jónindegi әr ministrlikterge qatysty mәselelerdi bir jýiege týsirip, saualnama retinde dayyndap qoydyq. Endi osy súraqtardy tiyisti ministrlikterge aldyn ala jetkizip, Qúryltay kezinde ol mәselelerding sheshilu joldary men mýmkindikterin naqtylaghan jón. Yaghny Qúryltay kezinde jogharyda aitylghan ministrlikterding әrqaysysynda aldyn ala dayyndalghan súraqtar negizinde súhbat alanyn úiymdastyru qajet. Búl basqosugha shetelden kelgen aghayyndar qatysyp, ózderine qajetti súraq-saualdargha naqty jauap aluy tiyis.

«Oralmandar kóshi azaiyynyng sebepterin naqty taldap, anyqtap alsaq»

- Kóshi-qon ýderisi - býgingi tanda elimiz ýshin eng basty mәselening biri. Oghan kónil de bólinbey jatqan joq. Biraq әr qazaqtyng kókeyinde «oralmandardyng kelui nege azaydy?!» degen saual jýr. Songhy statistikagha jýginsek, oralyp jatqan aghayynnyng ekpini әlsirey bastaghan. Ony sóz basynda óziniz de aityp óttiniz. Siz qalay oilaysyz? Múny retteuding joldary bar ma? Qúryltayda osy mәselege qatysty naqty úsynys aita alasyzdar ma?

- Men búl turaly «Qazaqstan Respub­liy­kasyndaghy kóshi-qon prosesteri jәne kóshi-qon salasyndaghy zannamany je­tildiru perspektivalary» atty ghylymiy-praktikalyq konferensiyada da ashy aitqan edim. Sondaghy oiymdy әri qaray sabaqtayyn: Ózderiniz bilesizder, qazir kóshi-qonnyng ongha juyq týri bar. Olardyng ishinde kónilge kýmәn keltiretinderi de kezdesedi. Mysaly, azamattyq alu maqsatyndaghy kóshi-qon degen bizge týsiniksiz. Sonda qalay, biz әrtýrli maqsatpen Qazaqstan azamattyghyn alghysy keletinderding bәrin qúshaghymyzdy ashyp, qabylday beruimiz kerek pe?! Ol az degendey, missionerlik kóshi-qon degen de shygha bastady. Shetelden kelgen týrli missionerlik úiymdardyng dinimizdi búzyp, últtyq birligimizge, memlekettik tútastyghymyzgha ziyanyn tiygize bastaghany barlyq jerde jappay aitylyp ta, jazylyp ta jýr.

Mine, osynday qyry-syry kýrdeli kóshi-qon ýrdisining ishindegi bizge eng keregi - tarihy Otanyna oralu maqsatyndaghy kósh, yaghny oralmandar kóshi. Respublikamyzdyng ekonomikasy damyp, býkil әlem moyyndaghan irgeli memleket boluynda oralmandar ýlesi zor. Mysaly, ótken toqsanynshy jyldardaghy ekonomikalyq qiyn­dyqtar kezinde birneshe million adam Qazaqstandy tastap, syrt jerlerge kóship ketken edi. Mine, osynday kýrdeli jaghdayda oralman aghayyndardyng kóptep kelui elimizge ýlken kómek, demeu boldy.

Oralmandar kóshi elimiz ýshin bolashaqta da óte qajet. Sondyqtan da oralmandargha әrqashan da airyqsha nazar audaryp, erekshe qoldau jasaugha tiyispiz. Biraq búl jóninde oilandyratyn biraz mәseleler bar. Biz Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy atynan alystaghy aghayyndarmen ýnemi tyghyz baylanys jasaymyz, soghan oray keyingi kezde sheteldegi qazaqtardyng atajúrtqa oralugha degen ynta-yqylasynyng tómendep, kóship kelushilerding sany­nyng kýrt azayghanyn anyq bayqap otyrmyz. Mysaly, qazir kóshi-qon kvo­tasynyng jyl sayynghy josparyn oryndau qiynday bastady. Shetelden oqugha keletin qazaq jastarynyng sany da kemidi. Osy qalpymen kete berse, endi birneshe jyldan keyin sheteldegi qazaqtardyng Qazaqstangha qonys audaruy barynsha azayyp, mýldem toqtauy әbden mýmkin. Soghan oray búl jaghdaydyng aldyn alugha qazirden bastap kiriskenimiz jón.

Búl ýshin, eng aldymen, oralmandar kóshi azangynyng sebepterin naqty taldap, anyqtap alu kerek. Bizding bayqauymyzsha, múnday sebep birnesheu. Olardyng eng bastysy - shetelderden Qazaqstangha keluding barynsha qiyndauy. Mysaly, Qytaydaghy qazaqtar atajúrtqa kelu ýshin Shynjannyng ortalyghy Ýrimji qalasyndaghy Qazaqstannyng Konsuldyq bóliminen rúqsat (viza) alugha tiyis. Búryn múnday rúqsat alu bir jýiege týsken, edәuir jenil edi. Ókinishke qaray, qazir búl barynsha qiyndaghan. Ásirese, Ýrimji qalasynan alysta, syrt jerlerde túratyn qazaqtardyng Qazaqstangha kelui sheshilmeytin mәselege ainaldy. Óitkeni Qazaqstan Konsuldyghynan rúqsat alu ailap kezek kýtudi, bir emes, birneshe ret baryp, әure-sarsangha týsudi qajet etedi. Ári rúqsat alu ýshin Konsuldyqqa әrbir adamnyng ózi baru kerek. Oghan auyldyq jerlerde túratyn aghayyndardyng mýmkindigi kelmeydi. Ýrimjidegi konsuldyq ótken jyldary kýnine 60-70 adamgha rúqsat berse, qazir búl kórsetkish 20 adamgha deyin qúldyraghan. Onyng ishinde búl qújat qazaqtargha kóbine eng sonynan tiyedi. Onyng ózinde kóbine turistik maqsatqa ghana beriledi. Al onday qújatpen Qazaqstanda qalugha bolmaydy. Búghan naqty mysal retinde Qytaydyng Sanjy oblysynan kelgen Qaly Qúdysh degen qandasymyzdyng bizge jazghan aryzynan ýzindi keltireyik: «Men Ýrimji qalasyndaghy Qazaqstannyng Konsuldyq bólimine baryp, tek tizimge túru ýshin 45 kýn kýttim. Keyin qújattarymdy viza alugha ótkizgen song 21 kýn kýttim. Sol qiynshylyqtardan keyin býkil mal-mýlkimdi, ýiimdi satyp, otbasymmen Qazaqstangha kelip, túraqty tirkelip, azamattyq alugha qújattarymdy ótkizbek bolsam, Almaty oblystyq Kóshi-qon polisiyasy «Sizding vizanyz turistik viza eken, sondyqtan bir aidan qalmay Qytaygha qaytadan shyghyp ketiniz» dep talap etip otyr. Endi ne isteymin?!.»

Býgingi tanda rúqsat qújatynyng (vizanyn) berilmeui saldarynan eki el ortasynda әure-sarsangha týsken múnday aghayyndar jetip-artylady. Mysaly, Qytayda Qazaqstannan shaqyrtu alyp, túraqty kóshuge niyettenip tólqújat alyp, Qytay azamattyghynan shyqqan, biraq Qazaqstan Konsuldyghy rúqsat qújatyn bermey, aqyr sonynda ne júmysqa túra almay, ne balalaryn oqyta almay dalada qalghanday kýige úshyraghan qazaqtar da bar. Mine, osylay Ýrimjidegi Konsuldyqtan rúqsat aludan ýmit ýzgen aghayyndar myndaghan shaqyrym jol jýrip, Beyjinge barugha mәjbýr. Biraq ol jaqtaghy elshilik te rúqsat alu ýshin әr qazaq Beyjinge ózi kelsin deytin talap qoyady. Shynjan men Beyjinning arasynyng qanshama úzaq jol ekendigi bәrinizge jaqsy mәlim. Al sonda Shynjandaghy býkil qazaq rúqsat alu ýshin Beyjinge qalay, qaytip barady?!

Qytaydaghy Qazaqstannyng elshiligi men Konsuldyq bólimindegi azamattar búl jóninde ne oilaydy eken?! Álde Qazaqstan ýkimeti Qytay qazaqtarynyng Qazaqstangha kóship keluine mýldem qarsy ma?!. Osy mәselening basyn ashyp alu kerek.

- Bizding biluimizshe, búl tek Qytay qazaqtaryna ghana qatysty týitkil emes. Álemning ózge de ónirlerinen atamekenine oralghysy keletinderge kedergiler bar emes pe?

- IYә, ony jasyra almaymyz. Mysaly, Qaraqalpaqstandaghy qazaqtardyng da Qazaq­stangha keluine osynday jaghdaylar kedergi bolyp otyr. Kýn ótken sayyn Ózbekstan shekarasynan shyghyp, Qazaqstangha kelui kýrdelene týsude. Ásirese, shekarada әrtýrli qoldan jasalghan týrli qiyndyqtar jii kezdesedi. Dýniye-mýlkimen kóship ótu tipti qiyndaghan. Ózbekstan jaghyndaghy keden beketterinde qit etse aqsha talap etu jii kezdesedi. Bir ókinishtisi, Qazaqstan men Ózbekstan arasynda kóshi-qon mәselesin retteu turaly mәsele әli kýnge naqty qolgha alynbay keledi.

Mongholiyadan keletin aghayyndar da osynday auyr jaghdaydy bastan ótkeredi. Býgingi tanda Mongholiyadan Qazaqstangha tikeley keletin jol joq. Shyghys Qazaqstan oblysynan Mongholiyanyng Bayan-Ólgey aimaghyna tikeley baratyn jol salynady degen әngime kópten aitylyp jýr, biraq ol mәsele sheshiletin emes. Osynyng saldarynan mongholiyalyq aghayyndar Qazaqstangha Reseyding Barnaul qalasy arqyly bir myng shaqyrymnan astam jol jýrip, әreng jetedi. Ári jol boyy shekarashylar men kedenshiler tarapynan tolyp jatqan kedergilerge dushar bolady.

- Búl rette Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligine qarasty Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng júmysyna qanday bagha berer ediniz?

- Meninshe, oralmandar kóshining azangy Ishki ister ministrligine qarasty Kóshi-qon polisiya­sy basqarmasynyng júmysyna da tikeley baylanysty. Múny kóp sebepting biri desek te, osynday týitkilderden ortaq nәtiyjening shyghatyny bar emes pe? Búrynghy kezde búl mekeme shetelden kelgen qazaqtargha rúqsat qújatyn (viza) sozu, túraqty tirkeu, azamattyqqa qújat ótkizu jóninen biraz jenildikter jasaytyn. Qazir múnday jenildikterding bәri toqtatylghan. Kerisinshe, Kóshi-qon polisiyasynyng shetelden kelgen aghayyndardy ústap alyp, dereu Qazaqstannan shygharyp jiberui barynsha etek alghan. Bizding qauymdastyqqa búl jóninen de kóptegen aryz-shaghymdar týsude.

Búghan qosa, kóshi-qon salasyndaghy jalghan mәlimetter men jemqorlyqtan tuyndap otyr. Yaghny bizde kóshi-qon kvotasynyng josparyn jalghan, jasandy týrde oryndau, sóitip, memleketting búl salagha bólingen qarjysyn bosqa ysyrap etu ýrdisi asqynyp barady. Mysaly, biz shetelderden 2007 jyly 15 myng otbasy, 2008 jyly 20 myng otbasy kóship keldi, sóitip, kóshi-qon kvotasynyng jospary tolyq oryndaldy deymiz. Al biraq osy jәrdemaqy alghan oralmandardy izdep, naqty sanaq jýrgizsek, biraz kelensizdikter anyqtalar edi. Búl rette joq adamdardy jasandy qújattarmen kvotagha qosu, oralmandardyng balalarynyng sanyn ótirik kóbeytu siyaqty jaghdaylar etek alghan. Mysaly, Qazaqstangha kelmegen adamnyng tólqújatyna «shekaradan ótti» degen jalghan shtamp basylady. Búryn kvota alghan adamnyng sheteldik pasportynyng bir-eki әrpin ózgertip, kvotagha qaytadan qosatyn jaghdaylar da kezdesedi. Ótken jyly «Vremya» gazetinde búl jóninde kólemdi maqala jariyalandy. Biyl da dәl osynday kózboyaushylyq jasamaq bolghandar qolgha týsti.

- Atajúrtqa kelushiler azayynyng jәne bir sebebi - kóshi-qondy úiymdastyru júmystarynyng nasharlauy dep oilamaysyz ba? Mysaly, syrt jerlerdegi aghayyndardyng atajúrtqa keluin barynsha onaylatu ýshin, eng aldymen, olarmen aldyn ala baylanys jasap, qújattaryn dayyn­dap, shekaradan ótuinen bastap túraqty túratyn jerine deyingi býkil jolyn rettep, ýilestirip otyru kerek emes pe? Yaghny sheteldik aghayyndar ózderining qay jerge ornalasatynyn, baspana mәselesining qalay sheshiletinin, júmysqa qaytip ornalasatynyn, egin egip, mal ósiretin jerdi qalay alatynyn aldyn ala bilip, anyqtap, Qazaqstangha sodan keyin ghana keluge tiyis qoy. Órkeniyetti memleketterding bәri óz otandastaryn osylay kóshirip әkeledi. Ókinishke oray, bizde kóshi-qonnyng múnday dayyndyq júmystary әli kýnge jýieli jýrgizilmey kele jatqan tәrizdi.

- Ras, biz kóbine óz ayaghymen kelgen oralmandardy tizimge alyp, kvotanyng kezegine qongmen ghana shektelemiz. Jәne ol ýshin oralmandardyng eng әueli túraqty túratyn jerin ózderi tauyp, tirkelip keluin talap etemiz. Al sonda shekaradan jana ghana ótken, Qazaqstanda eshqanday tanysy joq sheteldik qazaq túraqty tirkeletin jerdi qaydan, qalay tabady?!. Osy rette sonau alpysynshy jyldary Qytaydan ótken jýzdegen myng adamdy Kenes ókimeti eshkimdi әure-sarsangha salmay, tiyisti qújattarmen birden qamtamasyz etkeni erekshe eske týsedi. Al qazir arada jarty ghasyr ótip, ózimiz egemendik alsaq ta, alystan kelgen aghayyndargha tiyisti qújatty әure-sarsangha salmay, birden berudi sheshe almay otyrmyz.

Kóshi-qondy úiymdastyrudaghy osyn­­day kemshilikterding saldarynan jana­dan kelgen aghayyndar ne júmysqa túra almaydy, ne ýy salatyn, egin egip, mal ósiretin jer ala almaydy. Sosyn aqy­rynda kýn kóruleri qiyndap, kelgen jaqtaryna qayta kóshuge mәjbýr bolady. Múday jaghdaydan keyin ózgelerding de Qazaqstangha keluge degen ystyq yqylasy su sepkendey basylady. Búl jaghday bizding bәrimizdi de oilandyrugha tiyis.

Kóshi-qon salasyndaghy osynday kemshi­likterdi týbegeyli jolgha qoyyp, sheshetin uaqyt әldeqashan jetti. Búl ýshin eng aldymen kóshi-qon jónindegi zannamany týbegeyli qayta qarap, barynsha jetildiru kerek. Osy túrghydan kelgende, ertengi basqosudan ýlken ýmit kýtemiz.

- Al qauymdastyqtyng ózi búl iske qanday ýles qosuda?

- Bizding Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy búl mәselege óz ýlesin qosugha әrqashan da dayyn. Qazir búl jóninde bolashaqta jýzege asyratyn júmystarymyzdyng jospar-baghdarlamasyn jasap, biraz is-sharalardy qolgha aludamyz. Búl rette, eng aldymen, Qauymdastyqtyng janynan kóshi-qon mәselelerimen ainalysatyn arnayy ortalyq qúrudy oilastyryp otyrmyz. Áriyne, bizding búl júmysymyzgha tiyisti memlekettik mekemelerding tarapynan naqty qoldau qajet. Ásirese, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau, Ishki ister, Syrtqy ister, Bilim jәne ghylym ministrlikteri tarapynan airyqsha kómek qajet. Yaghny osynday jan-jaqty qoldau men kómek bolghanda ghana sheteldegi qazaqtardyng atajúrtqa kelui ýzilmey, tolassyz jalghasa bermek.

- Ábden taptauryn bolghan súraq. Biraq әli kýnge óz manyzyn joymay keledi. «Oralman» degen ataugha qalay qaraysyz?

- Elbasy ýnemi shettegi qandastar mәselesin kýn tәrtibine qoyyp keledi. Ásirese, Elbasynyng bir súhbatynda «Oralman degen sózdi qoysaq qaytedi» degeni kónilge qonymdy. Shynynda, «oralman» degen atau shetelden kelgen aghayyndardyng ózderine de únamaydy. Búl turaly әr jerde aitylyp ta jýr. Biraq soghan qaramastan keyde atajúrtqa qonys audaryp, azamattyq alghandaryna 10-15 jyl ótse de «biz oralmanbyz» dep bólinip shygha keletinder de kezdesedi. Soghan baylanysty myna mәselelerdi qadap aitqym keledi: «Oralman» dep qolynda osynday mәrtebe beretin kuәligi bar adamdy ghana aitugha bolady. Al onday kuәlikting merzimi ótken nemese Qazaqstan azamattyghyn alyp, tiyisti jenildikterge qol jetkizgen kisi eshqanday da oralman emes. «Kóshi-qon turaly» zanda búl jóninde atap túryp kórsetilgen. Soghan oray, atajúrtqa túraqty qonys audarghan aghayyndardyng oryn­dy-orynsyz jerde «men oralman edim» dep keude soghularyn toqtatqandary jón degim keledi.

Sonday-aq Elbasynyng «sheteldegi aghayyn­dardy «otandastar» dep atasaq» deui de óte dúrys. Mysaly, býginge deyin bizde «Shetel­degi otandastardy qoldau jóninde» eki ret memlekettik baghdarlama qabyldandy. Qazir ýshinshisi dayyndaluda. Soghan oray sheteldegi qazaqtargha qatysty mәselelerding bәri osy «otandas» degen әngimening tónireginde bolghany dúrys. Shama kelse, osy úghymdy birde-birte ainalysqa kirgize beruimiz - sauap­ty is.

- Súhbatynyzgha rahmet!

Súhbattasqan Abylayhan QALNAZAR

«Ana tili» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5467