Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
2189 0 pikir 8 Aqpan, 2019 saghat 14:57

Aqmola oblysynda ústazdar men dәrigerlerding enbekaqysy 35 payyzgha kóterilgen

Preziydent N.Nazarbaevtyng Preziydentting bes әleumettik bastamasy atty halyqqa ýndeuining ekinshi baghytyna sәikes, memlekettik qyzmetkerlerding ailyq-jalaqysy ósedi. Mәselen,1-qyrkýiekten bastap ústazdardyng jalaqysyna 50 payyz ýsteme qosylady.

Bastauysh, negizgi jәne jalpy orta bilim beru oqu baghdarlamalaryn iske asyryp otyrghan bilim úiymdarynyng múghalimderine qyzmettik ailyq jalaqysynyng 30%-yn ýsteme aqy retinde tóleytin boldy. Ýstemeni bekitu tәrtibi men sharttaryn bilim beru salasyndaghy ókiletti organ anyqtaydy. Ýsteme aqy ústazdyng naqty jýktemesin eskere otyryp belgilenedi, biraq ol zannamamen bekitilgen normativti oqu jýktemesinen aspauy kerek.

Últtyq biliktilik testin tapsyrghan jәne bastauysh, orta jәne jalpy orta bilim baghdarlamalaryn iske asyryp jýrgen múghalimderding (pedagog-master, pedagog-zertteushi, pedagog-sarapshy, pedagog-moderator) qyzmettik ailyq jalaqysyna 30 payyzdan 50%-gha deyin qosylady. Búl әlgi pedagogikalyq sheberlik biliktiligi ýshin beriletin ýsteme aqy.

Búl ýstemeni bekitu tәrtibi men sharttaryn da bilim beru salasyndaghy ókiletti organ anyqtaydy. Ýsteme aqy ústazdyng naqty jýktemesin eskere otyryp belgilenedi, biraq ol zannamamen bekitilgen normativti oqu jýktemesinen aspauy kerek.

Pedagogikalyq sheberlik biliktiligi ýshin beriletin ýsteme aqy turaly qauly tarmaghy 2018 jyldyng 1 qantarynan bastap kýshine enedi. Búl turaly QR Ýkimetining 2018 jylghy 7 aqpandaghy № 42 «QR Ýkimetining 2015 jylghy 31 jeltoqsandaghy № 1193 «Memlekettik budjet esebinen qarjylandyrylatyn úiymdardyng azamattyq qyzmetshilerinin, júmyskerlerinin, qazynalyq kәsiporyn júmyskerlerining enbek aqysyn tóleu jýiesi turaly» qaulysyna ózgerister men tolyqtyrular engizu» turaly qaulysynda aitylady.

Mәselen, moderator-múghalim bolsa, onda jalaqysyna 20%, sarapshy-múghalimge 30%, zertteushi-múghalimge 40%, sheber-múghalim ekeni dәleldense 50% mólsherinde jalaqysyna ýstemeaqy qosylady.
Ayta keter jayt, attestasiyadan ótpey qalghan múghalimning bastapqy kategoriyalary saqtalady. Zangha sәikes múghalimning biliktilik dengeyi 5 jyl boyyna kýshinde bolady.
Kez kelgen múghalim 18 saghat sabaq berui kerek. Eger 24 saghat sabaq berse, naqty jalaqy mólsheri arta týsedi. Mysaly, 3 jyl enbek ótili bar nemese mýldem kategoriyasy joq múghalimning bir saghatynyng qúnyn eseptesek…
Árbir sabaghy ýshin 3 146 tenge alyp otyr. Oghan dәpter toltyru men synyp jetekshilikti qosynyz. Test tapsyryp, biliktiligin dәleldese, jalaqysy taghy ósedi.
1-4 synyp múghalimderine bazalyq jalaqygha 20%, 5-11 synyp múghalimderine 25% qosylady. Tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru úiymdarynyng oqytushylaryna, qazaq, orys tilderi, basqa últtyq tilder men әdebiyet boyynsha (matematika, himiya, fizika, biologiya, shet tili, stenografiya, syzu, qúrastyru, tehnikalyq mehanika boyynsha) bazalyq lauazymdy jalaqysy 20%-gha ósedi. Búl degeniniz – 3 539 tengeden 4 424 tenge aralyghy.
Qalalyq jerde júmysqa ornalasqan jas múghalim búghan deyin 56 630 tenge alatyn. Endi ailyghyna 22 475 tenge qosylyp, 79 105 tenge alady. Eger biliktilik testinen ótken jaghdayda ay sayyn qaltasyna 96 095 tenge týsedi.

Taghy bir aita keter jayt, auyl múghalimderining jalaqysy qala ústazdaryna qaraghanda 25 payyzgha joghary bolatyn kórinedi.

Mәselen, byltyr Aqmola oblysynda, dәrigerler men ústazdardyn, mәdeniyet salasy qyzmetkerlerining enbekaqysy 35 payyzgha kóterilgen. Ol ýshin respublikalyq budjetten 4,8 milliard tenge bólinipti. Jekemenshik kәsiporyndar da kóshten qalmaydy. 4 myngha juyq kәsiporynnyng jalaqy qory 3,8 milliard tengege kóbeydi. 2018 jyldyng 4-shi toqsanynda Aqmola oblysynda ortasha jalaqy 130 myng tenge bolyp bekitildi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5571