Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
3638 4 pikir 4 Nauryz, 2019 saghat 10:16

Týrkiyadaghy demalys qúny endi dollargha emes, eurogha baghynyshty bolady

Qazaqstan, әlemning kóptegen elderindegidey, asyghys týrde Týrkiyagha baghyttalghan barlyq turlardy eurogha auystyruda. Eske sala keteyik, kórshi reseylik turoperatorlar men týrik qonaq ýileri ótken jyldyng qarasha aiynda jappay eurogha auysa bastady. Osyghan oray, Qazaqstanda 1 qantardan bastap Týrkiyadaghy jazghy mausymgha saparlar qonaq ýy klasyna baylanysty 10-nan 20 payyzgha deyin kóterildi. Biraq, turister әsirese búl ózgeristerdi tek jazghy demalystarda ghana erekshe sezinetin bolady, dep habarlaydy «Turistik Qamqor» Korporativtik Qorynyng Bapasóz qyzmeti.

Osylaysha, qazir Týrkiyadaghy demalys qúny dollargha emes, eurogha baghynyshty bolyp qaldy. Tólem búrynghyday tengemen jýrgiziledi, biraq sodan keyin eurogha audarylady. Esep aiyrysu valutasyn ózgertuding negizgi sebepterining biri - sayasy aspekt. Alayda, resmy sbep retinde, kóptegen týrik qonaq ýilerining europalyq naryqqa sәikestendirilip, euronyng esepteu valutasy retinde «túraqty jәne júmsaq» boluymen týsindirilude.

Byltyrghy baghalar boyynsha turistik joldamalardy satyp alu erterek brondau aksiyalary barysynda ghana mýmkin boldy, yaghny 28 aqpangha deyingi merzimge deyin. Osyghan deyin habarlaghanymyzday, Qazaqstan ýshin bәrinen de demalugha layyqty elder arasynda Týrkiya birinshi oryngha shyqqan edi (2018 jyly 148 myng qazaqstandyq turist demalghan). Barlyghy ótken jyly shetelde 343 myng qazaqstandyq demalyp qaytty.

Týrkiyamen tek Mysyr bәsekelese alady. Ótken jyldyng qorytyndysy
boyynsha qazaqstandyqtardyng arasynda eng tanymal ekinshi el - faraondar eli boldy - 104 myng otandyq turist demalyp qaytty.

Sonymen qatar, Qazaqstannyng turoperatorlar qauymdastyghynyng preziydenti Inna Rey Nauryz meyramy kezinde jaqyn mandaghy elderge baryp demaludy
úsynady. Óitkeni, jol әrdayym qosymsha qiyndyq tughyzatyny anyq.

«Kóktemgi mereke - Nauryz meyramyn joghary dengeyde ótkizetin keremet
oryndar retinde Ózbekstan men elimizding ontýstigindegi Shymkentti úsynar
edim. Búl eki jerde de kóktemgi mereke asa joghary dengeyde atalyp ótedi. Esh ókinbeysizder, onyng ýstine aua rayy da óte qolayly bolmaq. Biraq, eger biraz demalys kýnderin alyp, kóbirek demalugha mýmkindik bolsa, Arab Ámirlikteri men Egiypette jaybaraqat boy jazyp, densaulyghynyzdy týzep, teniz suyna shomylugha ne jetsin», - dedi IY.Ray.

Qayda demalugha barsanyz da, jolgha shyqpas búryn, joldamany satyp almas
búryn, eng bastysy, turagentten TURKODTY talap etudi úmytpanyz. TURKOD degen ne? Turkod 11-13 әrip-sifrlyq simvoldan túrady (shyghu eline  qaray). Ol әr joldamany resimdegen kezde avtomatty týrde beriledi. Búl kod әr turist ýshin biregey bolyp tabylady. Shúghyl jaghday tuyndaghan kezde turist Qormen baylanysqa shyghady, óz turkodynyng nómirin habarlaydy jәne aldaghy 24 saghat ishinde jedel kómekti kýtedi.

Shyghu turizmi salasynda Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng qúqyqtaryna kepildik beru jýiesi payda bolghan sәtten bastap jýie basqarushysy – «Turistik Qamqor» korporativtik qor (KQ) shetelge demalugha shyqqan qazaqstandyqtar ýshin 630 myng TURKOD berdi jәne olardyng barlyghy aman- esen demalyp, elge oraldy.

«Turistik Qamqor»
Korporativtik qorynyn
Bapasóz qyzmeti

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562