Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Anyq 5469 0 pikir 14 Aqpan, 2019 saghat 11:52

«Auyl - el besigi» jobasy auyldardyng ajaryn ashuda

Auyl – Qazaq Elining jýregi. Temirqazyghy. Auyl – qazaqtyng qasiyetti qút mekeni, qaynar kóz, altyn besigi. Kiyeli qazaq dalasy ghasyrlar boyy halyqtyng ózegin taldyrmady. Ósip-ónuine mýmkindik berdi. Býginde órkeniyetti el bolyp, damu jolyn qaladan tapqanymyzben, auyldyng alar orny erekshe.

Memleket basshysy óz Joldauynda auyldyq jerlerding әleumettik ortasyn janghyrtu qajettiligin aitty. Osy maqsatta Elbasy «Auyl - el besigi» jobasynyng bastalghanyn jariyalaghan edi. «Auyldyq jerlerding әleumettik ortasyn janghyrtugha da kirisuimiz qajet. Osyghan baylanysty arnayy «Auyl - el besigi» atty jobany jýzege asyru qajet. Búl arqyly qazaqstandyqtardyng jergilikti jerdegi enbegine qatysty iydeologiyany qolgha aluymyz kerek. Búl әkimshilikterding mindeti», - dedi Memleket basshysy.

Qazaqstan – әlemdegi jer kólemi eng bay memleketterding biri. Elimizding әrbir túrghynynyng ýlesine tiyetin auyl sharuashylyq jer kólemi 12,3 gektardan asady. Al búl – sóz joq, otanymyzdyng azyq-týlik qauipsizdigin tolyq qamtamasyz etuge jol ashatyn eng basty mýmkindik. Qazir Qazaqstanda auyl sharuashylyghy maqsatyna arnalghan jeke menshik iyeleri men jer iyelenushilerding qaramaghyndaghy 149,1 mln. ga jer bar. Onyng 25,7 mln. ga-sy egistik, 3,6 mln. ga-sy shabyndyq, 103,5 mln. ga-sy jayylym (1998). Memlekettik auyl sharuashylyghy kәsiporyndaryn jekeshelendiru jәne újymsharlar jýiesin qayta janghyrtu ong nәtiyje berdi. Jerge baylanysty qúqyqtyq qarym-qatynas jýiesi ózgerdi, bagha, nesiye, qarjy sayasaty reformalandy, basqaru mehanizmi jenildetildi. 1997 jyly Qazaqstanda jalpy sany 72335 auyl sharuashylyghy qúrylymdary júmys istedi. Onyng 1847-si sharuashylyq seriktestikteri, 601-i aksionerlik qoghamdar, 3714-i óndiristik kooperativter, 65 mynnan astamy sharua qojalyqtary, 192-si memlekettik kәsiporyndar. Auyl sharuashylyghy kәsiporyndaryn jekeshelendiru menshik nysanyn ghana ózgeriske úshyratyp qoyghan joq, sonymen birge olardy jedel damytugha, óndiristi qayta qúrugha, tauarly ónim óndirudi arttyrugha mýmkindikter tudyrady.

Aldyn ala derekter boyynsha 2019 jyly auyl sharuashylyghy daqyldaryn 22,3 mln gektargha egu josparlanyp otyr, búl 2018 jylmen salystyrghanda 290,7 myng gektargha kóp. Búl rette, súranysqa ie mynaday daqyldar alany: 1) arpa men astyqqa arnalghan jýgeri – 57,2 myng gektargha; 2) qant qyzylshasy – 2,6 myng gektargha; 3) azyqtyq daqyldar – 654,1 myng gektargha; 4) kartop – 14,2 myng gektargha; 5) kókónis-baqsha daqyldary – 8,0 myng gektargha úlghaytylady. Memlekettik baghdarlama ayasynda 2021 jylgha deyin 610 myng gektar suarmaly jerdi ainalymgha engizu kózdelip otyr. Ótken jyly 65 myng gektar jer paydalanugha engizilse, biyl 124 myng gektar jerdi ainalymgha tartu basty josparda.

Auyldardyng jaghdayyn jaqsartyp, auyl halqynyng túrmys óresin kóteru ýshin qolgha alynghan «Auyl - el besigi» jobasy qarqyndy júmys isteude. Elbasynyng tikeley bastamasymen qolgha alynghan joba ayasynda auyldardy damytugha baghyttalghan naqty ister qolgha alynuda. Bolashaghy zor auyldardy damytu ýshin «Auyl – el besigi» arnayy jobasy qarjylandyrylady. Ýsh jyl ishinde 90 mlrd tenge bólinedi. 1,5 myngha juyq perspektivalyq auyldar qamtylatyn bolady. Perspektiva kólemi, ornalasuy, damu әleueti jәne t.b. negizinde anyqtalady. Búdan basqa, monoqalalar men shaghyn qalalardy damytugha jylyna 10 mlrd tenge bólinedi. Búl ónirlerde 100-ge juyq injenerlik-kommunikasiyalyq infraqúrylymdy salu nemese qayta qúrudy qamtamasyz etedi.

Memleket basshysynyng bastamasy elimizding әr ónirinde keng qoldau tauyp, «Auyl qamqorshysy» sekildi aksiyalar jariyalandy. 2018 jyldyng qorytyndysy boyynsha atalmysh aksiya ayasynda auyldyq eldi mekenderde 2 mlrd tenge qarjygha 344 joba jýzege asyrylghan. Joba ayasynda joldar men kópirler jóndeldi, bilim beru, densaulyq saqtau mekemelerining materialdyq-tehnikalyq bazasy kýsheytildi, az qamtylghan jәne kópbalaly otbasylargha kómek kórsetildi. Dәrigerlik ambulatoriya, balabaqsha men mәdeniyet ýileri syndy әleumettik nysandar qúrylysynyng iri jobalary da jýzege asyrylyp jatyr. Auyl aumaghyn abattandyru isi de jaqsy qolgha alynghan. Ár auylda shyrshalar otyrghyzylyp, gýlzarlar egiledi, jýrginshiler ýshin joldar salynady.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» atty halyqqa Joldauynda auyldyq jerlerding әleumettik ortasyn janghyrtu maqsatynda «Auyl — el besigi» auqymdy jobasynyng iske qosqanyn jogharyda aittyq. Osy baghdarlama ayasynda el damuynyng altyn besigi bolghan auyldar qarqyndy damyp keledi. Búl joba aldaghy uaqytta búdan da ýlken jetistikterge bastaytyny sózsiz.

Abai.kz

0 pikir