Abaydyng úmyt bolghan «Jana zakon» atty óleni haqynda
«Jana zakon» Abaydyng qazaq halqyna jana zakon (arabsha - nizam) әkelgen zardaptar turaly kólemdi óleni (34 shumaq). Eshbir Abay jinaghynda jariyalanbaghan. Alghash ret «Jalyn» jurnaly (1971, №4) betinde ýsh shumaqqa qysqartylyp basylghan. Ólendi 1970-jyldardyng basynda tauyp alghan, alghashqy pikirdi aitqan da - akademik Álkey Marghúlan. Birinshi betinde «Djanga zakon» dep aty jazylghan óleng Semey qalasynan Omby (Omsk) qalasynda túratyn, qazaq arasynda ósken orys ghalymy G. N. Potaninge «Qozy Kórpesh — Bayan súlu» jyrymen birge jiberilgen. Álekeng úzaq óleng Abaydiki dep aituday-aq aitqan. Áytse de, basqa bireudiki degen kýdikpen shygharma Abay jinaghyna kirgizilmey qalghan. Úmyt bolghany sodan. Biz «óleng Abaydiki emes» degen pikirmen kelise almaymyz. Teksereyik.
Áuelgi jәit, 1878 jyly Abay isti bolyp, bolystyq qyzmetten bosady. Úly ómirge týbegeyli búrylys әkelgen tap osy oqigha. Ony «Ólsem ornym qara jer syz bolmay ma?» ólenindegi:
Jasymda albyrt óstim, oidan jyraq,
Aylagha, ashugha da jaqtym shyraq.
Erte oyandym, oilandym, jete almadym,
Etekbasty kóp kórdim elden biraq, -
degen shumaq anyq anghartady. Aldynghy eki jolda aqyn 1878 jylgha deyingi, songhy eki jolda onan keyingi ómirin pash etken. Búl jerde «erte oyandym, oilandym» degeni tughan halqyn tyghyryqtan shygharmaq missiyasyn iyghyna alghanyn, biraq oghan «jete almaghanyn» aitqany.
Mine «Jana zakon» óleni osy «erte oyandym» deuining kuәsi. El ýshin enbek qylghan alghashqy qadamy. Oghan dәleldi ólenning ózinen alayyq.
Úzaq óleng bylaysha bastalghan:
Orysqa qaraghaly kóp jyl bolghan,
Bir de erkek joq el ýshin enbek qylghan.
Patshagha baryp jýrgen jaqsylary,
Shekpen ýshin, shen ýshin bosqa úmtylghan.
Habar jetip patshagha bizding jaqtan,
Jany ashyp oishyldargha oy oilatqan.
Qazaqqa osy jaqsy, paydaly dep,
Oyshyldar jana zakon - nizam tapqan.
Shygharghan bir zakondy qazaqqa dep,
Búrynghyday qalmasyn azapqa dep.
Qazy, mayor, tilmash pen kazak-orys,
Eldi ittey talamasyn mazaqqa dep.
Týzetemin dese de qazaq halqyn,
Ishtegiler kóp bilmes elding parqyn.
«Abay búlay jazbasa kerek edi» dep kýdik tudyrghan osy 14 jol. Býgingi uaqyt biyiginen aq patsha qazaqtyng qamyn jedi, «jany ashyp» jana zakon jazugha «oy oilatqan» degen sózder paradoks bolyp kórinui mýmkin. Biraq tang qalarlyq ya bolmasa ýrke qaraytyn jәit pe osy?
Patshany madaqtau kórshimiz Resey memleketinde ghasyrdan ghasyrgha asqan daghdyly dәstýr. Óitkeni, dara biylik tek patshanyng ghana uysynda (múnday biylik jýiesin – «monarhiya» deydi) edi. Zan, ereje, qauly-qarardyng kýllisi, olardyng qabyldanuy ya ózgertilui tek patshanyng yqtiyarynda edi. Sol sebepten orystyng aqyn-jazushylary (Krylov, Gogoli, Tolstoy, Saltykov-Shedrin jәne t.b.) da, barlyq oqyghandary da patsha aghzamgha sendi. Jamandyq, kinә patshanyng ózinen emes, tómendegi kóp sheneunikten dep bildi. Patsha qalyng orys sharualary hәlinen habarsyz, eger oghan shyndyq jetse, jaghday týzeler dep ýmit artty.
Osy eski sýrleudi búzu Abaygha da kerek emes, on eki jyl údayy bolys, yaghny patshalyq әkimshilik qyzmetkeri boldy. Aq patsha «Qazy, mayor, tilmash pen kazak-orys» qazaqty ittey talap jatqanynan habarsyz dep oilaghan, búl orys-týrik soghysy kezinde (1877-78) patsha әskerin qoldap jazghan hatynan da bilinedi. Álimsaqtan qazaqta han, orysta patsha – әdilettilik kepili, qalyng búqara qorghany ghoy.
Endi «Ishtegiler kóp bilmes elding parqyn» degen songhy jolgha keleyik. Onyng mәnisi: qazaq arasy patshalyq Resey memleketining territoriyasyn «ishki jaq», al el-júrtyn «ishtegiler» deytin. Ólende «ishtegiler» dep Abay qazaq halqyna qatysty jana zandy dayarlaghan arnayy komissiya mýshelerin aitqan. Úlyqtar men oishyldar qatysqan komissiya mýsheleri eki topqa bólinip (progressshil jәne reaksiyashyl), talas-tartystyng kórigi qyzghan. Osyghan qanyq boluy Abaydyng zangha qatysty gazet, jurnalda basylghan materialdardy qalt etkizbey qadaghalap otyrghanynyng belgisi.
Sóz tiyanaghy, «Jana zakon» óleninen patshagha kinә artyp, ony ashy tilmen týiregen Abay beynesin izdeu - qiyalgha úrynu esepti. 35 jastaghy qyr qazaghy Abay patshagha aitqan madaq ta, eger ishtegiler kóshpeli júrttyng jaghdayyn jaqsy bilse, qorghap, arasha týser degen senim de qalypty jәit (ayta óteri, búl senim-nanymnan tek 90-jyldary tolyq arylghan. 1894 jylghy «Eskendir» poemasy osynyng aighaghy. Onda qoyylghan maqsat – anyzdaghy túlgha emes, kýnde kórip otyrghan Resey imperiyasynyng kózi toymaytyn bodandyq әreketin әshkereleu, búl úqqan kisige beseneden belgili).
Biraq aldynghy ýsh shumaqtaghy ashuy joq, mayda til – aldamshy kórinis. Ári qaray kileng kektengen, shiyrshyq atqan óleng joldary tógiledi.
... Sovetniyk, agha súltan, qazylyqqa,
Jaratpaydy qazaqty nadan ghoy dep.
... Kenesten de qalyppyz jana taghy,
Qazaqqa qoyylypty shen bermegi.
... Oyaznoy men sudiya – endigi úlyq,
Olardyng jaluanasy tym-aq tolyq.
Erki joq el, iyen mal kez bolghan son,
Olar da qylmay qala ma astamshylyq? –
degen siyaqty sózderden uly siya, ashy tildi Abay qalamy kózimizge ottay basylugha tiyis. Teksereyik. Búrynghy eski zan, 1868 jylghy deyingi «Stepnoe polojeniye» (1822 jyly qabyldanghan) boyynsha qazaqtan agha súltan, qazy (sudiya) hәm gubernatorgha sovetnik saylanghan, әrtýrli shen de (mayor, polkovnikke shekti) berilgen hәm solar últ mәselesin sheshetin Keneske mýshe bolghan. Óleng avtory osy qúqyqtardy eske salyp otyr. Qazir she?
Keneste bir kising joq sening myqty,
Jón bilmes nadandyqqa atyng shyqty.
Kýzeti joq qoy qoraday aralaugha,
Búrynghydan endi artyq bolar tipti, -
dey kele, Abay bylaysha týiin týiedi:
Býitip túrsa qazaqta jan qalar ma,
Onyng jayyn kisi joq angharargha.
Qatynynnyng ózinde erki bar ma,
Onyng da erki oyaz ben jandaralda!
Búl jerde keleshek úly aqynnyng sayasy erkindik mәselesin kótergen. Búl taygha tanba basqanday anyq. Múny bes jyl keyin, әigili óleninde «Ózderindi týzeler dey almaymyn, Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn» dep qaytalap aitqany barshagha ayan. Búl eng basty mәsele! Ózgesi – aldap-arbau. «Onyng (qazaqtyn) erki oyaz ben jandaralda!». Abaydyng jetkizbek janayghayy mine osy. Erki (yrqy) joq elge úlyqtyng «óz zanynmen túr» deui qúr kólgirsu:
Qazaqqa «óz zanynmen túr» dese de,
Erking týgili, kóp ising ózinde emes.
Elding erkin alghany azday, Orta Aziya men Batys Sibir jandaraldary (Chernyaev, Gasfort jәne t.b. general-gubernatorlar), endi dinine auyz salghan. Osyghan kýiingen aqyn:
Er, qatyn janjal bolsa anda-sanda,
Bitirushi edi kitabymen ukaz molda.
Muftiyden bizdi aiyrdy, ukaz qaldy,
Endigi erik oyaz ben jandaralda, -
dep taghy da qaytalap, qadap aitady.
Osy tústa ólenning shýu basynda: «Orysqa qaraghaly kóp jyl bolghan», - degenge qaytyp oralayyq. Rasy, 1868 jylgha deyin kóshpeli qazaq ózin bodan (orystyng «podannyi» sózi) dep sezinbegen. Óz biyligi ózinde elmiz, tek qana «orysqa qaradyq» dep sanaghan. Bodandyq qamytyn tolyq kiygendik – osy «Jana nizam» arqyly iske asty. Sebebi, ol boyynsha rulyq basqaru territoriyalyq jýiege almasty. Dala demokratiyasyna sәikes biylikke óz qabileti arqasynda keletin rubasy, biyler ornyna saylau (shar salu) arqyly saylanghan bolys, biyler keldi. Birlik ketip, el búzyla bastady. Osymen, qazaq dalasyna «bólip al da, biyley ber» jýiesi endi. Biylep tósteushilerge eldi emin-erkin qanaugha jol ashty.
Reti kelgen song aitayyq, «orysqa qarau» jәne oghan «bodan bolu» әste bir úghym emes. Birinshisi – erikti, ekinshisi – eriksiz. Prinsiptik aiyrym osy arada. Demek, Resey patshalyghyna «300 jyl bodan boldyq» dep jar salugha asyqpayyq. Tarih ghylymynda, Abay kórsetip otyrghanday, tәueldilik «Jana nizam» kýshine engen kezden dep moyyndalugha tiyisti degimiz keledi.
Ári qarayghy ortanghy shumaqtarda:
... Artynda – pomoshnik pen kóp sheneunik,
Bóltirik qasqyrday-aq jabylmay ma?
... Qarasam osy kýni el týrine,
Qazaqtan dostyq ketti bir -birine.
... Qalagha shauyp jatyr atyn búlap,
Aqyl aitar aqsaqal qaldy jylap, -
degen siyaqty óleng joldary Abaydyng 1909 jylghy túnghysh jinaqta «Halyq turaly» delingen (1884-86 j.j.) ólender siklin eske salady. Ólenning orta bóligin zeyin qoya oqysaq, әr shumaqtan tanys saryn esedi. Mysalgha atqaminer top - «onbasy, elubasy ónkey zalym». Bolys pen «qúr masyl» biyler jaltaq. Olar kóp tentekke jaghynyp әure – «Orysqa kópting sózi alynghan son, Kóp jaman tәubesinen janylghan son» (búl jerde «kópting sózi» - aryzqoylar qol qoyghan «protokol» degen maghynada). «Jamangha jaqsyny úlyq berdi jyghyp».
Búl turaly ýshinshi qara sózinde Abay: «Eldegi jaqsy adamdardyng bәrining ýstinen beker, ótirik «shapty, talady» degen әrtýrli ugolovnyy is kórsetip, aryz beredi. Oghan doznanie – tergeu shygharady. Ótirik kórmegenin kórdim deushi kuәlar da әldeqashan dayyndap qoyylghan... Ol adam ...tergeuli, sotty bolyp, eshbir qyzmetke jaramay, basy qaterge týsip ótkeni».
By kóbeydi degenshe, dau kóbeydi de. Jana zakon boyynsha – «Bir bolystan shyghady dәl segiz biy». Abay әlgi sózinde: «Óitip by kóbeytkenshe, әrbir bolys elden tolymdy-bilimdi ýsh-aq kisi jyl kesilmey (pәlenshe uaqytqa delinbey –A.O.) saylansa» deydi. Ári qaray ólende oyaz ben sudiyanyng jalaqysy (jaluanasy) «tym-aq tolyq». Onyng «artynda pomoshnik pen kóp sheneunik». Olardyng da úpayy týgel - para alady, qazaq dauynyng «oljalasy». Mine, osynyng bәri bizge keyingi Abay shygharmashylyghynda bir-bir bólek taqyryp retinde belgili.
Ólenning songhy bóligine keleyik.
Sheneunik doznaniyagha aqsha alady,
Tergeushi «kuә aitty» dep bas salady.
Aq, qarang tabylmaydy «kóp» aitqan son,
Kózinnen aqqan jalghyz jas qalady.
... «Úrdy, soqty, talady, para aldy» dep,
Qor bolarsyn, ótirikke esing shyghyp.
... Qúr bosqa kýnde tergeu kóbeygen son,
Tynysh jatyp úiyqtauyna tósek bolmas.
... Ar ketti, úyat ketti, namys ketti,
Zakonshiler tarttyrdy-au kóp beynetti.
Eng bolmasa qoryqpaydy Qúdaydan da,
Jalghan ant kýnde ishedi, kózim jetti.
Osy sózder óleng Abaydiki me degen kýdikti qoya túr, kózine jas keltiredi. Óitkeni, torgha týsken qústay, kýnde tergeushi aldynda otyrghan sharasyz Abaydy kózge elestetedi. Onyng ýstine, ótirik aryz jaudyryp, kýnde jalghan ant ishken pysyqaylarmen jýzbe-jýz kelsen, qaytip nalymassyn? Aqyndy tergeu (doznaniya men dopros) jeti jylgha sozylyp (1878-1885 j.j.), sonyng bastapqy ýsh jylynda Abay tergeu tarapynan qatty qysym kórgen edi. Sol beynet, auyrtpalyq surettelgen ólenning jazylu mezgili – 1879-80 jyldar dep tújyrugha әbden bolady.
Ólenning sonynda jigit aghasy Abay:
Elden bólek týsken joq maghan azap,
Qor boldyng biring qalmay bәring qazaq, -
deydi. Ózining basy azapqa týskenine emes, býkil qazaq adamdyqtan alystady («qalmady elde adamshylyq»), yaghny qor boldy dep kýnirengen. Ólenning iydeyalyq ózegi de, janyna qatty batqan jәit te osy. Eng songhy shumaq:
Patsha tipti qas emes, bizderge dos,
Aqyldas, bayghús qazaq basyndy qos.
Búl zakon bizge tynyshsyz boldy ghoy dep,
Ózine jetkizsenshi jýrgenshe bos.
Búl da keleshek úly aqynnyng janashyrlyq ýni emes pe.
Tekseristen shyghar qorytyndy: «Jana zakon» – eshbir kinәsi joq, shýbәsi men kýdigi joq naghyz Abay óleni. Oghan kerek derek – ólende túnyp túr. Onyng ýstine, 1880-jyldardyng basynda tereng bilimdi, orys tiline jýirik dara azamat Abay bolghanyna esh kýmәn-kýdigimiz joq. Izbasarlary she deseniz, Abay janynda topay Beysembaydan basqa shәkirt bolmaghan. Kókbay, Árip, Maghashtar internatta oqyp jýr, ózgeleri de әli jas.
Endi әdebiyetshi ghalym Serikbay Qosan ózining «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» jyrynyng Abay núsqasy» atty maqalasynda keltirgen eki derekke toqtalayyq. 1882 jyly Orys geografiyalyq qoghamynyng Ombydaghy bóliminen Semeydegi Statistikalyq komiytetke qazaq auyz әdebiyetin jinastyru jayynda tapsyrys kelip týsedi. Oghan komiytet hatshysy bylay dep jauap jazady: «K kraynemu moemu sojalenii, ya ne mogu okazati sodeystvie otdelu v sbore mestnyh kirgizskih skazok po neznanii yazyka, tak y po nedostatku vremeni. Polagai, chto v etom otnosheniy dlya otdela mog by polezen Ibragim Kunanbaevich Uskenbaev (upraviyteli Mukurskoy volostiy), vesima razvityy kirgiyz, umeiyshiy pritom pisati po ruskiy dostatochno svyazano» (Bayghaliyev B. Abay ómirbayany arhiv derekterinde. Almaty, 2001. -36 bet). Osylaysha Abay el ishinde taralghan «Qozy Kórpesh-Bayan súlu» jyryn óndep, tolyqtyrudy qolgha alghan. Ekinshi derek. 1884 jyly mart aiynda Ombygha «Jana zakon» óleni osy jyrmen birge joldaghan. Tartu («Qozy Kórpesh-Bayan súlu» jyry men sóz bolyp otyrghan «Jana zakon» óleni) jiberilgen konvertte: «Semipalatinskogo uezda, Chingizskoy volosti, A.K.» degen adres jazylghan.
Búl derekke qatysty S.Qosan: «Qazaq qoghamyna zor nәubet әkelgen «Jana nizam» zany turaly óte oily óleng jazatynday Abaydan basqa aqyn boldy ma eken?» dep pikir qosady.
Tergeude jýrgen Abaydyng saqtyqty myqtap oilastyrghany haq. Eger óleng bólek jiberilse, sezikti kórinbekshi. Abay әdetinshe «Ibr.Kunanbaev» demey, tek «A.K.» dep kórsetkeni de sol patshalyq senzurany andaghan saqtyq sharasy siyaqty. Qaghazgha arab qarpimen týsken ólendi Abay óz qolymen jazghan ba, әlde, el ishindegi moldanyng birine kóshirtken be? Zerttey týsudi qajet etetin júmystyng biri osy. Múny jazu (pocherk) basqanyki, demek, óleng de Abaydiki emes degen shalaghay tújyrymgha barmayyq dep aityp otyrmyn. Ólenning ózinen basqaday sheshushi dәleldi izdestiru bos әureshilik.
Óleng qay jyly jazylghan? Birden aitayyq, 1884 jylghy emes. Búlay desek qatty janylysamyz. Songhy shumaqtar onyng tórt jyl búrynghy óleng ekenining aighaghy. Sezimine qatty әser etken oqighany keyinge qaldyru Abaygha jat. Óleng 1880 jylghy deuimizge janama dәlel, osy jyly Krylovtan alghash audarylghan «Jarly bay» atty mysal. Eki úzaq ólendi («Jana zakon» - 34, «Jarly bay» - 24 shumaq) salystyra qarasaq, ekeui bir mezgildiki ekeni andalmaq. Óitkeni, ekeui de qarapayym qara óleng úiqasymen jazylghan. Auyzsha jyrlaytyn el aqyndarynyng ýlgisine jaqyn. Búl Abay aqyndyqqa «ýlken óristi, әleumettik enbek dep» (Áuezov) әli kirispegen degen sóz. Múny «Ólenning kórkemdik jaghy nashar, Abaydyng bizge mәlim shygharmalarynan kósh tómen» degen keshegi kýngi payymdargha bola aityp otyrmyz.
Sonymen, súnghyla Abay 12 auyr aiyppen tergeuge týsken hәlde, sayasy erkindikti ansap jazghan «Jana zakon» óleni úzaghynan sýiindirsin, alash júrty! «Eshten kesh jaqsy» demekshi, ghylymy ainalymgha alghash ret týsip otyr. Jarty ghasyrday tasada qalyp, úmyt bolghan jyrgha kenirek týsindirme bergen jayymyz sol.
Sýbeli oljamyz qay qyrynan bolmasyn Abay múrasyn bayyta týsti. Tuyndy, әsirese, bolys Abay (1878 jyl) men oqymysty Abay (1882 jyly) aralyghynyng oisyrap túrghan olqy túsyn toltyryp, ýzilgen jibin jalghaghanymen qúndy. Kópshilik qauym da osylay qabyldar degen senimdemiz.
JANA ZAKON
Orysqa qaraghaly kóp jyl bolghan,
Bir de erkek joq el ýshin enbek qylghan.
Patshagha baryp jýrgen jaqsylary,
Shekpen ýshin, shen ýshin bosqa úmtylghan.
Habar jetip patshagha bizding jaqtan,
Jany ashyp oishylargha oy oilatqan.
Qazaqqa osy jaqsy, paydaly dep,
Oyshylar jana zakon - nizam tapqan.
Shygharghan bir zakondy qazaqqa dep,
Búrynghyday qalmasyn azapqa dep.
Qazy, mayor, tilmash pen kazak-orys,
Eldi ittey talamasyn mazaqqa dep.
Týzetemin dese de qazaq halqyn,
Ishtegiler kóp bilmes elding parqyn.
Niyeti adal bolsa da, payda qylmaq,
Ózim payda demeymin múnyng artyn.
Bolystyq qylsa daghy adam ghoy dep,
Eski zakon búlargha jaman ghoy dep.
Sovetniyk, agha súltan, qazylyqqa,
Jaratpaydy qazaqty nadan ghoy dep.
Osy-aq jeri bizderdi kem kórgeni,
Jaman men jaqsymyzdy teng kórgeni.
Kenesten de qalyppyz jana taghy,
Qazaqqa qoyylypty shen bermegi.
Ras, qazaq – nadan el, jón bilmeydi,
Ár aqyldy, oryspen teng bilmeydi.
Ózge taghlym, ónermen joq bolsa da,
Óz paydasyn ózgeden kem bilmeydi.
Oyaznoy men sudiya – endigi úlyq,
Olardyng jaluanasy tym-aq tolyq.
Erki joq el, iyen mal kez bolghan son,
Olar qylmay qala ma astamshylyq?
Olar daghy tәubesinen janylmay ma?
Qisyny aqsha aludyng tabylmay ma?
Artynda – pomoshnik pen kóp sheneunik,
Bóltirik qasqyrday-aq jabylmay ma?
Keneste bir kising joq sening myqty,
Jón bilmes nadandyqqa atyng shyqty.
Kýzeti joq qoy qoraday aralaugha,
Búrynghydan endi artyq bolar tipti.
Býitip túrsa qazaqta jan qalar ma,
Onyng jayyn kisi joq angharargha.
Qatynynnyng ózinde erki bar ma,
Onyng da erki oyaz ben jandaralda!
Qylmaydy múny oilanyp qazaq kenes,
Alystan oy oilanyp uayym jemes.
Qazaqqa «óz zanynmen túr» dese de,
Erking týgili, kóp ising ózinde emes.
Er, qatyn janjal bolsa anda-sanda,
Bitirushi edi kitabymen ukaz molda.
Muftiyden bizdi aiyrdy, ukaz qaldy,
Endigi erik oyaz ben jandaralda.
Opys bizding qaramas tótemizge,
Sharighatsyz, biyliksiz ketemiz be.
Bizderden zany bólek, dini bólek.
Olar nege kiristi nekemizge.
Jaqpasa «nadan» bizding qylyghymyz,
Kelispese «qazaqsha» jýruimiz.
Dinimizge tiyispesin, ózgemizdi,
Óz zanyna salsynshy úlyghymyz.
Onbasy, elubasy ónkey zalym,
Bileri az, bilmesi kóp, júrtqa mәlim.
Jer bólmek, aqsha bólmek olarda eken,
Shyghypty nadan elden bek kóp alym.
Sýigenine (shar) salatyn zaman ketti,
Bolysnay siyaz degen taghy jetti.
Bir bolystan shyghady dәl segiz biy,
Olardyng bireui araz, biri kekti.
By ekeu bolsa, dauy tórteu deymin,
By kóbeyip, elindi órter deymin.
Sanaghanda jaqsydan jamanyng kóp,
Kóp jamanyng jaqsyndy qúrtar deymin.
El búzylar esirik, mas kóbeyip,
Ádep keter ayaq pen bas tenelip.
Úlyqqa kópting sózi boldy eken dep,
Kóp jamangha jalynar bas shómeyip.
Orysqa kópting sózi alynghan son,
Kóp jaman tәubesinen janylghan son.
Jaqsyng da adamdyq joq it bolady,
Eriksiz kóp jamangha jalynghan son.
Bolystar týzu biylik aita ala ma?
Biyligin biyler tura tarta ala ma?
«Senderdi bizder saylap qoymap pa edik?»
Degen song onyng sózin qaytara ma?
Byt-byt bop endi qazaq arazdasar,
Úlyqqa shauyp baryp qaghazdasar.
Ózi zalym jaqsyny qorqytpaqqa,
Qylmaghanyn «qyldy» dep jamandasar.
Sheneunik doznaniyagha aqsha alady,
Tergeushi «kuә aitty» dep bas salady.
Aq, qarang tabylmaydy «kóp» aitqan son,
Kózinnen aqqan jalghyz jas qalady.
Jamangha jaqsyny úlyq berdi jyghyp,
Kóp tentekke «maqúldy» qoydy tyghyp.
«Úrdy, soqty, talady, para aldy» dep,
Qor bolarsyn, ótirikke esing shyghyp.
Ótirik, aryz-shaghymgha esep bolmas,
Aytylmaghan qazaqta ósek bolmas.
Qúr bosqa kýnde tergeu kóbeygen son,
Tynysh jatyp úiyqtauyna tósek bolmas.
Talau, tonau, barymta, kisi óltiru,
IYә, bireuding mýlkine órt jiberu.
Para almaq sonday ister olarda dep,
Qazaqta sonan shyqty ittey ýru.
Qarasam osy kýni el týrine,
Qazaqtan dostyq ketti bir -birine.
Qylmaghandy qyldy dep jala jauyp,
Jalghan kuә salady jau jemine.
Qalagha shauyp jatyr atyn búlap,
Aqyl aitar aqsaqal qaldy jylap.
Ary joq, úyaty joq bir zakonshik,
Orystan tauyp alar ózi synap.
Ar ketti, úyat ketti, namys ketti,
Zakonshiler tarttyrdy-au kóp beynetti.
Eng bolmasa qoryqpaydy Qúdaydan da,
Jalghan ant kýnde ishedi, kózim jetti.
Elge orys kelushi edi bayaghyda,
Para týgil, em eken tayaghy da.
Aqsaqaldy jiyp ap, súrap bilip,
Aqylmen qylushy edi ayaghynda.
Qalmady qazir elde adamshylyq,
Adam týgil, it qylmas múnday qylyq.
Shyn men ótirikti aiyra almay,
Kórgisiz qyp ketedi endigi úlyq.
Qylmaghan búryn qazaq múnday isti,
Múnday qylyq mineky basqa týsti.
Jýz aryzdan bireui ras emes,
Qayta arsyz, úyatsyzdyng sózi kýshti.
Elden bólek týsken joq maghan azap,
Qor boldyng biring qalmay bәring qazaq.
Jany ashymas zakonshik sheneunikter,
Tilimenen boldyndar júrtqa mazaq.
Patsha tipti qas emes, bizderge dos,
Aqyldas, bayghús qazaq, basyndy qos.
Búl zakon bizge tynyshsyz boldy ghoy dep,
Ózine jetkizsenshi jýrgenshe bos.
Nizam (arabsha) – zan, zakon.
Oyaz – orystyng «ueznoy» degen sózi. Ár oblys uezderge bólingen, sol uezdi basqarushy adam.
Jaluanasy – orystyng «jalovaniye» sózi, ailyq alatyn aqshasy, qazirgi leksikada «jalaqysy» degen maghynada.
Úlyq – general-gubernator (jandaral), oyaz, sudiya siyaqty patshalyq biylikting iyeleri.
Kenes – búl jerde patsha biyligi janyndaghy últ mәselesin talqylaytyn oryn.
Ishtegiler – búl jerde Resey memleketining zang shygharushy úlyqtary men oishyldaryn aitqan.
Mufty – músylman elinde din basshysy.
Kópting sózi – búl jerde «protokol» degen maghynada.
Asan Omarov, abaytanushy ghalym, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty
Abai.kz